09:45 21. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Lavrov: Leedu on millegipärast kõige agressiivsem russofoobne riik, kes sunnib NATO-t venevastasele kursile.

„Balti“ intervjuu minister Lavroviga

© Фото: Lithuanian Ministry of Foreign
Poliitika
lühendatud link
7322

Märgilise tähendusega intervjuu Venemaa välisministri Sergei Lavroviga Rootsi ajalehes Dagens Nyheter Rootsi võimaliku NATO-sse astumise tagajärgedest vallandas tormi Baltimaade tanumatel.

TALLINN, 6. mai — Sputnik. Kõik väljaütlemised selles intervjuus kuulutati peaaegu et äärmuslikeks. Proua Karin Ekström, Rootsi Mõõdukate Partei esindaja ja endine kaitseminister tegi välisministeeriumile ettepaneku kutsuda Venemaa saadik seletusi andma, mida nimelt Venemaa välisminister silmas pidas oma avaldusega, et kui Rootsi astub NATO-sse, võtab Venemaa kasutusele „vajalikud sõjalis-tehnilised meetmed," kirjutab Vene strateegiliste uuringute instituudi ekspert Igor Nikolaitšuk RIA Novosti vahendusel.

Üldjoontes on kogu Sergei Lavrovi antud intervjuu väljapeetult tasakaalukas toonaalsuses, kuid paistab, et isegi kui Venemaa minister oleks pakkunud rootslastele abikätt Poltaava all, oleks Venemaad ikkagi nimetatud koletiseks, kes kavandab tuumarünnakut Stockholmile.

On muuseas üks huvitav moment, mida tahaks kommenteerida koos numbriliste täpsustustega. Minister meenutas, et „Leedu on millegipärast kõige agressiivsem russofoobne riik, kes sunnib NATO-t venevastasele kursile". On see tõesti nii?

Ilmselt pidas Lavrov silmas diplomaatilist praktikat, Leedu poliitikute aktiivsust Euroopa sõjalis-poliitiliste struktuuride mängumaal. Talle on see, nagu öeldakse, selgemini näha.

Meie omakorda näeme meedia tegevust. Ja see pole päris üks ja sama.

Näiteks Balti riikide agressiivsuse indeks — endiste nõukogude vabariikide hulgas, kui arvestada kõiki publikatsioone Venemaa kohta 2010. aastast tänaseni — ei ole niiväga suur: Lätil — 0,88, Eestil — 0,89; Leedul — 0,95. Paistab, et võib väita, et Lavrovil oli õigus — Leedu on russofoobias esikohal. Kuid Saksamaal ularub agressiivsuse indeks näiduni 1,7 ja Poolal on see koguni 2,6.

Hoopis teine lugu on siis, kui indeksit arvestatakse „Venemaa ja NATO vaheliste suhete" kontekstis. Siin ilmnevad huvitavad asjad. Esiteks, seda teemat vaadeldakse Baltimaades alles 2015. aasta keskpaigast. Varem ei huvitanud see siin eriti kedagi.

Teiseks, „natolaste" ja Saksamaa agressiivsuse indeks on 2,5, kuid Läti, Eesti ja Leedu üldjoontes neutraalsetes publikatsioonides rullib see indeks kaugelt üle infosõja piiride, s.t. on mitu korda kõrgem kui sakslastel. Ja nimelt Leedus, aga mitte Eestis ega Lätis kavatsetakse moodustada saksa sõduritest NATO pataljon.

Leedu jaoks elavad Venemaa ja Kreml eri maailmades

„Linas Linkevičius kutsub Sergei Lavrovi üles loobuma vaenlaste otsimisest," teatab Lietuvos Rytas (29.04). Kommenteerides Vena Föderatsiooni välisministri avaldust selle kohta, et Leedu on NATO liikmete hulgas kõige russofoobsem riik, märkis Leedu välisminister Linas Linkevičius, et Leedus austatakse vene kultuuri ja korraldatakse üritusi venekeelsete „kultuuritegelaste, ajakirjanike ja politoloogide" osavõtul.

Nii et sõna „russofoobia" antud juhul ei sobi — nii lausus Linkevičius, ta võiks nõustuda sõnaga „kremlofoobia", kuivõrd Vilniuses eraldatakse teineteisest Venemaa ja tema „praeguse valitsuse poliitika".

Samal ajal nimetas minister Lavrovi avaldust „propagandaks" ja süüdistas Venemaad selles, et ta keeldub koosööst Vilniuse 1991. aasta jaanuarisündmuste asjaolude uurimistoimingutes.

 

 

 

Peamised teemad