07:53 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Strateegilised staabiõppused (SSÕ) Kavkaz-2016,

Venemaa strateegilised õppused "Kavkaz-2016" on suuremad, kui Kaukaasia

Министерство обороны РФ
Poliitika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
8810

"Kavkaz-2016" on 2016. aastal toimunud 12-st vägede eriotstarbelisest staabiõppusest, juhtimisharjutusest ja lahinguvalmiduse kontrollimist koosneva kompleksi viimane etapp.

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Venemaa Föderatsiooni mitme subjekti territooriumil ning Musta ja Kaspia mere akvatooriumil toimuvad 5. kuni 10. septembrini strateegilised staabiõppused (SSÕ) "Kavkaz-2016", millest võtab osa 12,5 tuhat sõjaväelast. Lisaks Lõuna sõjaväeringkonnale (SR) on õppustele kaasatud mõned Lääne ja Kesksõjaväeringkonna, Põhjamere laevastiku, õhu- ja kosmosevägede ning õhudessantvägede väekoondised ja —üksused.

Operatiivse lahinghargnemise läbiviimiseks õppuste piirkonnas tõstetakse vägede valmidusastet, siis toimetatakse nad erinevate transpordiliikide või oma liikurvõimekust kasutades suurte vahemaade tagant õppuste piirkonda ja lülitakse saabudes peaaegu koheselt "lahingutegevusse".

"Kavkaz-2016" on 2016. aastal toimunud 12-st vägede eriotstarbelisest staabiõppusest, juhtimisharjutusest ja lahinguvalmiduse kontrollimist koosneva kompleksi viimane etapp.

Venemaa kaitseministeerium märgib SSÕ eripärana "Kõigi taseme juhtimispunktide rakendamist, milleks kasutatakse uusimaid automatiseerimisvahendeid, tingliku vastase tegevuse praktilise markeerimisega erinevate taktikaliste olukordade läbimängimist, uue relvastuse ja lahingutehnika katsetamist, lennuväe, Musta mere laevastiku ja Kaspia mere flotilli jõudude laialdast kasutamist".

Mida tähendab "Kavkaz-2016" meile ja meie geograafilistele naabritele, keda õppuste aktiivset faasi vaatlema kutsuti?

Lahinguolukord

Sõjaväeõppusi korraldatakse eelkõige selleks, et väeüksuste vajalikku lahinguvõimet alal hoida. Strateegilisel tasandil lisandub sellele oma rahvusliku kaitsevõime maailmale demonstreerimise kaasnähu efekt aga see on juba geopoliitika.

SSÕ "Kavkaz-216" olukord, nagu sedalaadi ürituste puhul tavaks, on viidud maksimaalselt lahinguolukorra sarnaseks ja stsenaariumi järgi tõrjutakse lõunasuunalt toimunud agressiooni.

Lõuna SR sõjaväelased harjutavad praktiliselt koostegutsemise algoritme Lääne ja KeskSR väeüksuste, õhujõudude lennukite ja sõjalaevastiku laevadega. Lõuna SR väekoondised, väeosad ja allüksused täidavad täies koosseisus polügoonidel erinevaid kaitse- ja pealetungiülesandeid ühes suurearvuliste lahinglaskmistega.

Sama põhjalikult kontrollitakse ka õhutõrjesüsteemi toimimise tõhusust. Õhutõrje raketisüsteemidest C-400 "Triumf", C-300 "Favorit" ja õhutõrjesuurtükisüsteemidest "Pantsir-C" tulistatakse Astrahani oblastis asuvatel polügoonidel reaalseid õhusihtmärke, mis simuleerivad õhurünnaku kogu võimalikku spektrit.

Tasandikel ja mägipiirkondades rajatakse välilaagrite ja vägede varustusladude keeruline süsteem, mis tagab vägede toetuse kõige vajalikuga.

Lahingulisi väljaõppeülesandeid täidetakse ööpäevaringselt. Teisiti polekski võimalik, sest tinglik vastane võib loetud tundidega muutuda reaalseks. Seda näitasid ilmekalt 2008. aasta augustisündmused, mis toimusid vahetult pärast õppusi "Kavkaz-2008". Väekoondised peavad suutma kiiresti ja efektiivselt päitsed pähe panna mistahes agressorile.

Georgia kogemus

Georgias toimub neil päevil sünkroonselt NATO ühisõppus Agile Spirit (i.k. — Nobe vaim, toim.), millest võtavad osa Georgia ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelased, samuti Türgi, Ukraina, Bulgaaria, Rumeenia ja Läti esindajad. Õppuste eesmärkidena on välja kuulutatud: rünnaku- ja kaitsetegevuse kogemuste täiustamine, Georgia sõjaväelaste võimekuse suurendamine koostegutsemisel kolleegidega USA-st ja partnerriikidest, regiooni julgeoleku tagamine.

Alates 2011. aastast on Agile Spirit õppusi korraldatud igal aastal USA sõjalise koostöö raames Georgiaga. Alates 2015. aastast on õppused Agile Spirit muudetud rahvusvahelisteks ja USA ning Georgia on avanud uue koostöölehekülje ühisõppustega Noble Partner, mis 2016. aasta maikuus toimusid Vaziani polügoonil.

