19:58 22. September 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Yana Toom .

Yana Toom kodanike ja mittekodanike poliitiliste õiguste võrdsustamisest

© Фото: yanatoom.ee
Poliitika
lühendatud link
5712

Yana Toom nõuab petitsioonis koos Läti kolleegidega Eesti ja Läti mittekodanikele õigust osaleda kohalikel valimistel, kuuluda poliitilistesse parteidesse ja õigust osaleda Europarlamendi valimistes.

TALLINN, 15. aprill — Sputnik. Europarlamendi saadik Yana Toom koostas koos oma Läti kolleegide Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanokiga petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu vastuoludele, mis on seotud valimisõigustega nendes kahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Petitsioonis on märgitud, et on ebaõiglane, kui puudub hääleõigus igal tasandil.

Sputnik vestles petitsiooni teemal Europarlamendi saadiku Yana Toomiga.

— Kui suur on teie arvates tõenäosus, et Europarlament petitsioonile reageerib?

— See on väga raske küsimus. Petitsiooni esitamine annab võimaluse kujundada Euroopa Liidu parlamendi suhtumine sellesse probleemi. Seepeale võivad järgneda need või teised soovitused. Kuid et selle probleemi arutamine üldse algaks, on vaja see samm astuda.

Me usume, et kui petitsioon läbi läheb, algavad arutelud. Esile astuvad petitsiooni toetajad, kelle arvamusel on samuti kaalu. Siis me suudame Europarlamenti veenda, et niisugune õigus on hädavajalik. Nii see käib. Ei ole nii, et saadikud vaatasid petitsiooni läbi ja andsid sealsamas direktiivi välja.

— Kuidas Euroopas üldse suhtutakse mittekodanikesse?

— Tahan märkida, et Euroopas me nimetame neid, kellel on hall pass, kolmandate riikide kodanikeks. Ei kasutata terminit „kodakondsuseta". Erinevates Euroopa maades on kolmandate riikide kodanikel teatud poliitilised õigused.

Näiteks Hollandis elavad kolmandate riikide kodanikud võivad valimistel hääletada ja seada üles oma kandidatuuri kohalikel valimistel, samuti võivad nad kuuluda poliitilistesse parteidesse.

— Kas sarnaseid probleeme õiguste piiramisega on ka teistes ELi riikides?

— Jaa. Näiteks Luksemburgis ei saa nn kolmandate riikide kodanikud parlamaendivalimistel hääletada.

— Kuid just Eestis ja Lätis on nii palju inimesi, kelle õigused valida ja olla valitud on piiratud?

— Jah. On kaks riiki, kus inimesi, kellel pole kodakondsust, nimetatakse määratlemata kodakondsusega isikuteks. Justnagu nad mõtleksid 25 aastat ega suuda kuidagi otsustada, kas võtta kodakondsus või mitte.

— Kas te ei arva, et õiguste kehtestamine on iga riigi siseasi?

— Ei, mina nii ei arva. Esiteks, Europarlamendi mandaatide arv sõltuv elanikkonna arvust. Eestil on kõige väiksem elanike arv. Mandaate vastavalt — kuus. Vähem ei saa olla. Aga Lätil, näe, on kaheksa. Ja kui aus olla, siis see kaheksas mandaat on saadud nende kodanike arvelt, kes on valimisõigusest ilma jäetud.

Teiseks, mittekodanike kuulumine poliitilistesse parteidesse on Eestis faktiliselt keelatud. See tähendab, et Eestis ei ole poliitilist parteid, kes oleks moraalselt kohustatud igasuguste küsimuste arutamisel kaitsma selle elanikkonna grupi huvide. Praegu ei ole mittekodanikel tegelikult võimalust poliitilist päevakorda mõjutada.
Näiteks Lätis võivad mittekodanikud parteidesse kuuluda. Meil Eestis nad seda ei tohi.

— Miks te koos oma kolleegidega arvate, et kõik peavad saama ELi valimistel hääletada?

— Sellepärast, et me elame Euroopa Liidus, see puudutab otseselt meid kõiki. Ma võin öelda, et kui Europarlamendis öeldakse „Euroopa kodanikud", siis ei tehta inimestel selle järgi vahet, kas tal on nii- või naasugune pass.

Väljendil „Euroopa kodanikud" on Brüsselis hoopis teine sisu. Sellega mõeldakse inimesi, kes on siin juurdunud, elavad siin ja peavad Euroopat oma koduks.

Varem vaikiti Eesti ja Läti mittekodanike probleemid maha, neist ei räägitud. Kuid nüüd on Europarlamendis neli vene saadikut, me kuulume kolme erinevasse fraktsiooni. See annab võimaluse edukamaks lobitegevuseks neil teemadel. Kolleegid saavad sellest suurepäraselt aru. Enne petitsiooni esitamist kauplesin ma välja oma fraktsiooni juhtkonna toetuse, täiesti ühemõtteliselt. Mingeid küsimusi neil sellega seoses ei teki.

Petitsioonile võivad alla kirjutada kõik Eesti alalised elanikud sõltumata kodakondsusest Yana Toomi büroos.

Küsitlus

Kas Eestis on vaja nn. halli passi omanike valimisõigusi muuta?
  • Jah, neil peab olema võimalus pääseda kohalike omavalitsuste volikogudesse.
    2.9% (2)
  • Neil tuleb lubada kuuluda poliitilistesse parteidesse.
    0% (0)
  • Neile peaks tingimata olema hääleõigus Euroopa Parlamendi valimistel.
    1.4% (1)
  • Lubada kõik ülalmärgitud variandid.
    36.2% (25)
  • Ei, soovi korral võib igaüks saada Eesti kodanikuks.
    59.4% (41)
Hääleta: 69

Lisainfo

Eestis ja Lätis elab suur hulk kodakondsuseta isikuid — endisi NSV Liidu kodanikke ja nende järeltulijaid, kellel ei ole elukohariigi või mõne teise riigi kodakondsust. Nende riikide endi poolt esitatud andmetel oli selliseid inimesi 20016. aasta algul Lätis 252 017 ja Eestis 82 341, samas kui kogu elanikkond oli Lätis ligikaudu 2 miljonit ja Eestis 1,3 miljonit inimest.
Eestis võivad mittekodanikud osaleda kohalikel valimistel, kuid ei saa olla valitud. Eesti põhiseadus keelab mittekodanikel astuda poliitiliste parteide liikmeks.

Läti mittekodanikel ei ole kohalikel valimistel hääleõigust, nad ei saa valida ega seada üles kandidaate riigi parlamendi ega Euroopa Parlamendi valimistel, nad ei tohi kuuluda poliitilistesse parteidesse.

Võrdluseks: Hollandis elavad „kolmandate riikide kodanikud" tohivad hääletada ja seada üles oma kandidaate kohalikel valimistel, samuti olla poliitiliste parteide liikmeteks ja asutajateks.


 

Samal teemal

Kodanikud või alalised elanikud – õiguseksperdid on eriarvamusel

Peamised teemad