21:51 21. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0801
  • RUB69.5480
Poliitika
lühendatud link
30143

Igas James Bondi filmis on episood, kus koletis esitab oma grandioosse plaani, mis reeglina paljastab tema pahelisuse ja haavatavuse allika. Selline kurjuse kujutamise äraleierdatud võte esineb teatud määral ka kindral Richard Shirreff'i raamatus "2017: War With Russia".

TALLINN, 24. mai — Sputnik. NATO endine kõrge ametiisik avaldab oma seisukoha ilukirjandusliku väljaande lehekülgedel. Pakume Kuningliku ühendatud kaitseuuringute instituudi vanem teaduslik töötaja Shashank Joshi retsensiooni sellele raamtule.

Igas James Bondi filmis on episood, kus koletis esitab oma grandioosse plaani, mis reeglina paljastab tema pahelisuse ja haavatavuse allika. Selline kurjuse kujutamise äraleierdatud võte esineb teatud määral ka kindral Richard Shirreff'i raamatus "2017: War With Russia", mis kujutab endast nii kirjanduslikku läbikukkumist, dünaamilist tehno-trillerit, kui ka Läänele suunatud sõjahüüdu.

Shirreff oli enne erruminekut kaks aastat tagasi alliansi kõige kõrgem eurooplasest sõjaväelane — NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja. Tema raamatu idee on üsna lihtne, "poliitilised ja sõjalised otsused, mida me vastu võtame ja mis on juba tehtud, viivad meid nüüd eesseisvasse sõtta Venemaaga".

Ta pakub meile omapoolset ilukirjanduslikku kirjeldust, kuidas selline sõda võiks välja näha. Järgides 1940. aastal ilmunud brošüürist Guilty Men (Süüdlased) tuntud šablooni, mis mõistab hukka tolleaegse eemaldumispoliitika, valab see raamat kogu kogunenud viha mitte Moskva, vaid Londoni ja Berliini "poolpatsifistidest" poliitikutele, kes käituvad Shirreff'i arvates ähvardava ohu palge ees moraalsete pügmeedena.

Raamatu tegelased on kõigest väetid ja mitteveenvad tööriistad, keda autor kasutab selle mõtte ühel või teisel moel lugejate peadesse tagumiseks. "Minu strateegiline plaan suurendada Süürias asuvate tsiviilobjektide pommitamisega põgenike voogi Türgisse ja sellega suurendada veelgi survet Euroopa Liidule töötas isegi paremini kui ma võimalikuks pidasin," kahjurõõmutseb Vladimir Putinit kehastava doktor Blofeldi tegelaskuju.

"Meil on isegi vedanud, et NATO ei ole paigutanud siia (Balti riikidesse) hästirelvastatud alalisi vägesid," teatab Venemaa kindral multifilmi Scooby Doo pahategija kogu argumenteerimispeensusega, "vastasel korral oleks kõik hoopis teistmoodi."

Shirreffi romaanis kujutatud Saksamaa liidrid on kõik Moskva apologeedid. "Saksamaal võime me arvestada kuulekate lollidega, kes usuvad Venemaa kohta seda, mida nad ajakirjast Der Spiegel lugenud on," hoopleb Venemaa välisminister. Berliini esindaja NATO juures viskub sümboolselt ja ahnelt šokolaadi kallale, enne edasilükkamatutele kaitsemeetmetele veto panemist.

Kreeka suursaadik (kes pole nahkpintsakus Varoufákiseks isegi maskeeritud) korrutab muudkui "Ateena ja Moskva vendlust".

Kuid kõik see kahvatub meeleheitlike rünnakute kõrval, millega autor Cameroni valitsust kohtleb. Shirreffi raamatus viilib peaminister oma alliansi ees võetud ametikohustusest isegi siis, kui Läti on juba vallutatud.

