16:36 17. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Ледокол Xue Long 2

Ambitsioonid Arktikas ehk miks Hiina ehitab jäälõhkujaid

© AFP 2019 / Stringer
Uudised
lühendatud link
4710

Hiina Rahvavabariik tellis oma laevaehitajatelt esimese jäämurdja, Xuelon-2 ehk Lumedraakon- 2. Laeva veeväljasurve on peaaegu 14 tuhat tonni, autonoomsus 60 päeva, meeskonnas on 90 inimest. Laev antakse üle Hiina Polaaruuringute Instituudile.

TALLINN, 23. juuli - Sputnik. Pärast katsetuste läbimist, suundub laev juba sügisel ekspeditsioonile Antarktika vetesse. Edaspidi on kavandatud kasutada laeva ka uurimistöödel Arktikas. Milleks Hiinale jäälõhkujad, sellest RIA Novosti materjalide kaudu.

Lumedraakonid

Hiinal on kaks jäälõhkujat. Lumedraakon-1 ( Xuelon-1) ehitati jäälõhkujaks ümber 1993. aastal Ukrainas ehitatud kaubalaevast. 22. juulist kuni 2. augustini 2012. aastal läbis Lumedraakon-1 Põhja-Jäämere trassi, olles esimeseks Hiina laevaks, kes läbis selle 2994 meremiilise teekonna. Reis toimus Arktika ekspeditsiooni raames ja kestis 90 päeva. Hiina teadlased uurisid Arktika mere parameetreid ja

Ледокол Xue Long-2
© AFP 2019 / Stringer
Lumedraakon-2 ja tema ehitajad

merevee kemismi. Laeva on kaks korda põhjalikult moderniseerinud. Laevale paigaldati uus peamasin ja sukeldusaparaat. Eeldatakse, et jäälõhkuja jääb kasutusele kuni 2030. aastani.

Lumedraakon-2 (Xuelon-2) on veidi väiksem kui tema eelkäija. Korpuse pikkus on 122,5 meetrit, laius - 22,3 meetrit. Laeva peamasinaks on diisel, mis võimaldab laeval liikuda vabas vees kiirusega 15 sõlme ja 3 sõlmelise kiirusega poole meetri paksuses jääs. Laev on varustatud kaasaegse varustusega okeanograafilisteks vaatluseks, polaarjää seireks, atmosfääri- ja hüdroloogiliste tingimuste, merepõhja, mere elustiku uurimiseks. Lisaks varustab jäämurdja riigi teadusrajatisi Arktika ja Antarktika piirkondades.

Kuigi Hiina ei ole Arktika piirkonna riik, on Pekingil omad huvid ka põhja laiuskraadidel. 2018. aasta jaanuaris avaldas Hiina Riiklik Nõukogu esimese valge raamatu oma Arktika poliitika kohta. Selles on juttu kavadest luua merenduses, koos teiste asjasthuvitatud riikidega, transpordisüsteem "Polaarsiiditee" (inglise keeles siis "Polar Silk Road"). Dokumendis öeldakse, et Hiina ettevõtteid julgustatakse osalema taoliste transposdisüsteemide infrastruktuuri arendamises ja tegema nendel nn proovireise. Lisaks on öeldud, et Hiina kavatseb Arktikas alustada nafta, gaasi ja mineraalsete maavarade kaevandamist.

Taoline kavatsus tekitas aga Washingtonis närvilise reaktsiooni. Käesoleva aasta 23. mail ütles Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton, et Ameerika meremehed saavad peagi uued jäälõhkujad, sellised, mis suudavad konkureerida Venemaaga Arktikas ning tõrjuda Hiina "ebaseaduslikku laienemist" sellesse piirkonda. Ekspertide sõnul on see õnneks üliriigile omane relvadega vehkimine ehk lihtsalt tavaline Ameerika propaganda ja Ameerika rutiine retoorika "ohtude" kohta.