Möödunud nelja aasta jooksul on Georgias vahetunud neli kaitseministrit ja mõned Georgia poliitikud süüdistavad praegust Georgia kaitseministrit Levan Izoriat tegutsemises Venemaa huvides. Georgia armee on muutumas üha politiseeritumaks. Sõjaliste ettevalmistuste vektor on ilmne — revanš Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, blokiline vastasseis Venemaaga.

Küllap kõik meie partnerid ei mäleta, milleni viis 2008. aastal Gruusia armee katse Venemaale Kaukaasias trääsa näidata.

Ukraina aktsent

Täna kuulub Krimm VF Lõuna SR vastutusalasse ja mõnikord tekib tunne, et Kiievi võimud ja Ukraina välismaised kuraatorid kavatsevad minna sõna "agressorriik" kasutamisest kaugemale. Võimalik, et nad üritavad Georgia 2008. aasta kogemust korrata.

Oleme juba kirjutanud Ameerika letaalse relvastuse tarnetest Ukrainale kolmandate riikide kaudu.

USA otsib pidevalt võimalusi Ukrainale sõjalise abi osutamiseks ja kavatseb tegutseda "vastavalt kujunenud olukorrale", nagu on rõhutanud USA riigisekretäri abi Victoria Nuland. Ärevaks teevad ka uudised, et NATO liikmesriik Leedu tarnib Ukrainale lahingumoona. Tuleb kuidagi tuttav ette.

Leedu kaitseministeerium andis Ukrainale üle 150 tonni lahingumoona. Üks reaktiivmürsk kaalub näiteks 100 kilogrammi ringis, 83 mm miinipildujamiin 3 kg. Ja siiski polegi probleem niivõrd surmatoova metalli kogustes, mis ähvardavad tuhandeid inimelusid, vaid tuttavas käitumismustris.

2008. aasta maikuuks saadeti Leedust Gruusiasse 14 tuhat Kalašnikovi automaati. Leedu valitsus on tasunud Georgia ohvitseride väljaõppekulud Tartus Balti kaitsekolledžis ja Leedu sõjaväeakadeemias. Kuni 2008. aasta augustisündmusteni Lõuna-Osseetias ja Abhaasias osutasid Georgiale sellisel moel abi paljud riigid. Ainuüksi Albaania müüs Georgiale 2006. aastal käsitulirelvi, laskemoona, käsigranaate ja suurtükimürske rohkem kui 2,3 miljoni euro eest. Tbilisit relvastas rohkem kui 25 riiki mitme miljardi dollari eest. Kas ajalugu kordub taas?

Venemaa teeb rahumeelseid diplomaatilisi jõupingutusi. Nii saatis VF väliministeerium 2015. aasta veebruaris Leedu saatkonnale Moskvas noodi seoses Leedu relvahangetega Ukrainale.

See oli Leedu juriidiliste kohustuste otsene rikkumine tavarelvastuse ekspordi vallas — EL on vastu võtnud ühtse seisukoha relvamüügi lubamatusest juhul, kui seda võidakse kasutada riigisisesteks repressioonideks. Ja seekord ei ole relvastust formaalselt müüdud, vaid kingitud, tähendab Euroopa Liidu au pole haavatud.

Tulevikust

Miks Leedu (EL) Ukrainat relvastab, kust on väikesel ja sõltuval Balti riigil nii palju poliitilist tahet ja lahingumoona? Arvan, et see kingitus kujutab endast mitmete endiste Varssavi pakti riikide kollektiivset panust, mis praegu USA juhtimise all olevasse NATO-sse kuuluvad.

Ilmselt üritatakse Ukrainat "suveräänsuse kaitsmise sildi all" Venemaaga päidpidi kokku lükata. Ometi on Ukraina Minski lepete üks osapool ja nendes lepetes on Donbassi konflikti rahumeelse reguleerimise sammud üles loetletud (ja Venemaast ei ole seal sõnagi).

Pärast palju kuid kestnud terrorivastast operatsiooni, kus kasutati ka suurtükke, on Ukrainas hakatud kahtlema, kas edasiseks vastasseisuks "agressoriga" moona jätkub. Kontsern Ukroboronprom (Ukraina kaitsetööstus — toim.) sõlmis viimasel relvastusnäitusel IDEX-2015 lepinguid mitmete relvastuse tootjatega: Thales Group ja Airbus (Prantsusmaa), BAE Systems (Ühendkuningriik), Textron ja Bell Helicopters (USA), samuti Kia Military (Lõuna-Korea). Kes ja kuidas selle "pidusöögi küll kinni maksab?

6. septembril teatas Ukraina president Petro Porošenko: "Meie strateegiline eesmärk on NATO liikmelisus." Ukraina Ülemraada muutis 2014. aasta detsembris kaht seadust, millega riik ütles lahti blokivälise riigi staatusest.

Võimalik, et Venemaa sõjalised õppused häirivad mõningaid naabreid ja VF relvajõudude etteteatamata kontrollid tekitavad mõnes meie partneris õudu. Võttes vastu aja väljakutsed kindlustab suveräänne Venemaa oma piire. See on ajalooline paratamatus.

 

 

 

Tagid:
Kavkaz-2016, õppused, NATO, kaitseministeerium, Petro Porošenko, Georgia, Kaukaasia, Leedu, Tartu, Ukraina, Venemaa

Peamised teemad