03:55 15. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1375
  • RUB80.8370
Poliitika
lühendatud link
17343

Tavarelvastuselt ületab NATO Venemaad kordades, kuid tuumarelva kasutamise võimalus teeb tavarelvastuse (sealhulgas raketitõrje) arendamise Euroopas mõttetuks, kirjutab RIA "Rossija Segodnja" vaatleja Aleksander Hrolenko.

Lääne pealetükkivad katsed "Venemaale koht kätte näidata" ilmnevad mitmel erineval moel.

17. mail saatsid Briti õhujõudude hävitajad Balti mere kohal taas Venemaa õhujõudude lennukeid. Pentagoni peremees Ashton Carter tõstis Venemaa USA ees seisvate väljakutsete nimekirjas esireale. Tema asetäitja Robert Work kommenteeris uuesti Vene lahingulennuki ülelende Ameerika sõjalaevast "Donald Cook" Balti merel. 15. mail lähenes USA õhujõudude luurelennuk Balti mere kohal järjekordselt Venemaa piiridele.

16. mail tõrjus Norra väljaanne Aftenposten Skandinaavia-Ameerika tippkohtumisel kasutatud karmi Venemaa vastast retoorikat: "USA ja Põhja-Euroopa riigid… on mures Venemaa sõjalise kohaloleku suurenemise pärast Balti merel, riigi tuumajõu demonstreerimise pärast, etteteatamata sõjaväeõppuste korraldamise ja Venemaa sõjalennukite ja —laevade provokatsioonilise tegevuse pärast".

Varem avaldas NATO peasekretär Jens Stoltenberg programmilise artikli raketitõrje tähtsusest Euroopas.

Tähtis valdkond

2016. aasta veebruaris teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg kõige olulisemast kollektiivkaitse alasest jõupingutusest pärast külma sõda.

Milles see seisnes? Tavarelvastuselt ületab allianss Venemaad kordades, kuid tuumarelva kasutamise võimalus teeb tavarelvastuse (sealhulgas raketitõrje) arendamise Euroopas mõttetuks.

Kui homme sõjaks läheb, siis kolmkümmend maaväe tõrjeraketti ja neli ameeriklaste mitmeotstarbelist laeva "Aegis" (baseeruvad Hispaanias) ei peata (vähemalt) tuhandet tuumalõhkepead. Ja ülehomme muutub sõjategevuse teater tehnoloogiliselt tundmatuseni.

Teisest küljest, miks peaks Venemaa sõdima Euroopaga, kes talle tarnitava gaasi eest korralikult maksab või tekitada radioaktiivselt saastatud alasid oma piiride läheduses, Balti riikides?

Ja nii kirjutabki Bloomberg: "USA sõjalise jõu suurendamine Euroopas on mõttetu… Ükski USA sõjalise kohaloleku suurendamise pooldaja Ida-Euroopas ei oska seletada, milleks ometi peaks olema Putinil vaja Balti riikidesse tungida."

USA President Barack Obama selgitab väljaandes The Washington Post: "Viimase kuue aasta jooksul on Ameerika ettevõtted loonud rohkem kui 14 miljonit töökohta. Et see protsess jätkuks ka edaspidi tuleb meil kasutada igat võimalust majanduskasvu tagamiseks ".

Nüüd saab kõik selgemaks. Euroopa (ja kogu ülejäänud maailm) on vaid materjal, millest USA kavatseb ehitada oma isiklikku helget tulevikku.

Jääb mulje, et USA ja NATO peaülesanne ei ole mitte Euroopa kaitsta (sest pole kellegi eest kaitsta), vaid takistada rahumeelse, majanduslikult efektiivse Euroopa riikide assotsiatsiooni loomist, kuhu kuuluks ka Venemaa.

USA-le ei ole vaja Euroopat, kus Ameerika domineerimine ja NATO olemasolu on muutunud atavismiks. Siit ka eurooplaste hirmutamise programm olematu Venemaa ohuga ja nende aktiviseerumine alliansi sõjalisse eelarvesse panustamisel (millest 35% on Euroopa ja 65% USA kanda).

Nii on ka uus NATO Euroopa vägede ülemjuhataja USA kindral Curtis Scaparrotti alliansi liikmeid üles kutsunud olema pidevalt valmis vastu seisma taassündivast Venemaast lähtuvatele ohtudele. Endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Richard Shirreff aga teatas, et allianss riskib Venemaaga tuumasõja vallapäästmisega ja seepärast tuleb Läänel viivitamatult tegutseda.

Ometi märkis Otto von Bismarck juba XX sajandi alguses: "Preventiivne Sõda Venemaaga on surmahirmus sooritatud enesetapp". Seejuures rõhutatakse Moskvas pidevalt oma valmisolekut anda adekvaatne vastulöök ja samal ajal huvitatust rahvusvaheliseks pingelõdvenduseks.

Lühinägelik poliitika

USA ja NATO provotseerivad Venemaad plaanipäraselt. 2015. aastal toimusid Venemaa piiride vahetus läheduses alliansi manöövrid, mis kujutasid talle ühel või teisel viisil ohtu.

Reeglina teatatakse, et Euroopas toimuvate rahvusvaheliste sõjaväeõppuste eesmärgiks on liitlastevahelise koostöö täiustamine. Kuid seeria tervikuna, samuti alliansi plaanid luua kiirreageerimisjõude vajadusteks kuus staapi: Poolasse, Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Balti riikidesse, lubavad arvata, et tegelikult toimub plaanipärane ja laiaulatuslik sõjaks ettevalmistumine.

