07:51 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Foto on illustratiivne.

Lendude vaagimine. NATO puikleb transponderite asjus

© Sputnik / Владимир Астапкович
Poliitika
lühendatud link
6624

Kardavad ja lendavad, lendavad ja kardavad, kuid transpondereid – seadeldisi, mis edastavad antud lennuki tunnusmärgid – ikkagi sisse ei lülita.

TALLINN, 13. august — Sputnik. NATO piloodid kurdavad, et nad kardavad Venemaa piiride läheduses lennata. Sellepärast, et nende külje alla kerkivad Venemaa õhujõudude lennukid. Kardavad ja lendavad, lendavad ja kardavad, kuid transpondereid sellegipoolest sisse ei lülita, arutleb Sputniku raadios Olga Gerojeva.

NATO-s ei kiirustata vastama Venemaa algatusele arutada probleemi sõjalennukite transponderite sisselülitamisest, kui nad Läänemere kohal lendavad. Venema tegi ettepaneku korraldada augusti lõpul — septembri algul kohtumine Moskvas. NATO piloodid kurdavad, et kardavad lennata. Sellepärast, et nende külje alla kerkivad Venemaa õhujõudude lennukid.

Kardavad ja lendavad, lendavad ja kardavad, kuid transpondereid — seadeldisi, mis edastavad antud lennuki tunnusmärgid — ikkagi sisse ei lülita. Nähtavasti armastavad teravaid elamusi, kui nende nina ees „keerutavad kütusepaake" vene hävitajad.

Aga mida vene lenduritel teha? Tuleb ometi selgust saada, mis objekt see meie piiride kohal taevasse on ilmunud, tuleb minna seda UFO-t peatama. Üks selline Su-27 trikk juba ajas omal ajal kogu Pentagoni jalule. Otsemaid ähvardati suhted Moskvaga teravaks ajada. Aga mis pretensioone siin saab olla: kui ei meeldi, siis tulge, lepime kokku, et nii meie kui teie lendaksime sisselülitatud transponderitega. Kuid alliansis ei taltuta: Venemaa kaitseministeeriumi andmetel teevad NATO luurelennukid, nii nagu ennegi, ikka madallende piki Venemaa piire. Ainuüksi sel aastal on sääraseid intsidente kogunenud juba oma poolsada.

Muidugi, sõjalennukitele on lennud sisselülitatud transponderitega piirkondades, kus tsiviillenukite jaoks ei ole omaette „koridore" — vabatahtlik valik. Ja tugineb see mõlema poole nii-öelda ausõnale.

Rahvusvahelisi kokkuleppeid ja reegleid selle kohta ei ole, nagu ei ole ka enam endisi suhteid Venemaa ja NATO vahel. Nii annab vahest transponderite kaudu hakata suhteid parandama —kas just väljapääsuna tupikust, aga saades lennuohutuse kontrolli alla? Seda enam, et võrreldes nelja tuhande NATO sõduri paigutamisega Baltimaadesse ei ole transponderid see kõige keerulisem probleem.

Venemaa pakkus NATO riikidele koguni välja skeemi, mille kohaselt naabrid hakkavad teineteist oma lennumarsruutidest eelnevalt teavitama. Miks mitte seda arutada? Kutse kohtumisele Moskvas saadeti kõikidele naabritele — Balti riikidele, Poolale, Rootsile ja Soomele. Kusjuures Venemaa sõjaväelased on juba selgelt öelnud, et meie lennukid hakkavad Kaliningradi lendama sisselülitatud transponderitega.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on lubanud Venemaa algatust hoolega uurida. Aga lõpliku vastusega ta ei kiirusta. Ei teata ka Baltimaades, mida Moskva ettepanekuga peale hakata. Leedu välisminister sooritas kõigile üllatuseks manöövri kõrgema poliitilise pilotaaži killast, tehes oma seisukohas 180-kraadise kannapöörde — teravaimast muretundmiset venelaste lendude üle kuni täieliku huvi kaotamiseni selle küsimuse vastu. Lätiga tekkis ülepea segadus. Esmalt läks kutse kuhugi kaotsi. Hiljem leiti see üles, kuid kommentaare ei antud: tont teab, mis välja tuleb. Nähtavasti otsustati oodata, mida ütlevad vanemad partnerid alliansis. Eesti seevastu reageeris haruldaselt kiiresti — ütles kohe ära, et pole midagi arutada.

Aga kui midagi pole, siis ärge pange pahaks, kui vene lennukid nii nagu varemgi teele ette kerkivad: peab ju teadma, kes Venemaa piiridele läheneb.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Peamised teemad