08:07 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Kreml sai Türgi president Recep Tayyip Erdoğan'ilt kirja.

Vastuseta kiri: Kas Moskva peaks Erdogani läkitusele reageerima

© REUTERS / UMIT BEKTAS
Poliitika
lühendatud link
Vladimir Ardajev
3110

Venemaa valitsuse pressiteenistusest teatati, et nad said õnnitluse Türgi valitsuselt. Türgi peaminister Binali Yıldırım soovis venemaalastele "edu ja õitsengut".

TALLINN, 15. juuni — Sputnik. Kreml sai Türgi president Recep Tayyip Erdoğan'ilt kirja, mis oli adresseeritud Venemaa president Vladimir Putinile ja milles Türgi liider õnnitles kolleegi möödunud Venemaa päeva puhul ja soovis, et Moskva ja Ankara suhted tõuseksid "väärilisele tasemele". Kas Moskva peaks Erdogani läkitusele reageerima? Vastus sellele küsimusele annab RIA "Rossija Segodnja" vaatleja Vladimir Ardajev.

"Väga austatud härra President! Kogu Türgi rahva nimel õnnitlen Teie isikus kõiki venemaalasi Venemaa päeva puhul ja soovin, et lähemal ajal jõuaksid Venemaa ja Türgi suhted väärilisele tasemele," seisab kirjas.

Venemaa valitsuse pressiteenistusest teatati samuti, et nad said õnnitluse Türgi valitsuselt. Türgi peaminister Binali Yıldırım väljendas selles lootust, et "lähemal ajal jõuavad meie riikide koostöö ja suhted tasemele, mis on meie rahvaste ühistes huvides vajalik." Ta sa soovis venemaalastele "edu ja õitsengut".

Endised suhteid enam ei taastu

Selliste õnnitluste saabumise fakt iseenesest on täiesti selge ja läbipaistev diplomaatiline signaal, et Ankara otsib teed suhete normaliseerimiseks Moskvaga, on Venemaa teaduste akadeemia Euroopa instituudi Euroopa julgeoleku osakonna juhataja Dmitri Danilov veendunud.

"Türgi ei varja, et ta tahaks suhteid taastada ja et Venemaad kaotada on valus. Antud juhul ei käi jutt mitte ainult probleemidest Venemaaga, kõik toimub selle riigi keeruliste suhete foonil kõigi teiste partneritega, sealhulgas NATO sees," toonitab Danilov.

On hoopis teine lugu, kuidas see signaal vastu võetakse, jätkab ta. Moskva võtab selle vastu suure skepsisega. Venemaa positsioon oli selge algusest peale: tunnistage oma vigu ja vabandage nende pärast. Kuid seda pole siiamaani toimunud ja tegelikkuses toimunu näitab, et Ankara seisukoht pole põhimõtteliselt muutunud. Peale sõnade soovide kohta suhted taastada pole Türgi mingeid reaalseid samme Venemaa suunas astunud, tuletab ta meelde.

Venemaa ja Türgi vaheliste suhete normaliseerimine on võimalik, kuid nende taastamine endisel tasemel pole võimalik, leiab ajakirja "Россия в глобальной политике" ("Venemaa globaalses poliitikas" — toim.) peatoimetaja, valitsusvälise organisatsiooni "Välis- ja Kaitsepoliitika Nõukogu" presiidiumi esimees Fjodor Lukjanov.

Purunenud sõprust uuesti "kokku liimida" on üldse väga raske. Vene-Türgi suhete latt oli ikkagi tõusnud väga kõrgele. Palju on räägitud tihedast strateegilisest partnerlusest ja seda taastada ei ole enam võimalik, sest strateegiline partnerlus eeldab strateegilist usaldust. Pärast kõike toimunut on usaldusest väga raske rääkida," leiab ta.

On vastusamm vajalik?

Täna sõltub palju, kui mitte kõik sellest, kuivõrd on Moskva valmis ilmutama paindlikkust ja mitte nõudma Erdoganilt tasuks seda, mida ta, arvestades tema imidžit ja võimutüüpi, mille ta Türgis üles ehitanud on, anda ei saa, leiab Lukjanov.

"Erdogan on endale loonud üsna halastamatu, kompromissitu, jäärapäise poliitiku imidži. See on üks tema võimu alustugedest. Nõuda talt, et ta seda alust ise murendama hakkaks, vaevalt et õnnestub. Pigem läheb ta siis suhete edasise teravdamise peale. Kuid kui on mingigi võimalus paindlikkust ilmutada ja anda talle võimalus oma imidžit seejuures kahjustamata, nõustuks Erdogan sellega, et meie suhted üles sulatada," oletab Lukjanov.

Seda enam, et olukord on Erdogani jaoks tõepoolest muutumas ebasoodsaks kõikidel rinnetel, rõhutab ta.
Politoloog ei arva hoopiski, et Venemaa peaks loobuma oma algsetest nõudmistest, mille kohaselt Kreml ootab Ankaralt vabandusi ja kompensatsiooni allatulistatud lahingulennuki eest. Selles seisnebki diplomaatia kunst, et leida vabanduste formuleering, mis ei oleks vabandavale poolele alandav, selgitab Fjodor Lukjanov.

Dmitri Danilov on aga veendunud, et mingist paindlikkusest ei saa juttugi olla ja Moskva ei lähe kunagi selle peale välja.

"Türgi poole katsed taastada suhted on täiesti mõistetavad. Ankara on kaotanud kogu Venemaasuunalise majanduse, kaasa arvatud turismi. Erdoganil on tõsised riigisisesed probleemid ja ma arvan, et Venemaa diplomaadid hindavad selliseid samme täiesti põhjendatult kui järjekordset manöövrit tema jaoks raskes olukorras," räägib ta.

Vastata sellisele manöövrile, mille taga pole ei reaalset poliitikat ega reaalset perspektiivi positiivselt oleks vastutustundetu, võtab Danilov teema kokku.

Kas Erdogan saab aru, mida Moskva talt ootab

Mai lõpul Ateenas viibides teatas Vladimir Putin otsesõnu, et Venemaa püüdleb suhete taastamise poole Türgiga ja ootab Ankaralt sellesuunalisi konkreetseid samme, kuid seni neid pole.

Kommenteerides intsidenti Süürias allatulistatud Venemaa pommituslennukiga Su-24 märkis Putin: "Me kuulasime ära Türgi võimude selgitused, kuid ei kuulnud vabandusi ega valmisolekut hüvitada kahju. Me kuuleme avaldusi soovist taastada suhted. Me tahame samuti suhteid taastada. Meie pole neid katkestanud."

Kolm päeva hiljem teatas Erdogan Türgi pealinnas toimunud pressikonverentsil, et ta ei saa aru, millist esimest sammu tema riigilt Kremlis oodatakse.

"Ma ei saa aru, millist esimest sammu meilt oodatakse. Meie riik ei ole süüpingis. Me ei taha Venemaaga tülitseda. Vastupidi, oleme riik, kes tahaks Venemaaga suhteid arendada. Putiniga olime me sõbrad ja kui piloodi pärast, kes tegi vea või muul põhjusel ohverdatakse selline suur riik nagu seda on Türgi, sunnib see järele mõtlema. Ma arvan, et peaksime tegema jõupingutusi selleks, et suhted Venemaaga uuesti üles ehitada. Ma soovin, et me saaksime sellest probleemist üle võimalikult kiiresti," ütles Türgi president siis.

 

Peamised teemad