12:19 30. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1704
  • RUB93.0481
Poliitika
lühendatud link
5730

Savtšenko isikut hakatakse ära kasutama Venemaa ja Lääne vahelises tõsisemas lehmakauplemises.

TALLINN, 26. mai — Sputnik. Samaaegne armuandmine Venemaa ja Lääne vahelise "Hübriidsõja" kuulsamatele vahialustele on konflikti kõigile osapooltele kahtlemata hea märk. Kuidas Venemaa "patrioodid" Putinit "ebavõrdses vahetuses" ka ei süüdistaks, võib see samm osutuda mõlemat osapoolt kurnavas venima jäänud Donbassi "ei sõda ega rahu" vastasseisus pöördeliseks, kirjutab gazeta.ru.

On ilmselge, et kummagi riigi juhtkond ei saanud seda kõmulist sündmust oma poliitilistes huvides ära kasutata jätta.

Putin demonstreeris maailmale oma armulikkust ja valmisolekut edasisteks läbirääkimisteks. "Tahan väljendada lootust, et sellised otsused, mis on ajendatud ennekõike humaansuse kaalutlustest, viivad vastasseisu vähenemisele teatud konfliktipiirkonnas ja aitavad vältida sedalaadi hirmsaid ja mõttetuid kaotusi," kommenteeris Venemaa president oma otsust Savtšenkole armu anda.

Porošenko omakorda annetas talle ordeni ja kuulutas, et toimunud vahetus on Ukraina rahva võit. Tegelikult võetigi Nadežda Savtšenkot kodumaal vastu kui rahvuskangelast.

President saatis talle järele isikliku lennuki ja oli isiklikult tal vastas Kiievi lennuväljal, mis lennuki ja kangelanna saabudes sõna otseses mõttes uppus lilledesse.

Vaid nädal aega varem naasis kodumaale "Eurovisoni" võiduga Jamila. Täna pöördus kaasmaalaste silmis hoopis olulisema moraalse võiduga ja mis peamine, elusana, oma kodumaale tagasi Savtšenko. Teda ootab ees triumf parlamendis, rahvuskangelase staatus ja esinemised Euroopa organisatsioonide istungitel. On arusaadav, et Ukraina juubeldab.

Venemaa kodanikud, "GRU (sõjaväeluure peavalitsus — toim.) võitlejad", nagu Ukrainas neid nimetatakse, saabusid kodumaale hoopis tagasihoidlikumal moel: kodumaised teabeagentuurid levitasid üksnes pilte nende kohtumisest abikaasadega lennukitrepi juures. Mis on siiski samuti mõistetav: neid kangelastena kohelda takistab kasvõi asjaolu, et ametliku versiooni kohaselt läksid Aleksandrov ja Jerofejev Donbassi sõdima iseseisvalt.

Sellised on hübriidsõja kõrvalnähud, nähtamatu rinde võitlejad saadetaksegi sõjateele ja võetakse sealt tagasi tulles vastu tavaliselt varjatult.

Kuid, mis peamine, ka nemad tulid tagasi kodumaale. Ja nad tulid tagasi elusatena, mis annab võimudele võimaluse raporteerida, et "omasid ei jäetud maha". Seda enam, et seekord on see tõsi. Vaatamata juttudele, et Savtšenko isikut hakatakse ära kasutama Venemaa ja Lääne vahelises tõsisemas lehmakauplemises, paistab väliselt siiani kõik täpselt nagu sõjavangide vahetus, olgugi, et juriidiliselt seletatakse asja teistmoodi.

Täna huvitab paljusid, miks Moskva ikkagi vahetuse peale välja läks. Ilmselt on peamiseks põhjuseks kasu, mida Venemaa Savtšenko Ukrainale tagasiandmisest saab.

Maailm hindab seda vahetust kahtlemata positiivselt. See muutub üheks oluliseks argumendiks nendele, kes räägivad hea tahte ilmingutest ja Venemaa konstruktiivsest häälestatusest Ukraina konflikti küsimuses. Seda enam, kui arvestada, et Putin teeb üsna harva hea tahte žeste (erandiks on senimaani saladuselooriga kaetud Mihhail Hodorkovski vabastamine pärast kümneaastast vangistust) ja mis peamine, talle ei meeldi oma otsuseid muuta.

Selline vahetus annab Venemaale võimaluse rääkida maailma avalikkusele, et Minski kokkulepete mittetäitmise süü lasub Ukrainal. Moskva on vastu tulnud ja Savtšenko vabastanud, nüüd on kord Kiivi käes, kes põhimõtteliselt paeks hakkama konstitutsioonireformi läbi viima. Minski lepete teemaga on tihedalt seotud ka meie maa (Venemaa — toim.) vastu kehtestud sanktsioonid. Mille üle täna, kui vaeste arv riigis kiiresti kasvab, nalja heita enam ei saa.

Kui riigil "pole raha" Krimmi jaoks, siis ei ole seda purustatud Donbassi jaoks ammugi.

Pealegi leierdatakse sanktsioonide lõpetamist mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka USAs ja nende osalise lõpetamise võimalused paistavad põhimõtteliselt üsna reaalsed.

Tahaks loota ja sellele vihjavad ka Putini sõnad, et Ukraina ja Venemaa süüdimõistetute vahetamist jätkatakse. Täna vaatavad kahe maa juristid läbi vastastikuseid pöördumisi, mille järgi Ukraina saab Venemaale üle anda meie kodanikud, kes on Ukraina kohtute poolt vabadusekaotusele mõistetud ja Venemaa Ukrainale tema kodanikud, kes on süüdi mõistetud meie maal. Sealhulgas režissöör Oleg Sentsovi, kes sai 20 aastat türmi süüdistatuna terrorismis, sama kriminaalasja osalised Gennadi Afanasjevi ja Aleksandr Koltšenko, samuti spionaažis süüdistatud 73-aastase Ukraina tehase "Znamja" endise direktori Juri Sološenko.

Igal juhul tuleks see Donbassi lugu kas sel või teisel moel juba ära lõpetada. Venemaal, otsustades sotsioloogiliste küsitluste tulemuste põhjal, on selle vastu juba igasugune huvi kadunud. Savtšenko, Aleksandrovi ja Jerofejevi elusana igaühe oma kodumaale tagasipöördumine annab võimaluse selleks, et ükskord (vaevalt, et lähitulevikus aga ikkagi) võivad Venemaa ja Ukraina jälle saada naabriteks, mitte pingelise vastasseisu poolteks.

 

 

Peamised teemad