12:22 22. August 2017
Tallinn+ 13°C
Kuula otse
NATO peakorter Br[sselis.

Brüssel on saamas terrorismi pealinnaks

© NATO photos
Poliitika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
4130

Brüssel on vähehaaval muutumas terrorismi pealinnaks. Isegi NATO, Euroopa julgeoleku garant, ei suuda tagada turvalist elu linnas, kus paikneb alliansi peakorter.

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

22. märtsil toimus Brüsseli lennujaamas kaks plahvatust ja veel kaks plahvatust leidis aset Brüsseli metroos. Esialgsetel andmetel hukkus üle 20 inimese, kümned said tõsiselt vigastada. Ühiskondlik transport Brüsselis ei tööta, raudteejamad on suletud, evakueeriti Lõunavaksal. On terrorirünnakute eskaleerumise oht.

Kolm päeva varem vahistati Brüsselis Pariisi terroriaktide oletatav korraldaja Saleh Abdesalam, kes teatas, et oli valmis toime panema uusi terroriakte Brüsselis. Võimud avastasid palju relvi (sealhulgas raskerelvi) ja tunnuseid laiaulatusliku terrorivõrgustiku kohta.

Kolme päevaga oleks võinud kogu Brüsseli peapeale pöörata. Uute plahvatuste põhjal otsustades tunnevad terroristid end siin ohutult. Ka terroriaktide toimepanemise koha valik ei olnud juhuslik, sest lisaks paljudele ohvritele, tagab Brüssel sündmuskohana ülemaailmse vastukaja.

Standardid ja väärtused

Sündmuste areng oli praktiliselt standardne. Belgia allikad teatasid tulistamisest ja araabiakeelsetest karjetest enne plahvatusi, mis toimusid lennuettevõtte American Airlines lendudele registreerimise laudade juures. Algas paanika, järgnes inimeste evakueerimine.

Pärast plahvatusi peatati Brüsseli lennujaama saabuvate lennukite vastuvõtmine ja väljuvad lennud lükati edasi. Lennujaama terminal on osaliselt purunenud.

Selle taustal tekib palju küsimusi seoses turvalisuse tagamisega. Pärast terrorist Saleh Abdesalami hiljutist vahistamist ja Brüsseli terroriorganisatsiooni teiste liikmete poolt tehtud terroriaktide ähvarduste oodatud realiseerimist pidanuks eriteenistuste ohuhinnang ja reaktsioon olema väljakutsele vastav.

Terrorismiprobleemi puutuvalt teatas Prantsusmaa president François Hollande 18. märtsil: "Me saame aru, et võrreldes meile juba teada olevate terroristide arvuga on selle rühmituse tegelik arvukus palju suurem, kui me endale ette kujutada oskame. Me oleme silmitsi erakordselt suure (kuritegeliku) võrgustikuga, mis on levinud paljudesse riikidesse".

Sellise selge arusaamise juures, mis ometi segas preventiivsete konsolideerivate meetmete tarvituselevõtmist?

Brüsselis paiknevad NATO ja EL peakorterid, Beneluxi riikide sekretariaat ja teised lugupeetud asutused. See on Euroopa suurim kultuurikeskus, kogu maailma turistide Meka, kus enne 2014. aastat ei olnud midagi ohtlikumat "Pissiva poisi" skulptuurist.

Kui euroopalike väärtuste muster-linn, mis on kutsutud ja seatud olema tsiviliseerituse ja julgeoleku eeskujuks paljudele maailma riikidele, osutub džihhadistidega peetava relvastatud võitluse tandriks, siis mida öelda EL ja NATO süsteemide efektiivsuse kohta? Tekib kahtlus euroopalike põhiväärtuste ja arusaamade imiteerimises.

Püsiv tendents

Tuletan meelde, et terrorismivastase operatsiooni käigus tulistati Brüsselis ka 2015. aasta novembris. Pärast seda omandas Brüsseli Molenbeeki piirkond, kus politsei erioperatsiooni läbi viis, kriminaalse terra incognita kuulsuse.

Aega ohtlike linnakvartalite "vaikseks puhastamiseks " oli piisavalt. Võimalik, et ei jätkunud korralduslikku potentsiaali. Nagu varemgi.

24. mail 2014. aastal tappis terrorist mitu inimest Brüsselis Juudi keskuse juures. Pärast tulistamist istus ta rahulikult autosse ja lahkus sündmuspaigalt.

Prantsusmaa kogemusel on eriline tähendus. 13. novembril 2015. aastal sooritasid kolm koordineeritult tegutsenud terroristide gruppi Pariisis ja selle eeslinnas Saint Denis's terve rünnakute seeria. Kolm džihhadisti õhkisid end staadioni juures, kus toimus Prantsusmaa ja Saksamaa koondiste vaheline jalgpallimatš. Teine grupp ründas kohvikuid ja restorane Pariisi kirdeosas. Veel kolm võtsid pantvange kontserdisaalis.

Toona hukkus terrorirünnakutes 130 inimest, üle 350 inimese sai haavata. Organiseeritud terroriaktide jälg viib Brüsselisse. Linnulennult on kahe pealinna vahekaugus 265 kilomeetrit, umbes kolm tundi autosõitu. Me näeme, et terroristide tegevus on muutumas üha mastaapsemaks ja organiseeritumaks, kuid vajalikke järeldusi pole tehtud.

Ma kirjutasin juba, et 13. novembri 2015. aastal Pariisis toimunud terroriaktide seeria näitas NATO ja EL mittevalmisolekut uuteks terrorirünnakuteks ja Euroopa kaitsetust Islamiriigi vähemärgatavate struktuuride ees, mis tegutsevad analoogselt erivägedele.

Ja täna võib isegi ilma arvutil modelleerimata prognoosida suure tõenäosusega terroristlikku retsidiivi. Vaenlane ei ole lokaliseeritud, ta on vaid Lääne-Euroopa ühiskonnas lahustunud.

Ilmelt on sügavalt sümboolne, et riikide jõuga ümberformateerimine, mida NATO juba aastaid erinevates maailma paikades praktiseerib, kutsub esile terroriohu tõusu NATO (ja EL) pealinnas. Rahumeelsed eurooplased pole seda siiski ära teeninud.

 

 

 

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    3
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    20
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    8