10:32 20. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Eesti võimud ei pööra praktiliselt mingit tähelepanu Krimmis elavatele rahvuskaaslastele.

Krimmi eestlasi aitab ainult Krimmi valitsus

© Sputnik / Сергей Мальгавко
Poliitika
lühendatud link
13045

Eesti valitsus eraldas krimmitatarlaste õiguste kaitseks avaliku diplomaatia vahenditega 105 000 eurot kuid ei pööra praktiliselt mingit tähelepanu Krimmis elavatele rahvuskaaslastele.

ТАLLINN, 1. märts — Sputnik. Eesti võimud ei pööra praktiliselt mingit tähelepanu Krimmis elavatele rahvuskaaslastele, kuid jagavad poliitilise konjunktuuri huvides raha krimmitatarlaste kaitsmise kahtlastele projektidele, teatas uudisteagentuurile RIA Novosti Krimmi valitsuse rahvusvaheliste suhete ja deporteeritud kodanike riikliku komitee esimees Zaur Smirnov.

ÜRO põlisrahvaste foorumi asepresident Oliver Loode on ühes Ukraina kanalis öelnud, et Eesti valitsus eraldas krimmitatarlaste õiguste kaitseks avaliku diplomaatia vahenditega 105 000 eurot. Smirnov peab Eesti valitsuse sellist otsust poliitiliseks künismiks.

„Näeme, et Eesti ametivõimud kasutavad Venemaa poliitika vastastes sanktsioonides topeltstandardeid ja näitavad üles poliitilist künismi. Ühest küljest eraldatakse raha krimmitatarlaste niinimetatud aitamiseks, teisest küljest aga on viimase kahe aasta jooksul keeldutud igasugusest Krimmi eestlaste toetamisest," ütles Smirnov.

Tema sõnade kohaselt lakkas Eesti abi saabumast kaks aastat tagasi, pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Praegu aitab Krimmi eestlasi ainult Krimmi valitsus.

Peale selle arvab Smirnov, et Eesti valitsuse krimmitatarlastele eraldatud raha läheb tegelikult Ukraina parlamendi Krimmi suhtes vaenulikku poliitikat ajavate liikmete Refat Tšubarovi ja Mustafa Džemilevi rahvusvahelise tegevuse finantseerimiseks.

Krimmitatarlaste esinduskogu medžlisi juht, ukraina poliitik Mustafa Džemilev koos esinduskogu teise ukraina poliitikust juhi Refat Tšubaroviga esinesid avaldustega Krimmi Venemaaga liitmise vastu ja lahkusid poolsaarelt. Rahvuslikku vaenu õhutavate äärmuslike avalduste pärast määrati neile 2014. aastal 5 aastaks Venemaale sissesõidu keeld. Mõlemad endised krimmi poliitikud on poolsaare kaubandus- ja energiablokaadi initsiaatoriteks.

Eestlased jõudsid Krimmi pärast Vene-Türgi sõda (1853-1856), kui krimmitatari perekonnad emigreerusid Türgisse, maa jäi rahvast tühjaks ja põllumaade ülesharimiseks kutsus impeerium sinna ümberasujaid. Esimesed eesti perekonnad saabusid Krimmi 1861. aastal, aastaks 1897 elas poolsaarel juba 2176 eestlast, praegu on neid seal ligi 900.

 

 

Peamised teemad