12:00 22. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1670
  • RUB74.0532
NATO peakorter Brüsselis.

Stoltenberg pooldas uue NATO-Vene nõukogu kohtumise läbiviimist

© NATO photos
Poliitika
lühendatud link
1711

NATO juhtkond soovitas paigutada pataljonid mõnedesse Ida-Euroopa riikidesse. Jõupingutused vastavad täielikult NATO-Vene alusaktile, teatas Jens Stoltenberg ja lisas, et toetab uue NATO-Vene nõukogu kohtumise läbiviimist.

TALLINN, 19. mai — Sputnik. NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas, et toetab NATO-Vene nõukogu (NVN) uue kohtumise läbiviimist.

"Kuna NVN on poliitilise dialoogi üks osa, siis ma arvan, et meil tuleb uuesti kohtuda," ütles Stoltenberg. Tema sõnul hakatakse uue NVN istungi kokkukutsumise perspektiive arutama neljapäeval alliansi liikmesriikide välisministrite kohtumisel.

Viimane NATO-Vene nõukogu istung toimus aprillis. Pooled leppisid kokku jätta poliitilise dialoogi kanalid avatuks, seejuures ei tähenda see naasmist suhete juurde tavaseisundis, teatas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg Brüsselis toimunud kohtumise tulemuste põhjal.

Venemaa volitatud esindaja alliansi juures Aleksandr Gruško teatas NATO-Vene nõukogu tulemuste põhjal, et Venemaal ja NATO'l ei ole praegu positiivset päevakorda. Ta lisas, et dialoog Venemaa ja NATO vahelistest usaldusmeetmetest on võimatu alliansipoolse tehtava aktiivsuse vähendamiseta Venemaa piiri ääres.

NATO pataljon Ida-Euroopa riikides

Jens Stoltenberg teatas kolmapäeval, et NATO juhtkond soovitas paigutada mitmerahvuselised pataljonid mitmetesse Ida-Euroopa riikidesse, arutatakse võimalust kontingendi paigutamist sealhulgas ka Balti riikidesse.

"Me arutame strateegiliste ülemate ettepanekuid paigutada paljurahvuseliste pataljoni suuruste üksuste paigutamist mõnedesse idapool asuvatesse liikmesriikidesse, võin öelda, et nende hulgas on ka Balti riigid," ütles Stoltenberg.

Tema sõnul võetakse lõplik otsus nende suuruse ja täpsete paiknemiskohtade kohta vastu juulikuus Varssavis toimuval alliansi tippkohtumisel.

"Me ei ole veel otsust langetanud ja praegu uurime me konkreetseid ettepanekuid. Lõpliku otsuse teeme me juulis toimuval tippkohtumisel," ütles Stoltenberg.

Varem on teatatud, et NATO läänepoolsed riigid valmistuvad paigutama Balti riikidesse nelja pataljoni kogusuurusega neli tuhat sõjaväelast. USA kaitseministri asetäitja Robert Work'i sõnul on sõjalise kohaloleku suurenemine seotud Venemaa aktiivsuse tõusuga selles piirkonnas.

Kommenteerides kolmapäeval seda küsimust rõhutas Stoltenberg, et NATO kohaloleku tugevdamine Ida-Euroopas on NATO-Venemaa alusaktiga kooskõlas.

"Kõik, mida me teeme, on kaitseotstarbeline, proportsionaalne ja vastab täielikult meie rahvusvahelistele kohustustele, kaasa arvatud NATO-Venemaa alusakt. Oluline on meeles pidada, et kui NATO-Venemaa alusaktis räägitakse suuremahulistest lahinguvägedest, siis see, mille poole me püüdleme, on hoopis vähem, kui alusaktis sisalduv suuremahuliste lahinguvägede määratlus. NATO jõudude kohaloleku suurendamine alliansi idaosas saab täielikult vastama meie rahvusvahelistele kohustustele, kaasa arvatud NATO-Venemaa alusakt," ütles Stoltenberg.

NATO-Venemaa alusakt kirjutati alla Pariisis 1997. aastal. Vastavalt sellele dokumendile NATO "kinnitab, et praeguses ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas täidavad liitlased oma kollektiivse kaitse ja teised ülesanded vajaliku interoperatiivsuse, integratsiooni ja võimekuse tugevdamise, mitte suuremahuliste ja alaliste lahinguvägede paigutamisega piirkonda."

Venemaa välisminister Sergei Lavrov on varem teatanud, et allianss on 1997. aasta alusakti, kus on öeldud, et suuremahuliste lahinguvägede paigutamine uute liikmesriikide territooriumile ei ole lubatud, juba rikkunud."

