01:05 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Kaitseliidu üksus paraadil.

Kaitseliitu asus juhtima Vene agressorid tappa lubanud kolonel

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
NATO idarindel (252)
14211

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvat vabatahtlikku sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooni Kaitseliit asus juhtima kolonel Riho Ühtegi.

TALLINN, 13. juuni — Sputnik. Eesti valitsus kiitis heaks kolonel Riho Ühtegi kandidatuuri Kaitseliidu ülema ametikohale. Kolonel Riho Ühtegi sai tuntuks oma avalike kommentaaridega, kuidas ta Eestit rünnanud Venemaa vastu sõdima hakkab. 

Rind medaleis

Neljapäeval, 13. juunil nimetas Eesti valitsus 55-aastase kolonel Riho Ühtegi Kaitseliidu ülemaks. Kaitseliidu uut juhti kirjeldades ütles kaitseminister Jüri Luik ametkonna pressiosakonna sõnul, et Ühtegi võtab juhtimise üle, arendades Kaitseliitu "järjekindlalt, hoolikalt ja professionaalselt".

19. juulil asendab Ühtegi organisatsiooni praeguse juhi, kindralmajor Meelis Kiili, kes siirdub NATO peakorterisse Belgias.

Riho Ühtegi teenis sõjaväekohuslasena aastatel 1982-1984 Nõukogude armees. 1990. aastal liitus ta taasloodud Kaitseliiduga ja töötas pärast Eesti iseseisvumist politseis. 1993. aastal läks Ühtegi teenima Kaitseväe peastaapi ning oli 1998–2007 luurepataljoni ülem.

2012. aastast oli Ühtegi kaitseväe operatsioonide osakonna ülem, osales kaks korda NATO operatsioonides Afganistanis, teenis kaitseatašeena Gruusias. Tal on kokku 22 erinevat au- ja teenetemärki nii Eestist kui ka välisriikidest (USAst, Saksamaalt, Gruusiast jne). Kaitseliidu uus juht on abielus ja tal on kaks last.

Enne surma Tallinna näha

Sputnik Eesti juba kirjutas, et 2018. aasta suvel sai Riho Ühtegi avalikkuseLE tuntuks intervjuuga Ameerika väljaandele Politico, kus ta kirjeldas oma nägemust võimalikust sõjalisest konfliktist Venemaaga. Tema sõnul suudavad Vene väed Tallinna kahe päevaga vallutada. 

"See on võimalik. Aga nad ei suuda kogu Eestit kahe päeva jooksul võtta. Nad jõuavad Tallinnasse ja me lõikame nende taga läbi kõik side-, ja varusutsliinid ja kõik muu. Nad jõuavad kahe päevaga Tallinnasse. Aga nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda ... Nende pihta antakse tuld iga nurga tagant, igal sammul," väitis Ühtegi.

Koloneli sõnul nõuab Venemaa heidutamine mitte ainult sõjaväe, vaid ka iga eestlase osalemist. Ta leiab, et sellist vastupanu võimaldab just Kaitseliit. Organisatsiooni liikmed kuuluvad oma elukohajärgsetesse üksustesse ja neil on suurepärased teadmised maastikust, võimaldades vaenlase vastu edukat partisanivõitlust pidada.

Sajandipikkuse kogemusega organisatsioon

Eesti Kaitseliit loodi 11. novembril 1918 Saksa okupatsiooni lõppedes seoses Saksamaa alistumisega Antanti riikidele Esimeses maailmasõjas. Kaitseliidu esimeseks ülemaks sai Venemaa keisririigi endine polkovnik Ernst Põdder ja esimeseks juhatuse esimeheks Johan Pitka. 

Rapla Kaitseliit
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Suure Isamaasõja ajal osalesid paljud endised Kaitseliitlased Saksa okupatsioonivõimude organiseeritud kohalikus Omakaitses, võideldes kohalike Nõukogude aktivistide ja Punaarmee üksuste vastu.

Kaitseliit taasloodi 17. veebruaril 1990 125-liikmelise rühma algatusel, mida juhtis endine Nõukogude armee kapten Johannes Kert. Organisatsiooni rahastab ja juhib Kaitseministeerium ning ta sarnaneb ülesehituselt USA Rahvuskaardile.

Kaitseliidus on koos noorte- ja naisorganisatsioonide liikmetega umbes 26 000 inimest.

Teema:
NATO idarindel (252)

Samal teemal

NATO idarindel
EKRE liige ähvardas Sputnik Eesti toimetuse "likvideerida"
Eriüksused harjutasid pardumist Tallinki laevale ja Hiiumaa praamile
President Kaljulaid: vaid sõjalisest kaitsevõimest meie turvatundeks ei piisa
Luik: Eestit kattev turvavõrk suudab kõigile rünnakuile vastu panna
Tagid:
agressor, ülem, Riho Ühtegi, Kaitseliit

Peamised teemad