05:51 22. Oktoober 2017
Tallinn0°C
Kuula otse
Islamiriigi kalifaat purustatakse, kuid see ei lahenda niinimetatud islamiterrorismi probleemi.

"Kalifaadi" purustamine ei peata terrorismi

© AP Photo / Uncredited
Poliitika
lühendatud link
Villem Rooda
8040

Euroopal, Venemaal ja USA-l tuleb kahjuks taluda ka juba hingusele läinud Islamiriigi viimaste enesetapuvõitlejate ja võimalik, et ka veelgi ohtlikuma, taassünni läbiteinud Al-Qaeda või mõne muu sügavalt konspireeritud terroriorganisatsiooni liikmete rünnakuid.

Villem Rooda, Endise NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) kõrgem analüüsiohvitser erus

Islamiriigi kalifaat purustatakse, kuid see ei lahenda niinimetatud islamiterrorismi probleemi. Euroopal, Venemaal ja USA-l tuleb kahjuks taluda ka juba hingusele läinud Islamiriigi viimaste enesetapuvõitlejate ja võimalik, et ka veelgi ohtlikuma, taassünni läbiteinud Al-Qaeda või mõne muu sügavalt konspireeritud terroriorganisatsiooni liikmete rünnakuid.

Maailm on sajandeid arenenud kristliku ja moslemi kultuuri eraldatuse tingimustes ning vaid sõjad, sõjavangid ja mittekestvad vallutused tõid sellesse kultuurilisse eraldatusesse mõningast mitmekesisust. Kuid meie päevil, mil vaid mõne aastakümnega murti kõik senised tõkked ja algas massiline rahvaste segunemine, on konflikte võimatu vältida.

Globaalsed muutused sünnitavad massilist migratsiooni ja selle tagajärgedega tegelemine on pandud jõustruktuuridele. Jõud omakorda, eriti selle jõhker rakendamine sünnitab vihkamist ja vastupanu.

Ennekõike, ei tohi unustada, et USA, Kanada ja EL riikide eriteenistused on seni tegutsenud üsna efektiivselt ja neil on õnnestunud suurem osa kavandatud terrorirünnakutest ära hoida. Aset leidnud terrorirünnakud, kui küüniliselt see ka ei kõlaks, on vaid väike osa kavandatud rünnakutest. Parimagi tahtmise ja olude õnnelikumagi kujunemise korral ei ole kõiki terrorirünnakuid ära hoida võimalik. Iga kiirrongi, kaubanduskeskuse või lõbustusasutuse julgeoleku tagamine ei ole kellelegi jõukohane.

Katari eriteenistuse eksitus

Poliitikud ja valitsused tekitavad ühe ohtliku olukorra teise järel ja igaüks neist võib vaatamata eriteenistuste jõupingutustele, nende heale tehnilisele varustatusele ja heldele finantseerimisele mingil hetkel kontrolli alt väljuda.

Katari võimud varustasid endise saudide eriväelase, kes on tuntud kui Ibrahim Awad Ibrahim al-Badri nime all raha ja sadade väljaõpetatud võitlejatega ning saatsid ta organiseerima vastupanu Assadi jõududele. Vaevalt oskasid nad arvata, mis sellest välja tuleb. Poolel teel sihtkohta leidis jõuk endale hoopis huvitavama tegevuse, ta röövis Iraagis kolm panka ja vallutas Mosuli linna. Assadi vastu võitlema saadetud allüksuse ülem kuulutas end kaliifiks ja siiamaani võitleb tema ja tema kaaslastega pool maailma kulutades Islamiriigi (keelustatud USAs ja Venemaa) hävitamiseks tohutult jõudu ja vahendeid. Kogu aeg tulevad sellele kalifaadile kusagilt relvad ja raha, teda hoiatatakse võimalike ohtude eest, teda informeeritakse, mis tuleb purustada ja mis puutumata jätta.

Islamiriik ei püsi kaua. Tema saatus on isegi suurriikide teravatele vastuoludele vaatamata otsustatud. Islamiriigi võitlejad võivad kahe-kolme järgneva aasta jooksu siiski veel sooritada üksikuid terroriakte või kättemaksurünnakuid, enne kui nad lõplikult hävitatakse. Ekslik oleks aga arvata, et Islamiriigi krahhiga, mida kõik niiväga ootavad, tuleb rahu maa peale ja rahulikud eurooplased võiksid pärast Pariisi ja Brüsseli õudusi taas kergemalt hingata.