"Meil ei ole vaja Venemaa pärast muretseda meie tavarelvastuse piirangute tõttu," räägib ta välja saates lennukikandjat ilma selle juurde kuuluvate lennukiteta, "kuivõrd me kõik oleme kaitstud meie sõltumatu Trident tuumapotentsiaaliga."

Võite isegi arvata, millega see kõik lõpeb. Loomulikult tõelised poliitikud nii ei ütle, kuid antud juhul on need tegelaskujud geopoliitilise moraali kehastuseks.

Ja peale kõige muu on raamatus ka naistegelasi. USA presidendil, teatab meile autor, on "blondeeritud juuksed" ja talle meeldib "seelikute kandmisega oma naiselikkust toonitada". Ühendkuningriigi NATO suursaadikul on "laitmatu näojume".

Läti eriteenistuse agent "pimestab" "oma heledate juuste tuhkja läikega" (ja juhuks, kui see meil meelest ära peaks minema, tuletatakse seda järgneva 20 lehekülje jooksul meile veel neljal korral meelde). Kuid kõige õnnestunum on valitsusside staabi ohvitseri kuju, Cheltenham Ladies' College klassivanemale täiesti loomuliku armsa sportliku välimuse omanik. Vaid hokikepp on puudu.

Kui sellele konarlikule kirjatükile tähelepanu mitte pöörata, on äärmiselt tähtis, et endine NATO vägede ülemjuhataja asetäitja laliseb meile sellest, et alliansi kõrgendatud lahinguvalmidusega operatiivgrupp on puhas butafooria ja et tema varustuse ja laskemoona ümberpaigutamiseks Saksamaalt Poolasse kulub kaks nädalat. Kõik see toimub selle taustal, kuidas Venemaa omandab taas nõukogudeaegseid jooni ja teeb tuumaähvardusi, mida võib reeglina kuulda vaid Lõuna-Korealt.

Shirreff ei ole üldsegi erand ega üksikjuhtum. Sõjamängude seeria taustal, mis on hiljuti välja töötatud Ameerika strateegiakeskuses RAND, tehti järeldus, et "otsustades asjade tegeliku seisu põhjal ei ole NATO võimeline oma kõige haavatavamate liikmesriikide territooriumi efektiivselt kaitsma". Ja Shirreffi stsenaariumi ei saa ka ekstravagantseks nimetada, kui oletada et sõda algab Balti riikidest.

Kuigi Putin oleks NATO riikidele kallale tungides kahtlemata palju ettevaatlikum, kui Ukraina korral, eksperdid murravad pead selle kallal, et Venemaa võib haarata osa territooriumi ja seejärel NATO vastulöökide heidutamiseks ähvardada tuumarelva kasutamisega.

Praktiliselt raamatu iga sümpaatiat tekitav briti tegelaskuju väljendab pidevalt ühel või teisel viisil oma arvamust teemal "kui ometi poleks neid hirmsaid kaitsekulutuste eelarvekärpeid…" reeglina möödalendavate kuulide vihina taustal. Kuid võin ennustada, et Shirreffi endiste kolleegidele meeldib kindlasti nulliga aetud peaga erukindral Jock Kidd, kes on taas tegevteenistusse kutsutud, et välja vahetada endine pugejast ja tallalakkujast peastaabi ülem.

Triumfaalses stseenis paiskab Kidd kaitseministri aadressil ebatsensuursete sõnadega ohtralt vürtsitatud vihase tiraadi selgitades talle tema poolt "pidevalt läbi viidava läbimõtlematu sõjaliste kulutuste piirmaise poliitika hukatuslikke tagajärgi". On tunda, et autor kirjutab sellest selge mõnuga. Tõenäoliselt juba ainuüksi nendele kõrvu hellitavatele passaažidele hakkavad ka teised erukindralid oma mälus sorima, et oleks põhjust endalgi sulg haarata.

 

 

Samal teemal

Briti kindral teatas tuumasõja puhkemise võimalikkusest Venemaaga aasta jooksul

Peamised teemad