Balti meri ja Balti riigid on muutunud USA ja NATO alaliseks polügooniks. Iga-aastastel õppustel "Baltic Fortress" (alates 2008. aastast) harjutavad Balti riikide sõjalaevade eskaadri BALTRON (Läti, Leedu ja Eesti mereväe ühisprojekt) laevad neile pandud ülesannete täitmist. Igal aastal toimuvad suuremahulised õppused Spring Storm (alates 2004. aastast) Sabre Strike (2011. aastast) alliansi liikmes- ja partnerriikide sõjaväelaste osavõtul. Balti riikides toimuvad regulaarselt maaväeõppused Iron Sword ja Silver Arrow tuhandete USA, Ühendkuningriigi, Kanada ja Saksamaa sõjaväelaste osavõtul.

Alates 2014. aasta maist roteerib (faktiliselt on see pidev kohalolek) NATO operatsiooni Atlantic Resolve formaadis pidevalt Eesti Ämari ja Leedu Zokniai õhuväebaasis paiknevaid kuni 30 lahingulennukit. 2015 aastal suurenes NATO kontingent Balti riikides, Poolas ja Rumeenias lennukite osas 8 korda, sõjaväelaste osas 13 korda.

Sellel taustal teatab Läti kaitseministeerium Venemaa Balti laevastiku aktiivsuse tõusust. 2015. aastal olevat Venemaa laevad 42 korral möödunud vabariigi territoriaalvetest. Rõhutan, möödunud, see tähendab, et mingeid etteheiteid ei peaks ju olema.

USA väed ületavad hõlpsalt Euroopa riikide piire. 2016. aasta alguses tuli alaliselt Saksamaal paiknev USA maaväe 2. ratsaväerügemendi pataljon koos kogu tabelvarustusega Leetu. Avalikustatud on sõjalise kohaloleku edasine suurendamine Balti riikides. USA kaitseminister Ashton Carte on lubanud paigutada seitsmesse Ida-Euroopa riiki, sealhulgas Eestisse, Lätisse ja Leetu kuni 250 tanki, iseliikuvat haubitsat ja soomukit. See on tõsine avaldus.

Heanaaberike suhete üle irvitamiseks võib pidada Leedu riigikaitse rahastamise suurendamist 150 miljoni euro võrra, et jõuda NATO liikmesriikide sedalaadi kulutuste esikümnesse. Leedu 2016. aasta riigieelarves on kaitsekulutusteks eraldatud 575 miljonit eurot (1,48% SKT-st). Militariseerimise tempos püüavad ka Läti ja Eesti mitte maha jääda.

Läti Delfi.lv kommenteerib Balti riikide juhtkondade kummalist lühinägelikkust sõnadega "Sõjast jutlustamine on muutumas üha reaalsemaks "iserealiseeruvaks ennustuseks".

Arvan, et alliansi sõjalise grupeeringu oluline suurendamine Balti riikides võib tegelikult perspektiivis viia preventiivse mittetuumalöögi andmiseni selle grupeeringu pihta. Tõenäoliselt teeks USA samasuguse olukorra tekkimisel Kanadas või Mehhikos sedasama.

Ameerika seadustejärgi

USA välispoliitiline doktriin on aastakümneid eitanud rahulikku kooseksisteerimist Nõukogude Liiduga ja pärast USA kongressi poolt Venemaa ja uute sõltumatutele riikide vabaduse seaduse vastuvõtmist 1992. aastal on vähe muutunud. Samal 1992. aastal kandis USA ühendatud staabiülemate komitee presidendile ja kongressile ette, et Venemaa jääb endiselt peamiseks vastaseks, mis nõuab kõige pingsamat tähelepanu.

USA sõjaline strateegia, NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi 2015. aasta ettekanne, tema 12. mai 2016.a. artikkel Rumeenia ajalehes "Adevarul" ja poola ajalehes "Gazeta Wyborcza" vaid kinnitavad Ameerika möödunud sajandi koordinaatidesüsteemi stabiilsust.

Oma artiklis deklareerib Jens Stoltenberg järjekordselt alliansi peaülesannet: territooriumi ja kodanike kaitsmine mistahes ohtude eest. Seejuures vaikib ta targu sellest, et eskalatsiooni teatud tasemel ei jäta NATO Venemaale muud valikut kui kasutada vastuseks kogu ohtude nomenklatuuri vastu raketi-tuumarelva. Sunnitult. On seda Euroopale vaja? Sellisest hirmsast stsenaariumist saab kasu vaid USA (kui veab).

Stoltenbergi eurooplastele mõeldud tehnoloogiline jura toob naeratuse näole. NATO peasekretär kirjutab: "Raketid, mida me lähenevate ballistiliste rakettide tõrjeks kasutame, ei sisalda lõhkelaengut, nad lihtsalt põrkuvad rakettidega õhuruumis." Võib vaid ette kujutada ilma lõhkelaenguta raketitõrjet ja rakette, selliseid reaktiivviskenoolekesi.

Püüdes kuidagigi põhjendada või õigustada süsteemset Venemaavastast hüsteeriat kirjutab Itaalia paremtsentristlik ajaleht Corriere della Sera, et Lääne usaldamatus ja vaen Venemaa vastu ulatub kaugesse minevikku.

Ja ikkagi on Euroopal ohutum võidelda oma hirmude, kui Venemaaga. Võimalik, et USA ei suuda elada ja areneda ilma sõdade ja teiste riikide (isegi liitlaste) lammutamiseta. Igal juhul on NATO ja USA sõjalis-poliitiline diktaat minevik, mis ei suuda Euroopat ei millegi eest kaitsta ega seal midagi luua.

 

 

Peamised teemad