06:13 23. Mai 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
WikiLeaks asutaja Julian Assange

Assange võib end briti politseile üles anda

© REUTERS / OLIVIA HARRIS
Poliitika
lühendatud link
30 0 0

ÜRO ebaseaduslikke kinnipidamisi uuriva töökomisjoni lõplik õiguslik otsus Julian Assange asjas tehakse teatavaks 5. veebruaril. WikiLeaks’i asutaja varjab end briti politsei eest juba alates 2012. aastast Ecuadori saatkonnas.

TALLINN, 4. veebruar — Sputnik. ÜRO ebaseaduslike kinnipidamisi uuriv töökomisjon tegi otsuse WikiLeaks'i asutaja Julian Assange vaidluses Ühendkuningriigi ja Rootsi vastu. Esialgu teatavad sellest vaid briti massiteabevahendid. Ametlikku otsust on oodata 5. veebruaril.

ÜRO nõukogu ebaseaduslikult vabaduse võtmisega inimõiguste rikkumisi uuriv töögrupp keeldus kommenteerimast Julian Assange kohta ilmunud teadet. „Töögrupp avaldab 5. veebruaril sellekohase lõpliku õigusliku seisukoha," ütles ÜRO ülemkomissari pressiesindaja. „Me oleme kuulnud, et Londonis levitatakse selle kohta teavet, kuid me ei tea, kust see pärineb. See ei ole töögrupi ametlik seisukoht."

Kui komisjon mõistab Assange'i õigeks, siis, teoreetiliselt, tuleks Assange vabastada ja talle maksta hüvitist kõikide selle aja jooksul taluda tulnud ebamugavuste eest. Kuid Ecuadori Londoni saatkonna ees valvavad endiselt ööpäevaringselt kolm korrakaitsjat, kes on valmis austraallase viivitamatult vahistama, kui too peaks püüdma hoonest lahkuda.

Otsus ei ole täitmiseks kohustuslik

Töögrupp koosneb viiest sõltumatust eksperdist. Nad menetlevad alati väga hoolikalt Assange avalduse sarnaseid avaldusi ja analüütiliseks tööks „võib kuluda rohkem kui aasta". Töögrupp menetleb aastas üle 400 kaebuse ja teeb nende kohta oma otsused. Kuid grupi järeldustel ei ole täitmiseks kohustuslikud.

Varem ei välistanud internetiväljaande WikiLeaks asutaja Julian Assange, et ta võib väljuda Ecuadori saatkonna hoonest Londonis, kus ta on end varjanud alates 2012. aastast, seega üle kolma aasta ja anda end üles briti politseile 5 veebruari keskpäeval. Sellest teatas agentuur Reuters viitega Assange avaldusele Twitteris WikiLeaks'i kontol.

„Juhul, kui ÜRO teatab homme sellest, et ma kaotasin vaidluse Ühendkuningriigi ja Rootsi vastu, olen ma sunnitud reede, 5. veebruari keskpäeval saatkonnahoonest lahkuma ja leppima sellega, et briti politsei võtab mu vahi alla seoses edasise apellatsiooni tõsiseltvõetavate eduväljavaadete puudumisega," öeldakse avalduses.

„Siiski," jätkas Assange, „kui ma võidan ja selgub, et riiklikud struktuurid tegutsesid ebaseaduslikult, eeldan ma mu passi viivitamatut tagastamist ja minu vahistamispüüete lõpetamist."

Rootsi ootab Assange kinnipidamist

Nagu teatas Ühendkuningriigi valitsuse ametlik esindaja, antakse Assange kinnipidamise korral välja Rootsile. „Me oleme varem korduvalt selgelt välja öelnud, et Assange pole kuningriigis kunagi vahi all viibinud, vältides faktiliselt seaduslikku vahistamist varjumisega Ecuadori saatkonnas," märkis esindaja. „Süüdistused vägistamises (Rootsis) jäävad jõusse, tema vahistamiseks on välja antud Euroopa vahistamisorder ja seepärast on Ühendkuningriigil seaduslik alus ta välja anda Rootsi poolele."

Rootsi prokuratuur ei kommenteeri viimasel ajal WikiLeaks'I kodulehe asutaja Julian Assange'i kohta meediaväljaannetes avaldatud teateid. „Siiani ei ole me otsust näinud. Me kommenteerime seda kindlasti, kui saame ametliku otsuse," märkis prokuratuuri pressiteenistuse juht Karin Rusander.

Assange viibib 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas. WikiLeaks'i asutaja kardab väljaandmist Rootsile ja seejärel USA-le. Assange peab kriminaalmenetlust tema suhtes poliitiliseks ettekäändeks, et ameerika võimud saaks nõuda tema väljaandmist USA-le ja seal WikiLeaks'is salajaste dokumentide avaldamise eest kohtu alla anda. Ameerika Ühendriikidele väljaandmise korral ähvardab austraallast pikaajaline vanglakaristus ja potentsiaalselt ka surmanuhtlus, mis on ette nähtud spionaaži käsitleva seadusega Riigidepartemangu dokumentide mittesanktsioneeritud avaldamise eest.

2015. aasta augustis lõpetas Rootsi prokuratuur eeluurimise kolmes WikiLeaks'i asutaja süüteoepisoodis neljast. Teda kahtlustati seksuaalses ahistamises ja seksuaalse iseloomuga tegudele sundimises, mis võisid aset leida 2010. aastal. Kuid õiguskaitseorganitel ei õnnestunud arusaadavatel põhjustel Assange'i üle kuulata ega talle süüdistust esitada.

WikiLeaks'i projekt käivitati 2006. aastal ja mitme järgneva aasta jooksul avaldati selle kodulehel salajasi dokumente. Kõige suuremat rahvusvahelist tähelepanu pälvisid USA diplomaatilise teenistuse kirjad.

 

Peamised teemad