06:03 22. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1354
  • RUB74.3534
Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki

© Ruptly
Poliitika
lühendatud link
13214

Venemaa ja Soome välisministrite Sergei Lavrov ja Timo Soini vaheliste läbirääkimiste lõppedes teatas Venemaa välisminister, et Moskva ei ründa mitte kunagi NATO riiki, väljendas arvamust, et Balti mere regiooni militariseerimine on põhjendamatu ja kinnitas Venemaa õigust vastata adekvaatselt NATO laienemisele.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki, see on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele, teatas esmaspäeval Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kes pidas läbirääkimisi oma Soome kolleegi Timo Soiniga.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

Minister rõhutas, et Venemaa käsitleb ohuna "mitte NATO eksisteerimist iseenesest, vaid seda, kuidas NATO praktikas käitub."

Tema sõnul "pole tõsiseltvõetavatel analüütikutel mingit kahtlust, et NATO on kinni hakanud ettekäändest, mille andis riigipööre Ukrainas ja meie reageering venelaste diskrimineerimisele Ukrainas, et välja mõelda alliansile uus eksistentsiõigustus".

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATOs teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

Militariseerimine pole õigustatud abinõu

Venemaa välisminister teatas, et Balti piirkonnas ei ole militariseerimist õigustavaid ohtusid.

"Me pöörasime märkimisväärselt tähelepanu julgeolekuküsimustele Balti mere piirkonnas. Oleme veendunud, et antud maailma piirkonnas pole mingeid ohte, mis õigustaksid selle militariseerimist," ütles ta pärast Soome välisministriga peetud läbirääkimisi antud pressikonverentsil.

Lavrov märkis, et "Vene pool jagas oma kartusi seoses NATO aktiivsuse suurenemisega, mis seisneb alliansi taristu nihutamises meie piiride suunas."

"Oleme veendunud, et kõik vastastikused küsimused Balti mere piirkonnas ja põhjamaades tervikuna saab ja tuleb lahendada juba olemasolevates Balti mere, Barentsi mere ja Arktika piirkonna mitmepoolsetes formaatides, " lisas Venemaa minister.

Varem on NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatanud, et NATO kaitsekulutused Euroopas suurenevad 2016. aastal "Venemaalt lähtuva ohu" tõttu märgatavalt. Muuhulgas kavatseb allianss paigutada pataljonid Poolasse ja Balti riikidesse: Leedusse, Lätti ja Eestisse. Lõplik otsus paigutatavate üksuste suuruse ja paiknemise asukohtade kohta tehakse 8.-9. kuulil Varssavis toimuval tippkohtumisel.

Moskva on korduvalt teatanud, et ei ole huvitatud NATO'ga vastasseisu suurendamisest, ei Balti regioonis ega kusagil mujal. Samal ajal peab Moskva NATO täiendavat infrastruktuuri oma piiride ääres ohuks enda julgeolekule ja lubab tarvitusele võtta vastumeetmed.

Venemaal on õigus vastata NATO laienemisele

Moskval on suverääne õigus vastata NATO laienemisele ja alliansi tegevusse teiste riikide kaasatõmbamisele omapoolsete adekvaatsete meetmetega, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Me kinnitasime (Soome välisminister Timo Soiniga Moskvas toimunud läbirääkimistel) meie positsiooni, et iga riik on suveräänne valima endale sellist julgeolekut tagavat poliitikat, nagu ta vajalikuks peab. Seejuures me ei varja, et meis tekitab negatiivset suhtumist NATO tegevusliin oma sõjalise taristu nihutamiseks meie piiride suunas ja teiste riikide kaasatõmbamine bloki sõjalisse tegevusse. Ja siin tuleb mängu juba Venemaa suveräänne õigus tagada enda julgeolek nende meetoditega, mis on adekvaatsed tänase päeva riskidega," ütles Venemaa välisminister pärast läbirääkimisi Toimo Soiniga.

Maikuu keskpaigas sai teatavaks, et NATO liikmesriikide välisministrid allkirjastasid protokolli Montenegro liitumise kohta alliansiga, mis annab riigile vaatlejastaatuse NATO istungitel. Pärast protokolli ratifitseerimist kõikide liikmesriikide poolt saab Montenegro NATO täieõiguslikuks liikmeks.

Samal teemal

Venemaa välisministeerium vastas McFaul'i üleskutsele "ohjeldada" Venemaad
Michael McFaul teatas, et USA peab "Venemaad ohjeldama"
Kuidas Putin NATO ja Venemaa leppe hingusele saatis

Peamised teemad

  • Baltimaade suurimat panka kahtlustatakse mõeldamatus, illustreeriv foto

    Tuleb välja, et Swedbanki kaudu pesti Baltimaades "tumedatest" riikidest tulnud suuri rahasummasid. Kes sellise teabe välja kaevas, on ametlikult teadmata, kuid välja öeldi see Rootsi televisiooni suu läbi. Ja nüüd vappuvad kõik kolm Balti vabariiki kui palavikus.

    34
  • Ukraina töölised avaldavad meelt, illustreeriv foto

    Eesti kaitsepolitsei (KaPo) juhi asetäitja Martin Arpo ütles majandusjulgeolekukonverentsil Eesti 100Pluss Visioon esinedes, et järsult suurenenud venekeelse tööjõu sissevool mõjutab integratsiooniprotsessi edukust riigis.

    19
  • Vladimir Putin Novosibirskis noori teadlasi premeerimas

    Kui jälgite tähelepanelikult president Putini Föderaalkogule esitatud sõnumit ning LKA direktori Gina Haspeli ja Rahvusliku Julgeoleku nõuniku Dan Coatsi poolt hiljuti USA seadusandjatele tutvustatud ühisaruande sisu, võite leida mitmeid väga huvitavaid ühispunkte.

    56