10:28 20. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Foto on illustratiivne.

Kas USA's tahetakse teada tõde 11. septembri 2001. aasta terroriaktide kohta

© Flickr / Chairman of the Joint Chiefs of Staff
Poliitika
lühendatud link
Vladimir Ardajev
5810

New Yorgi osariigi senaator Kirsten Gillibrand ja endine senaator Bob Graham kutsusid president Barack Obama't üles avalikustama 11. septembri 2001. aasta terroriaktide uurimisaruande salajast osa.

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Mitme Ameerika poliitiku nõue avalikustada täielikult 2001. aasta septembris toimunud terrorirünnakute parlamendi uurimise aruanne pole midagi rohkemat, kui valimiseelne intriig, leiavad eksperdid, kellega vestles Vladimir Ardajev.

New Yorgi osariigi senaator Kirsten Gillibrand ja endine senaator Bob Graham kutsusid president Barack Obama't üles avalikustama 11. septembri 2001. aasta terroriaktide uurimisaruande salajast osa. Sellest teatas briti ajaleht Independent.

Aruanne, mille valmistas ette kongressi mõlema partei liikmetest koosnev komisjon, avalikustati 2003. aastal. Seejuures dokumendi 28 lekekülge 800-st salastati. Selle koostanud komisjoni kaasesimees, Florida osariigi senaator Robert Graham teatas intervjuus telekanalile CBS News, et ettekande salastatud osa sisaldab andmeid New Yorgis ja Washingtonis toime pandud terroriaktide seotuse kohta Saudi Araabia juhtkonna, mõjukate kodanike ja heategevusfondidega. Seda kinnitasid ka teised parlamendiliikmed, kongresmen Tim Roemer ja endine senaator Bob Kerrey.

Er-Riadis nimetati kõiki neid avaldusi "müütide kompilatsiooniks".

11. septembril 2001. aastal hõivasid terroristid neli reisilennukit muutes need terrorirünnaku toimepanemise vahendiks. Kaks lennukit rammisid Ülemaailmset kaubanduskeskust New Yorgis, kolmas lennuk suunati Pentagoni hoonele Washingtoni lähistel ja neljas kukkus alla Pennsylvanias.

Hukkus 2977 inimest, veel 24 inimest jäi teadmata kadunuks. Ametliku versiooni kohaselt lasub vastutus nende terroriaktide eest terroriorganisatsioonil Al-Qaeda.

"Valimiseelsete intriigide pundar"

Tähelepanu väärib vähemalt kaks momenti. Esiteks, poliitikud tulid oma nõudmistega lagedale nädal enne Barack Obama visiiti Er-Riadi, mis on kavandatud 21. aprillile. Kirsten Gillibrandi sõnul oleks otstarbekas dokument avalikustada enne presidendi Lähis-Ida visiiti, sel juhul "saaks ta Saudi Araabia juhtkonnaga aruandes tõstatatud küsimusi arutada".

Teiseks, nii tema, kui ka eks-senaator Bob Graham ei ole mitte Obama oponendid, vaid poliitilised liitlased: nad mõlemad kuuluvad temaga samasse, demokraatlikku parteisse.

"See ei ole midagi rohkemat, kui valimiseelsete intriigide pundar. Paistab, et poliitikud-demokraadid üritavad sel viisil aidata oma partei peamist presidendikandidaati Hillary Clintonit. USA suhted Saudi Araabiaga, sealhulgas 11. septembri sündmuste valguses, on väga peen ja keeruline teema, mille kasutamine mistahes propagandistlikel eesmärkidel on üsna ohtlik. Kahjuks võivad USA Kongressis, nagu igas parlamendis, leiduda poliitikud, kes populismi kalduvad," ütles Veenemaa teaduste akadeemia USA ja Kanada instituudi Lähis-Ida konfliktide analüüsi keskuse juht Aleksandr Šumilin.