Terrorism kui selline jätkab tõusjoones, kui ei õnnestu efektiivselt vastu seista uutele organisatsioonidele, mis tahaksid Islamiriigi ja Al-Qaeda võitlusloosungid üle võtta, oleksid kõrgema organiseerituse astmega ja tegutseksid efektiivsemalt ja väiksema lärmiga.

Eriteenistuste tubli töö sunnib kõige ohtlikumaid terroristide allüksusi minema sügavale põranda alla ja tarvitusele võtma varjatumad tegutsemisvormid. Islamiriigi lahkumisel tahavad nad kindlasti oma jõudu demonstreerida.

Kus võidakse anda järgmine löök?

Islamiriigi, Hamasi, Hesbollah jt kättemaksurünnakud on territoriaalselt piiratud iseloomuga ega kujuta endast globaalset ohtu. Nende meetodid ei ulatu kaugemale pommivöödest, pommikohvritest ega Kalašnikovi automaatidest tehtavatest valangutest. Nende aktiivsed võitlusgrupid ei ole rohkemaks võimelised.

Islamiriigi kaugrünnakud on vähetõenäolised. Need ei ole tema stiil, tema tase. Tema võitlejate haare ei ulatu kaugemale Prantsusmaast, Belgiast, Hollandist, Itaaliast, Saksamaast, äärmisel juhul võib see ulatuda ehk Taani, Norrasse ja Rootsi. Kuid Al-Qaeda ei tunne piire ja kui aktiveeritakse tema viimastel aastatel uinunud olekus võitlustiib, siis eelistatakse sihtmärgi valikul alasid, mis on nõrgemini kaitstud, kus saab olema rohkem ohvreid ja saab demonstreerida, milline "kättemaks" on ootamas USA-d ja tema käsilasi.

Peamiselt on ohustatud alad, kus elavad suured moslemikogukonnad, kuna rünnakud on suuresti suunatud ka nende vastu. Ekstremistid ei suuda leppida, et paljud Läände elama asunud moslemid integreeruvad järk-järgult sealsesse ühiskonda rahumeelselt. See viib endast välja usuliidritest fundamentaliste, kes süüdistavad meid moslemite ahvatlemises surmapattudele ja islami kahjustamises. See oli, on ja jääb peamiseks ideeks, mis araabia naftašeikide heldel finantseerimisel islamiradikaale toidab.

Islami kaitsmine uskmatute eest

Ja kuigi moslemitest migrante otse ei rünnata, töötab iga terrorirünnak ka kogukonna vastu, sünnitades kohaliku elanikkonna vaenu ja umbusku.

Teatud hulk moslemeid ei suuda nende jaoks võõra Lääne kultuuriga (tõtt öelda šokeerib see mõnikord meid endidki) kunagi adapteeruda ning kõige radikaalsemalt meelestatud ja kohanematud neist haaravad pommivöö, et kaitsta islami uskmatute eest. Sellise valiku perspektiivitust tulnuks neile seletada juba kooli algklassides, mitte aga nüüd, noortele meestena, kelle veendumused on juba välja kujunenud.

Radikaliseerumine ei nõrgene, vaid, kahjuks tugevneb. Moslemeid on lühikese ajaga ka nende endi jaoks saanud siin liiga palju. Mistahes vastuolu või probleem sünnitab suhetes moslemi kogukondade ja kohaliku elanikkonna vahel uue radikaali, kellele "sõbrakäsi" on valmis enesetaputerroristi pommivöö ulatama.

Eurooplastel ei maksaks eriti karta, et koos migrantidega tuleb riiki ka suur hulk palgamõrvareid. "Valmis" terroriste tuleb põgenikevooluga vähe. Meie tuleviku peamine julgeolekufaktor ei ole kogenud terroristide tabamine. Peaküsimus saab olema selles, kui paljudest põgenikest saavad terroristid juba siin, meie territooriumil, kui ei looda tingimusi moslemimigrantide rahumeelseks integreerumiseks Lääne ühiskonda.

 

Peamised teemad