01:33 24. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Olukord Afganistanis jätkab viimastel aastatel halvenemist.

Ebastabiilsus Afganistanis on Venemaale ohtlik

© AFP 2017 / Noorullah Shirzada
Poliitika
lühendatud link
32 0 0

Miks on ebastabiilsus Afganistanis Venemaale ohtlik, räägib Valdai klubi fondi programmidirektor Andrei Sušentsov.

Olukord Afganistanis jätkab viimastel aastatel halvenemist, ja Venemaa jälgib olukorra arengut ärevusega.

Esiteks, Moskva kardab ebastabiilsuse laienemist Afganistanist põhjasuunas Venemaaga piirnevatesse Kesk-Aasia vabariikidesse.

Teiseks, Venemaa on viimase 20 aastaga lakanud olemast vaid Afganistani heroiini transiitriigiks ja on muutunud ka selle turustuspiirkonnaks, kus selle tõttu sureb igal aastal kuni 25 tuhat venemaalast.

Kolmandaks, suurt muret tekitab DAISH (Venemaal keelatud terroriorganisatsioon "Islamiriik") poolt taristu loomine Afganistanis ning võimekus alustada oma tegevuse eksporti Venemaa Põhja-Kaukaasia ja Volgamaa piirkondadesse.

Seoses sellega kestab Venemaal diskussioon, kas Moskval tasub taas sekkuda Afganistani sisekonflikti või tuleks sellest kõrvale jääda summutades ja lokaliseerides vaid sealt lähtuvad ohtud.

Olukorra destabiliseerimise tundemärgid

Eksperdid on ühel meelel, et nähtavas perspektiivis konfliktist väljapääsu ei paista. Veelgi enam, 2016. aastal toimuvad Afganistanis sündmused, mis võivad mõjutada olukorda kogu regioonis. Oktoobris toimuvad riigis parlamendivalimised, mis tuleks läbi viia uue valmisseadusandluse järgi ja esmakordselt üle pika aja koguneb hõimupealike suurnõukogu loya jirga.

Tähtsaimaks Afganistani stabiilsust säilitavaks välisfaktoriks jääb endiselt finantsabi saabumine välismaalt. Afganistani doonorriikide konverents on planeeritud oktoobrile ja rea suurte riikide (Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik) poolse finantsabi jätkumise perspektiiv on küsimärgi all.

On kaalukaid põhjusi oodata olukorra järsku ebastabiliseerumist Afganistanis lähitulevikus. Selle sümptomid on üksmeele puudumine Kabuli ametlikes struktuurides, valitsuse legitiimsuse kriis ja etniliste pingete kasv.

Viimasel ajal on riigis järsult kasvanud "Islamiriigi" sõdalaste aktiivsus, hiljuti teatasid uue lahingutegevuse hooaja algusest taliibid, kes samuti on läbi elamas lõhenemist. Praegune "Taliban" koosneb mitmetest killustatud oma vahel vaenutsevatest grupeeringutest, kelle tegevuse määravad suures osas välised sponsorid.

Sellel taustal toimub ebastabiilsuse liikumine Afganistani kagupiirkondadest riigi põhjaossa ja praegusel riigivõimul on vähe šansse võimu hoidmiseks. Koalitsioonivalitsuse moodustamise perspektiiv taliibide osavõtul näib samuti ähmasena.

Pakistan on endiselt afganistani protsesside juhtiv välisjõud, opositsioonirühmitused saavad sealt relvi, raha ja ravimeid. Kuid Islamabadis ei vastuta suhete eest Kabuliga mitte valitsus vaid relvajõud ja ametkondadevaheline luureteenistus. Pakistani relvajõudude juhtkonnas ei suuda omavahel kokku leppida ühtse strateegia väljatöötamses Afganistani küsimustes. Olukorda halvendab veelgi asjaolu, et Pakistani sõjavägi ei kontrolli faktiliselt olukorda pikki Afganistani piiri kulgevas niinimetatud "hõimude piirkonnas".

Mida Venemaa teha saab

Kui Venemaa eksperdid on solidaarsed selles, et olukord Afganistanis halveneb, siis üksmeelt pole küsimuses, kuidas peaks Venemaa sellele reageerima.

Nad väidavad, et Venemaa ja tema liitlaste julgeolek sunnib Moskvat Afganistani konflikti sekkuma, osutades Kabuli valitsusele olulist sõjalis-tehnilist, majanduslikku ja humanitaarset abi.

Täiendavat mehhanismi näevad nad Venemaa koostöös Afganistanis tegutsevate rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonidega ja Venemaa panuse suurendamises ÜRO rahvusvahelise arengu koostööprogrammi eelarvesse. Nende arvates tuleb Venemaal julgeoleku eest kallist hinda maksta.

Kõige hullema võimaliku stsenaariumi realiseerumisel kutsuvad nad üles korraldama Afganistanis sõjalist operatsiooni analoogselt Venemaa õhujõudude Süürias läbiviidud operatsioonile.

Teised toetavad seisukohta, et Afganistanist lähtuv oht Venemaale on põhjendamatult ülehinnatud ja võib sattuda uude lahendamatu konflikti sohu.

"Isolatsionalistid" leiavad, et Venemaa mistahes osalus Afganistani territooriumil läbiviidavates projektides tähendaks ühe poole toetamist uues kodusõjas. Nad toonitavad, et Kesk-Aasia probleemid ei ole otseselt seotud Afganistaniga ning on tingitud eelkõige raskest majanduslikust olukorrast ja naftahindade langusest, majanduskriisist Venemaal ja sunnitud töömigrantide naasmisest kodumaale.

"Isolatsionalistid" kutsuvad üles tõkestama ebastabiilsuse põhjasuunaline "laialivalgumine" ja lokaliseerima Afganistanist lähtuvaid ohtusid riigi sisepiirides, sekkumata Afganistanis toimuvasse.

Sõltumata sellest, millise platvormi valivad Venemaa võimud peamiseks, sunnib asjade seis Afganistanis Moskvat enda osavõttu regionaalse julgeoleku toetamisel aktiviseerima.

 

 

Peamised teemad