06:31 16. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1581
  • RUB75.9240
Riia.

Venemaa mõjutab Lätis „mõistust ja tundeid“. Kuidas ta küll julgeb

© Flickr / Tobi Gaulke
Poliitika
lühendatud link
3510

Paistab nagu Raikini kunagine sketš: mäletate, kuidas inimene sammub eluredelit pidi aina ülespoole. Mida kõrgemale sammub, seda... kuidas nüüd öelda... seda väänatumaks muutub tema suhtumine inimestesse.

TALLINN, 19. mai — Sputnik. Läti poliitikud avaldavad palju mõistlikke mõtteid. Reeglina küll pärast kõrgelt ametipostilt lahkumist. Eriti nähtav on see suhtumises Läti venekeelsetesse elanikesse. Neist räägitakse väga tasakaalukalt ja arukalt — erru minnes. Poliitikute loogikat püüab Läti Sputniku raadios lahti seletada Pjotr Malejev.

Paistab nagu Raikini kunagine sketš: mäletate, kuidas inimene sammub eluredelit pidi aina ülespoole. Mida kõrgemale sammub, seda… kuidas nüüd öelda… seda väänatumaks muutub tema suhtumine inimestesse. Klassika ei tuhmu, isegi kui see tirida XXI sajandisse ja isegi kui see läkitada Läti poliitilisele põllule.

Välja näeb see umbes nii.

1) Algaja poliitik: meil on mitmekihiline ühiskond, tuleb arvestada erinevate inimeste huve olenemata nende rahvusest. Kuidas suhtun 9. maisse? Mingi osa elanikkonnast seda ju pühitseb, tähendab, neil on selleks õigus.

2) Saadikuks saanud poliitik: meie ühiskond ei ole ühetaoline. Mõnede eri rahvuste esindajate hulgas on ka selliseid, kes pole meie riigile lojaalsed. 9. mai? Just seda tähistavadki ebalojaalsed. Ja selle vastu tuleb midagi ette võtta.

3) Tõsisele ametipostile tõusnud saadik: aeg on tunnistada, et meie lõhestunud ühiskonnas tegutsevad Kremli agendid. Nemad pühitsevadki seda teie 9. maid — Läti jaoks leinapäeva, okupatsiooni algust.

4) Kunagi tõsisel ametipostil olnud inimene: meie poliitikud ise lõhestavad Läti ühiskonda oma avaldustega. Tuleb arvesse võtta erinevate inimeste arvamusi, sõltumata nende vaadetest ja rahvusest. 9. mai? See on paljude jaoks suur pidupäev.

Muidugi mõista on see kõik totalitaarse riigi väljamõeldis — et heita varju vabale maale. Kuidagi lihtsalt juhtus nii, et ühel ja samal päeval avaldasid oma mõtteid kaks presidenti. Praegune ja endine. Võrdleme siis neid.

Kõigepealt anname sõna ametisolevale. Raimonds Vējonis teatas, et 9. maid kasutatakse ära Läti ühiskonna lõhestamiseks. Sellele on raske vastu vaielda — vähe on asju, mida Lätis ühiskonna lõhestamiseks ära ei kasutata. Näiteks SS-leegionäride mälestuspäev 16. märtsil: mis siin ikka, aga just lõhestamiseks seda kasutatakse. Mõned kasutavad lõhestamiseks justkui süütut 1. maid, mõned tegelased aga viibutavad ka 8. märtsil lillede asemel näppu. Tekib küsimus: kes lurjus on selles süüdi? Kas vastate ise või anname sõna presidendile?

President leiab, et venemaise informatsiooni masinavärk töötab täistuuridel ja tõlgendab selle jaoks ajaloolisi fakte omal kombel. Vējonis näitas ka, et tänasel päeval ei mõista võimud pidada sisukat dialoogi riigi venekeelsete elanikega, mistõttu nood võivad tunda ennast hüljatuina. Just seda tõsiasja, nagu oletab president, kasutab Venemaa efektiivselt ära, „et mõjutada mõistust ja tundeid".

Ise me ei suuda või ei taha, teised aga kasutavad ära. Milline alatu kavalus. Hei, teised! Lõpetage ära, kas kuulete? Aga nüüd anname sõna teisele, juba endisele riigipeale. Küsimus pagulaste Lätisse vastuvõtmisest — see on tühiasi võrreldes ikka veel lahendamata probleemiga kodakondsuse isikute osas, leiab riigi endine president Andris Bērziņš. „Tuleb kehtestada kord omas kodus, aga mitte üritada iga hinna eest muuta korda naabermajas. Pidage meeles, et naabreid ei valita. Nad lihtsalt on, ja tasub leida tasakaal," ütleb Bērziņš.

Huvitav on see, et niisuguse tasakaalutarkuseni jõuab iga Läti president pärast pensionile siirdumist. Eluredel ei halasta kellelegi. Ja sunnib asju ümber mõtestama ning hoolega mõtlema sõna „aste" tähendustele.

 

 

Peamised teemad