17:25 18. August 2017
Tallinn+ 21°C
Kuula otse
Eesti ja EL lipud.

Eesti ministrite osalus EL nõukogudes on tänavu vähenenud

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
2811

Eelmise aasta kevadel ametisse astunud Taavi Rõivase valitsuse ministrite osalus Euroopa Liidu Nõukogu ametlikel ja mitteametlikel kohtumistel on tänavu pisut vähenenud, selgub riigikantselei esitatud andmetest.

TALLINN, 13. september — Sputnik. Võrreldes detsembriga, kui sarnase ülevaate koostas analüüsiblogi Poliitika.guru, on tänavu septembri alguse seisuga Eesti valitsuse liikmete keskmine osalusprotsent Euroopa Liidu ministrite ametlikel, mitteametlikel ja erakorralistel nõukogudel langenud 74 protsendilt 71 protsendile.

Seitsme ministri osalemise protsent nõukogudes on vähenenud, neljal jäänud samaks ning kolmel kasvanud. Riigikantselei koostatud ülevaade hõlmab kõiki Euroopa Liidu ministrite ametlikke, mitteametlikke ja erakorralisi nõukogusid alates 9. aprillist 2015 kuni 5. septembrini 2016.

Peaminister Taavi Rõivas on osalenud kõigil Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumistel, teatas BNS.

Sajaprotsendiliselt on oma formaadi ministrite kohtumistel osalenud sel perioodil ka siseminister Hanno Pevkur, kes on käinud kõigil 17 Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel. Samuti on riigihalduse minister Arto Aas osalenud sajaprotsendiliselt oma valdkonna kolmel kohtumisel.

Sajalt protsendilt eelmisel aastal on 90 protsendi peale langenud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi osalus nõukogudes, tema on osalenud kokku kümnest kohtumisest üheksal.

Õige pisut on langenud rahandusminister Sven Sesteri osavõtt nõukogudest. Kui detsembri seisuga oli Sester käinud 92 protsendil kõigist EL-i rahandusministrite kohtumistest, siis nüüd on see langenud 87 protsendile, Sester on osalenud 23 nõukogust 20-l.

Keskkonnaminister Marko Pomerants on osalenud 17 keskkonnaministrite kohtumisest 13-l, millega tema osaluste määr on langenud 76 protsendini. Aastavahetuse seisuga oli see 91 protsenti.

Sajalt protsendilt 75-le on kahanenud kaitseminister Hannes Hanso osalus nõukogudes, kes on osalenud neljast nõukogust kolmel.

80 protsendilt 67 protsendile on langenud justiitsminister Urmas Reinsalu osalus justiitsministrite kohtumistel, Reinsalu on osalenud üheksast kohtumisest kuuel.

Välisministrid Keit Pentus Rosimannus ja teda eelmise aasta septembris välja vahetanud Marina Kaljurand osalesid Euroopa Liidu välissuhete nõukogu, üldasjade nõukogu ja arengukoostöö nõukogu 36 istungist 20-l. Kui aastavahetuse seisuga oli välisministri nõukogudel osaluse määr 67 protsenti, siis nüüd oli see langenud 56 protsendi peale.

Pisut langenud on ka maaeluminister Urmas Kruuse niigi suhteliselt madal osavõtt põllumajandusministrite nõukogu tööst. Aastavahetuse seisuga 56 protsendil kohtumistest osalenud Kruuse osalus oli nüüd langenud 53 protsendile, Kruuse on osalenud 17 kohtumisest üheksal.

Nõukogudes osalemise määr on jäänud samaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski puhul, kes on osalenud viiest kohtumiset neljal (80 protsenti) ja sotsiaalkaitse ministril Margus Tsahkna, kes on käinud kahest kohtumisest ühel (50 protsenti).

Ministrite kohtumistel on hakanud rohkem käima majandus- ja taristuminister Kristen Michal, kelle osalus on tõusnud 40 protsendilt 44 protsendini (25 kohtumisest osalenud 11-l), kultuuriminister Indrek Saar, kes on osalenud neljast kohtumisest kahel (kasv varasemalt 33 protsendil 50 protsendini) ja ettevõtlusminister Liisa Oviir (varasemalt samal kohal Urve Palo), kes on käinud neljast kohtumisest kolmel (kasv 50 protsendilt 75-ni).