Kuigi 11. septembri rünnakutes osalenud 19 terroristist 16 saabusid USA-sse Saudi Araabiast, ei ole ametliku Er Riad, eriti kuningliku perekonna seotust nende sündmustega ametlikult keegi kunagi ametlikult tõestanud. Kuid selle peale mängida üritavad siiamaani paljud ja seda isegi vaatamata asjaolule, et Al-Qaeda strateegia on alati olnud suunatud võitlusele Er-Riadi kuningliku perekonnaga.

"Jutt käib üldsegi mitte sellest, et 15 aasta tagustes sündmusteles lõpuks "i"-le täpp peale panna, vaid kõigest sellest, kuidas õigesti valimised võita ja õige kandidaadi valimisvõit kindlustada. Kuigi senaatori ja ekssenaatori nõudmine adresseeriti Obamale, on see tegelikult sihitud vabariiklaste pihta, kelle president George Bush noorem nende terroriaktide toimumise ajal võimul oli. See on vaid veel üks ettekääne valijatele meelde tuletada, kellel lasub vastutus selle tragöödia toimumise eest," leiab Sõjalise prognoosi keskuse juht Anatoli Tsõganjuk.

"Nende terrorirünnakute ümber on siiani palju udu ja õhku on jäänud rippuma palju küsimusi, millele vastuseid pole saadud. Sellisel soodsal pinnasel kasvab palju konspiroloogilisi teooriaid, mis poliitilistel eesmärkidel käiku lastakse. Tegelikult annab see tunnistust väga keerulisest olukorrast pretendentidega Valga maja juhi ametikohale, kusjuures lõhe kummagi partei sees on üsna suur, kinnitab Rahvusvahelise ühiskondliku fondi "Eksperimentaalne loominguline keskus" asepresident Juri Bjalõi.

Probleem on ka selles, et ülemäära palju saudide raha on juba ammu Ühendriikide majandusse investeeritud ja paljud ameerika juhtfiguurid on selle rahaga tihedalt seotud, märgib analüütik.

Kas julgeolek või parteiline solidaarsus?

Valges majas tunnistatakse 11. septembri sündmuste uurimistulemuste avalikustamisel suurema läbipaistvuse möödapääsmatust, kuid osutavad seejuures vajadusele "kaitsta salajasi andmeid, millel on oluline tähtsus rahvusliku julgeoleku seisukohalt."

Valimiseelsed intriigid, püüdlused 15 aasta tagustelt sündmustelt mitte ainult "udu hajutada", vaid ka viimaste aastate USA Lähis-Ida poliitika tagajärgedele hinnangut anda — kõik see toimub ühel ja samal ajal, leiab Strateegilise kommunikatsiooni keskuse president Dmitri Abzalov.

"Üleskutse Barack Obamale heita valgust Saudi Araabia rollile 11. septembri 2001. aasta terroriaktide toimepanemises ei ole suunatud mitte ainult isiklikult tema, vaid ka Hillary Clintorni vastu, kes USA riigisekretärina toetas varem aktiivselt "Araabia kevadet". Seejuures viib kaasaegse terrorismi temaatikasse süvenemine paratamatult vastuste otsimiseni küsimustele selliste terroriorganisatsioonide olemuse kohta nagu Al-Qaeda ja DAESH (sama, mis Venemaal keelatud ISIS): kes osales nende loomises, väljaõpetamises ja rahastamises. Varem või hiljem tuleb nendele nagunii vastata. Ja nüüd on saabumas moment, kus julgeolekuküsimused ületavad tähtsuselt tavalist parteilist solidaarsust," räägib politoloog.

Dmitri Abzalovi sõnul ei ole Barack Obama reis Lähis-Itta mitte niivõrd lahkumisvisiit, kuivõrd regioonis USA autoriteedi ja mõju suurendamisele suunatud üritus. Selles mõttes sarnaneb see presidendi hiljutise turneega Ladina-Ameerikasse, Kuubale ja Argentiinasse.

13. aprillil lubas Barack Obama, et otsustab 11. septembril 2001 toimunud terroriaktide uurimisaruande salastatud osa avalikustamise küsimuse 60 päeva jooksul.

 

 

Peamised teemad