"Ma ei räägiks Hiina ulatuslikust laienemisest Arktikasse," selgitab RIA Novostile Kaug-Ida Instituudi vanemteadur Vassili Kašin. "Kahtlemata on Pekingil selles piirkonnas omad huvid. Hiina on juba investeerinud meie Jamali LNG projekti. Teoreetiliselt on nad huvitatud Põhja-Jäämere laevateest kui alternatiivist juba kasutatavatele marsruutidele, kuid Hiinal ei ole suuri plaane oma kohalolekut Arktikas suurendada. Asjaolu, et nad ehitasid korraliku jäälõhkuja, ei ütle veel midagi. Kõik riigid on tõsiste teadus- ja merenduspoliitiliste ambitsioonidega, aga ilma Antarktika jaama ilma Arktika ekspeditsioonideta on kliimamuutuste uurimine ja mitmete teiste teadusvaldkondade arendamine võimatu. Pea kõigis suuremates riikides on teadusuuringute tarvis jäälõhkujad - Jaapanil, Prantsusmaal, Ühendkuningriigil. Isegi India kavandab jäälõhkuja ehitamist. "

Vaidlusalune piirkond

Samas eeldab Hiina, ajakirjanduse andmetel, et 2025. aastaks läbib Põhja-Jäämere trassi kuni 20% riikidevahelise kaubandusest teenindavast liiklusest. Selle tee alternatiivid on aga oluliselt pikemad transpordiarterid, need mis läbivad Suessi või Panama kanaleid. Kui Murmanski sadamast väljuv laevatee Jaapani Jokohama sadamasse Suezi kaudu on 12 840 meremiili, siis Põhja-Jäämere kaudu on see 5770 meremiili.

Venemaa jääb Arktikas domineerivaks osapooleks, osapooleks kes kontrollib oma võimsate jäälõhkujate vahendusel peaaegu üksi Põhja-Jäämere marsruuti. Põhja-Jäämere laevateel toimetab praegu neli aatomi jäälõhkujat - Jamal, 50 aastat võidust, Taimõr ja Vaigatš. Samuti on meil maailma ainus lihterite veoks ehitatud aatomilaev-jäälõhkuja "Sevmorput". Muljetavaldav armaada – ja siia loendisse ei ole veel lülitatud diiselelektri jäälõhkujaid.

Атомный ледокол класса ЛК-60Я (проект 22220) Урал
© Sputnik / Алексей Даничев
LK-60Ya klassi aatomi jäälõhkuja "Uraal" enne vettelaskmist Sankt-Peterburis

Balti laevatehases ehitatakse veel kolme LK-60Ya 22200 seeria jäälõhkujat, nüüd juba uute RITM-200 reaktoritega. Kõigi kolme laeva kered on juba vette lastud. Esimene jäämurdja "Arktika" valmib 2020. aastal, teine ​​- "Siber" - 2021. aastal, kolmas - "Ural" - 2022. aastal. Need laevad on oma klassi suurimad ja võimsaimad. Lisaks on käimas ettevalmistused Leader-projekti uue põlvkonna supervõimsate jäälõhkujate ehitamiseks. Uute laevade jõuallikaks on kavandatud reaktor RITM-400.

Praegune võimutasakaal piirkonnas ei sobi ameeriklastele, kellel on ainult kaks jäälõhkujat. Eelmise aasta novembris teatas USA riigikontroll vajadusest tugevdada Ameerika sõjalist kohalolekut Arktikas. Ministeeriumi spetsialistid nimetasid Vene investeeringuid Põhja-Jäämere marsruudi energia, logistika ja infrastruktuuri vallas ohtlikeks investeeringuteks. Rõhutati ka, et alates 1981. aastast on Arktika merejää pindala oluliselt vähenenud.

"Need muutused aitavad suurendada kaubandus- ja muud merendusalast tegevust piirkonnas, mis võib koos suveräänsete õiguste vaidlustega nõuda, et Ameerika Ühendriigid suurendaksid relvajõudude ja sisejulgeolekujõudude kohalolekut Arktikas," on öeldud dokumendi järelduses.

Vastuseks sellele on Venemaa valitsus välja töötanud uued reeglid Põhja-Jäämere trassi läbimiseks välisriikide laevadele. Nüüd peavad teiste riikide mereväe alused Moskvat informeerima oma kavatsustest läbida Põhja-Jäämere trass 45 päeva ette. Lisaks peab laeva pardal olema vene loots. Moskva jätab endale õiguse keelata laevaliiklus läbi Põhja-Jäämere marsruudi. Lisaks võivad Venemaa relvajõud kooskõlastama laevaliikluse korral kohaldada erakorralisi meetmeid, võimalik on laevade arest või isegi hävitamine.

Samal teemal

Krimmi silla mõlema kaare alt sõitis läbi esimene laev
Rootsi kaldavetes triivinud Eesti laev suudab taas omal jõul liikuda
Laev "Tšeljuskin" uppus 85 aastat tagasi Tšuktši merel
Päiksesüsteemis on tulnukate laev, mis meid jälgib
Ukraina teatas kavatsusest arestida veel üks Venemaa laev
Tagid:
Arktika, USA, Hiina merevägi, Põhja-Jäämeri

Peamised teemad