13:59 22. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Euroopa Komisjon kavatseb kiirendatud korras ratifitseerida vabakaubanduslepingu Kanadaga.

Jean-Claude Juncker soovitas austerlasel „mitte virvendada silme ees“

© Sputnik / Алексей Филиппов
Poliitika
lühendatud link
3020

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavatsus kiirendatud korras ratifitseerida vabakaubandusleping Kanadaga on leidnud vastuseisu paljudes Euroopa pealinnades.

ТАLLINN, 4. juuli — Sputnik. Euroopa Komisjoni avaldus, et Brüssel on valmis sõlmima Kanadaga vabakaubanduslepingu ilma liikmesriikide parlamente kaasamata tekitas uue rahulolematuse laine president Jean-Claude Junckeri vastu. EL-is brittide liidust lahkumise tõttu tekkinud kriisi tuules püüavad mitmed riigid kärpida Brüsseli mõju ja võimu.

Pealegi käsitavad paljud euroopalsed lepingut Kanadaga omamoodi peaproovina analoogse lepingu sõlmimiseks USA-ga, mis teeb eurooplaste pealinnu vägagi murelikuks. Eesti on võrdlemisi hiljuti välisministri suu läbi teatanud, et toetab täiel määral EL-i ja USA vahelist lepingu (TTIP), kuid kaugeltki mitte kõik Euroopas ei ole kindlad lepingu kasulikkuses ja ega ole valmis tingimusteta nõustuma kõikide selle leppe sätetega. Seda enam, et seda mitmesajaleheküljelist dokumenti on kaua aega arutatud täieliku salastatuse tingimustes.

Juncker, keda mõnedes Euroopa pealinnades kaldutakse süüdistama kõigis EL-i praegustes probleemides, ütles liidu erakorralisel tippkohtumisel 28. juulil, et tema komisjon käsitleb laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA) Kanadaga kui EL-i „ainupädevuses" ettevõtmist, mis ei vaja kinnitusi liikmesriikide parlamentidelt. Ta ütles ka, et paneb ette lihtsustatud protseduuri selle lepingu sõlmimisel, mis tähendab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide saadikute piisavatt nõustumist olulise osaga selle leppe sätetest. Tõsi, ta lubas võtta teadmiseks mitme riigi nõudmise sõlmida leping Kanadaga läbi liikmesriikide parlamentide ja seejärel teha otsus teatavaks.

Tandem Saksamaa-Prantsusmaa on opositsioonis

Saksamaa kantsler Angela Merkel, kelle suhted Junckeriga ei paista viimasel ajal kuigi head, teatas, et Euroopa Nõukogu võib Euroopa Komisjoni otsuse tühistada.

„Mis puutub Saksamaaasse, siis võin ma öelda, et meie küsime igal juhul Liidupäeva (Bundestagi) seisukohta," toonitas Merkel.

Prantsusmaa president François Hollande võttis Junckeri ettepaneku suhtes samuti opositsioonilise hoiaku, teatades, et rahvusriikide parlamentidel peab olema võimalus ise langetada otsus Kanada lepingu kohta. „Ma olen EL-Kanada lepingu pooldaja, aga ma arvan, et see tuleb tingimata kõikide riikide parlamentides läbi arutada. Loomulikult võtab see palju aega, kuid see on nimelt niisugune otsus, mille me peame vastu võtma demokraatliku kontrolli vaatenurgast lähtudes," ütles Hollande ajakirjanikele, nagu kirjutab portaal EurActiv.

Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel teatas meediale, et Euroopa Komisjon on vastu võtnud „uskumatult rumala" otsuse kokkuleppest Kanadaga. Junckeri kriitikute arvates valavad visad katsed 2014. aastal välja töötatud lepingu kiiremaks „läbisurumiseks" õli tulle vandenõuteoreetikute jaoks, kes kahtlustavad Brüsselit salasobingus USA ja Kanadaga sõlmitud salasobinguis, mis on sündinud ameeriklaste survel ja osutuvad paratamatult hävitavaks euroopalikule elulaadile ja euroopalikele väärtustele.

„Juhul, kui Euroopa Komisjon toimib niiviisi CETA-ga, võib TTIP lepingu lugeda surnult sündinuks," ütles asekantsler Gabriel.

Juncker ajab oma rida

Juncker omakorda väidab, et „mitte ükski Euroopa liidritest ei ole mulle Kanada lepingu suhtes vastu vaielnud. Kokkulepe, mille me Kanadaga sõlmisime on parim leping kõigist neist, mida EL on eales sõlminud," ütles Juncker. Ta rõhub sellele, et Euroopa Komisjoni ekspertide hinnangul ei kuulu see leping nende hulka, mis vajaks rahvusriikide parlamentide kooskõlastust.

„Aga kui liidu liikmesriigid leiavad, et juristidel ei ole poliitikas mingit tähendust, siis ei hakka ma kohe kindlasti nendega vaidlema," torkas Juncker, keda ajakirjanikud jumaldavad tema terava keele poolest.

Euroopa Komisjoni juht leiab, et vaidlus lepingu teemal on ilmselgelt kunstlikult suureks puhutud.

„Mitte ükski liidu liikmesriik ei vaidle vastu lepingu sisule," raiub Juncker, kes enda sõnul on sel teemal küsitlenud kõiki riigipäid ja valitsusi. „Ma tahaks näha kasvõi üht juriidilist tõestust selle kohta, et see leping ei kuulu EL-i ainupädevusse."

Austria kantslerile Christian Kernile, kes asus Junckerit CETA otsuse pärast kritiseerima, soovitas Juncker „mitte virvendada silme ees", lisades, tõsi, et ta „austab Austria demokraatiat".

Brüssel loodab lepingu Kanadaga allkirjastada juba oktoobris, nagu ütles EL-i volinik Cecilia Malmström — siis, kui Kanada peaminister Justin Trudeau teeb visiidi Belgia pealinna. Kui dokument saadetakse liidu liikmesriikide parlamente pidi laiale ringile, jõuab see ringiga tagasi parimal juhul aasta pärast. Aga võib juhtuda, et ei jõua üldse tagasi Bulgaaria ja Rumeenia käest, kellele kanadalased keeldusid viisavabadust võimaldamast, või Hollandilt, kus CETA parlamendiliikmetele sugugi ei meeldi. Pole välistatud, et selles peitubki Junckeri kriitikute eesmärk CETA asjus.

 

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    4
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    23
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    11