06:14 23. Mai 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
Eesti Politsei ja Piirivalveamet teatas, et kavatseb mõnedele piirilõikudele Venemaaga rajada piirdeaia.

Kooskõlastamata vaenutara

© REUTERS / INTS KALNINS
Poliitika
lühendatud link
10414

Eesti Politsei ja Piirivalveamet (PPA) teatas, et kavatseb mõnedele piirilõikudele Venemaaga rajada 2,5 meetri kõrguse piirdeaia. Riigipiiri väljaehitamise tööde üldmaksumus on umbes 71 miljonit eurot.

Boriss Grigorjev

Kaks ja pool meetrit — selline saab olema piirdeaia kõrgus, mille Eesti rajab piirile Venemaaga. Ehitamist on otsustatud alustada veel enne piirilepingu ratifitseerimist Venemaa parlamendi poolt.
"Eesti vajab kaasaegselt välja ehitatud riigipiiri, mis oleks Euroopa ja NATO välispiiri vääriline. Ma usun, et nii valitsus, kui ka Riigikogu toetab lähiaastatel riigieelarvest vajalike eraldiste tegemist, et Eesti sajandaks aastapäevaks oleks Eestil maailma kõige kaasaegsema taristuga riigipiir," ütles Eesti siseminister Hanno Pevkur kommenteerides valitsuse otsust alustada Eesti-Vene kontrolljoonel alalise taristu rajamist.

Ei saa vastu vaielda, et igal riigil on õigus ja ka kohustus kaitsta oma riigipiiri viisil, mis välistaks juba eos inimeste ja veoste illegaalsest riigipiirist ületoimetamisest tekkivad mistahes probleemid. Siiski tehakse riigipiiri demarkatsioonitöid tavaliselt vastavalt kehtivale piirilepingule. Teatavasti on Eesti ja Venemaa vaheline piirileping allkirjastatud, kuid selle ratifitseerimisprotsess ei ole siiamaani lõpule viidud. Arvestades eelmise piirilepingu saatust, mis küll samuti alla kirjutati, kuid Eesti poole süül ei jõustunudki, tundub ühepoolse demarkatsiooniga alustamine pehmelt öeldes enneaegsena.

Eesti ametnikud väidavad, et esialgu alustatakse töid vaid nendel piirilõikudel, mis nende arvates siiani kehtiva Tartu rahulepingu sõlmimisest saati pole muutunud ja mida kumbki pool ei ole vaidlustatud ega erinevalt tõlgendanud. Venemaa nagu teada, Tartu rahulepingu kehtivust ei tunnista ja seepärast ei saa neid piirilõike kooskõlastatuks lugeda.
Teisest küljest, on huvitava vaadata ka põhjusi, mis ärgitasid Eesti võime ligi veerand sajandit pärast iseseisvuse taastamist Venemaaga kontrolljoone kapitaalset väljaehitamist äkki ette võtma. Ametlikult teatati, et seda tehakse eelkõige võitluseks illegaalse migratsiooniga, mis lähiajal võib Eesti julgeolekut ohustama hakata. Selle teesi kinnituseks ilmus neil päevil ajalehes Postimees isegi suur hirmutamismaterjal selle kohta, et Venemaa planeerivat õõnestada Eesti riiklikku iseseisvust suunates tema poole migratsioonivood, mis seni olid juhitud Norra ja Soome. Arvan, et sedalaadi kirjutisi saame me lähiajal näha veel hulgaliselt.

Teiseks piirdetara kiire püstitamise põhjuseks nimetatakse Eesti salakuulaja Eston Kohveri juhtumit, kes eesti eriteenistuste andmetel veeti ebaseaduslikult Vene föderatsiooni territooriumile justnimelt sellepärast, et piiri demarkeerimine ei olnud tehtud piisavalt hästi ja piiriaeda selles piirkonnas polnud. Kuivõrd Venemaa eriteenistused omalt poolt teatasid, et Kohver peeti kinni juba Venemaa territooriumil, siis põhimõtteliselt oleks aia ehitamine kasulik ka Venemaale, sest siis poleks Kohver ju lihtsalt Venemaale sattunud. Kuid see kasu oleks tõusnud vaid riigipiiri kulgemisjoone reaalse kooskõlastamise korral.

Kõige pingutatum tundub olema versioon, et püstitatav piirdeaed võiks kinni pidada Venemaa põgenike massi, mis hakkab lähiaastatel Lääne sanktsioonide tõttu nõrgenenud majandusega Venemaalt kõrge elatustasemega Eestisse tulvama. Minu arvates isegi 1990-ndatel aastatel, kui Venemaal oli palkade väljamaksmisega viivitamine tavaline ja paljude Venemaa linnade tänavatel lokkas kuritegevus, ei täheldatud Venemaalt Eestisse liikuvat suurt põgeniketulva. Viimastel aastatel on aga siia sattunud (kusjuures mitte metsaradu mööda, vaid ikka täiesti seaduslike piiripunktide kaudu) peamiselt vaid Venemaa opositsionäärid nagu ülejooksnud bloger Maksim Jefimov, kes neil päevil tegi ettepaneku alustada korjandust Eestile tuumapommi ostmiseks.

Kõiki ülalloetletud versioone uurides selgub, et joonest, mis võiks kaht riiki ühendada, kujutatakse Eesti-Vene piiri Eestis üha rohkem kui kahe vaenuliku maailma eraldusjoont, kuhu tuleb ehitada kõrge "vaenutara". Ja mida kõrgem saab see tara olema, seda parem.

Muide, Eesti võimude poolt demarkatsioonitööde alustamisega kiirustamise tegelikud põhjused on mõnevõrra mujal, kui on ülalloetletud puhtpropagandistlikes versioonides. Eesti lihtinimesele on jutud "hirmsast Venemaast", kes pidevalt kavandab "väikese Eesti" vastu erinevaid riukaid nagu migrantide tulv või "piiri ääres seeni korjavate" politseinike röövimine, täiesti vastuvõetavad. Eriti sellele osale nendest, kes pole viimastel aastakümnetel Venemaal kordagi käinud. Tegelikult pole see midagi muud, kui järjekordne samm Venemaa vastaste meeleolude üleskütmisel ja laialt reklaamitud "Lääne eelposti" loomine Venemaa piiri ääres. Sest piiri valvamine on üsna efektiivne ka ilma tarata, kaasaegsed tehnilised seireseadmed võimaldavad seda täiesti ja see toimis kogu aeg alates 1991. aastast.

Kõrgtehnoloogilise Eesti riigipiiri väljaehitamise üldmaksumus ajavahemikul 2016. aastast kuni 2019. aastani on üle 70 miljoni euro, mis investeeritakse Vene poolega lõpuni kooskõlastamata taristusse, järelikult erimeelsuste korral võib see summa veelgi suureneda, sest tekib vajadus tehtud vigu parandma hakata. Ehk ei tasuks Eesti valitsusel praegu eranditult poliitilist konjunktuuri järgides rahva raha kulutada ja oodata sellega ratifikatsiooniprotsessi lõpuni?

 

Peamised teemad