"Seejuures NATO infrastruktuur, vastupidiselt võetud kohustustele, muudkui läheneb meie piiridele aga kui me võtame tarvitusele meetmed selleks, et olla kindlad oma julgeolekus, öeldakse meile, et Venemaa tegutseb ohtlikult alliansi piiride ääres. Need on NATO piirid, mis meile lähenevad," märkis Lavrov.

"Ka meie hakkasime NATO kolleegide tähelepanu juhtima sellele, et nad loovad pidevalt mingeid baase, sealhulgas raketitõrje baase Poolas, Tšehhis, siis planeeriti seda Rumeeniasse. Me küsisime, kuidas haakub see nende kohustusega mitte paigutada suuremahulisi lahinguvägesid. Nad kinnitasid, et need pole suuremahulised ega alalised ja hakkavad roteeruma," ütles Venemaa välisminister.

Venemaa on korduvalt teatanud, et tal pole mingeid agressiivseid plaane ei Balti regioonis ega kusagil mujal. Samal ajal peab Moskva NATO täiendavat infrastruktuuri oma piiride ääres ohuks oma julgeolekule ja lubab tarvitusele võtta vastumeetmed. Nii on Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu varem teatanud, et Venemaa kaitseametkond jätkab vastuseks NATO potentsiaali tugevnemisele Euroopas kahe uue diviisi formeerimist Lääne sõjaväeringkonnas.

Montenegro NATOs

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et alliansi liikmesriikide välisministrid kirjutavad neljapäeva alla Montenegro allianssi astumise protokollile, mis seejärel tuleb NATO riikidel ratifitseerida.

"Homme võõrustame me peaminister (Milo) Đukanović'i, et liikmeks astumise protokoll alla kirjastada. Pärast allakirjutamist hakkab Montenegro osalema vaatlejana kõikidel istungitel," ütles Stoltenberg.

28 NATO liikmesriigi riigipead kutsusid 2015. aasta detsembris toimunud kohtumisel ametlikult Montenegro liitumisläbirääkimisi alustama. Käesoleva aasta märtsis teatas Montenegro peaminister, et tema riik võib saada NATO täieõiguslikuks liikmeks 2017. aasta keskel. Opositsioon avaldas riigi alliansi liikmeks astumisele vastuseisu, nõudis peaministri tagasiastumist, üleminekuvalitsuse moodustamist ja uute parlamendivalimiste läbiviimist ühes sellele järgneva referendumi korraldamisega organisatsiooni liikmeksastumise küsimuses.

Venemaa välismister Sergei Lavrov nimetas Montenegro astumist NATOsse kunstlikuks otsuseks, mis NATO liikmete julgeolekut ei suurenda. Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova väljendas arvamust, et Montenegro tõmbamine NATOsse on alanduseks rahvale, kellel on tulnud üle elada alliansi pommirünnakud.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas, et mistahes võimalikud Venemaa poolsed sanktsioonid seoses Montenegro astumisega allianssi oleksid täiesti alusetud, sest Montenegrol on õigus sedalaadi suveräänseid otsuseid vastu võtta.

"See on fundamentaalne põhimõte: igal sõltumatul, suveräänsel rahval on õigus otsustada oma arengutee, sealhulgas selle üle, millistes julgeolekukokkulepetes ta tahab osaleda. Montenegro otsustas sõltumatu suveräänse riigina, et ta tahab astuda NATO-sse ja 28 liitlasriiki otsustasid, et nad tervitavad Montenegrot NATOs. Seepärast ma arvan, et pole mingit põhjust keelata Montenegrole seda õigust sõltumatult oma otsus langetada," ütles Stoltenberg.

NATO alustas laiaulatuslikku laienemist pärast Nõukogude Liidu ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemist: aastatel 1999 kuni 2009 astusid alliansi liikmeks peaaegu kõik endise idabloki riigid, välja arvatud neli endise Jugoslaavia liiduvabariiki (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ja Makedoonia), samuti kolm Balti riiki.

 

 

Peamised teemad

  • Kadriorg saab 300-aastaseks

    Kadrioru pargiansambli sünniks loetakse 22. juulit 1718, mil Vene tsaari Peeter I käsul alustati Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. Pühapäeval, 22. juulil tähistatakse suurt juubelipäeva terves Kadriorus.

    7
  • Vene välisminister ja Mike Pompeo

    Vene välisminister Sergei Lavrov ja USA välisminister Mike Pompeo arutasid telefonivestluses riigipeade Helsingi tippkohtumise järel kahe riigi suhete arendamise väljavaateid ning nende normaliseerimist, teatas Vene välisministeerium.

    13
  • Illustreeriv foto

    Venemaa kodanikud jälgivad teatava rahuloluga, kuidas viimane tõeline impeerium palavikus viskleb. Püüe saada "uuesti suureks" tähendab heita endalt mittejõukohane imperiaalne taak ja säilitada võimaluse korral impeeriumiks olemisest tulenev kasu

    45