Mitu Euroopa Liidu poliitikat lähemalt tundvat eksperti on rõhutanud valitsuse liikmete osaluse tähtsust Euroopa Liidu ministrite kohtumistel, seda eriti läheneva eesistumise kontekstis.

"Üks Eesti jaoks väga olulisi indikaatoreid on aga see, kui palju käib minister isiklikult kohal Brüsselis EL nõukogu kohtumistel," märkis Poliitika.guru juba detsembris. "Kohalkäimine on Eesti jaoks väga oluline, kuna vähegi keerulisemate küsimuste lahendamisel mängivad isiklikud suhted Euroopa kolleegidega väga olulist rolli," öeldakse Eesti juhtivate politoloogide peetavas blogis. "Eriti on see nii, kui silmas pidada seda, et Eesti eesistumiseni on vaid kaks aastat ja selle õnnestumiseks on juba täna vaja kolleegidega sina peale saada," lisati samas detsembris avaldatud ariklis.

Sama on korduvalt rõhutanud Eesti eelmine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. "Kõige keerulisem lugu ongi poliitilise tasandiga. Kui seni saime ennast veel rahustada, et no on veel natuke aega sidemete loomiseks [Euroopa Komisjoni] volinikega, võtmeMEP-idega (Euroopa Parlamendi liikmetega — BNS), detailse failide tundmaõppimisega, siis nüüd pole enam üldse aega, septembrist peab töö keema ka selles lõigus," kirjutas suursaadik Maasikas oma blogis augusti algul.

"Nagu eespool viidatud, praktilisemate asjadega peaksime hakkama saama. Aga poliitilist osa ametnike komitee ära ei tee. Suure ambitsiooni seab ja saavutab poliitikute klass," kirjutas Maasikas samal teemal 26. augusti Postimehes, kirjeldades eesistumise ettevalmistusi. "Praegu, augustis 2016, tuleb lisada, et see väljakutse on veel keerulisemaks muutunud. Hakkama saamine nõuab, et iga valitsuse liige võtaks isiklikult juhtrolli oma ministeeriumis. Loeks end eelnõudesse-teemadesse sisse. Looks toimivad koostöösidemed oma kolleegidega ja EL-i tippametnikega, samuti võtmetegijatega Euroopa Parlamendis. Et valitsuskabinet arutaks eesistumist regulaarselt. Et saadaks aru, et eesistumine pole miski, millega iga minister «oma» ministeeriumis ise tegeleb, vaid ühine asi," rõhutas Maasikas.

"Lätlased said eesistumisega väga hästi hakkama. Meil on selleks samuti head võimalused. Eeldusel, et Eestile tuleb 2017 pigem EL-i eesistumise kui kohalike valimiste aasta," märkis Maasikas, kelle valitsus määras Eesti eriesindajaks Euroopa Liidu institutsioonide juures.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas kutsus 2. septembril oma blogis ministreid eesistumiseks valmistumisel pöörama tähelepanu ka Euroopa Parlamendile ja kontaktide loomisele sealsete võtmetegelastega.

"Kuna seadusandlike aktide lõplik sisu kujuneb Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi kolmepoolse koostööna, siis ei tasu ettevalmistamisel ega ka eesistumise ajal ühtki neist institutsioonidest tähelepanuta jätta. Kui keskenduda ainult Nõukogule, leida seal liitlased ja jääda siis lootma, et tulemus on saavutatud, siis võib peagi pettuda, sest Parlamendis võivad Komisjoni ettepanekud oluliselt muutuda," kirjutas Kallas.

"Parlamendiga suhtlemiseks ja Parlamendis hästi esinemiseks valmistuvad eesistujad erinevalt. Mõne riigi minister käib juba eelmiste eesistumiste ajal vaatamas, kuidas Parlamendi töö välja paistab, teine teeb kohtumisi individuaalselt, kolmas aga suhtleb rohkem eelmise eesistuja esindajatega. Puudub selge ettekirjutatud reegel, aga soovitatav on tõesti juba varakult inimestega suhelda ja atmosfääriga tutvuda," rõhutas eurosaadik.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta teisel poolaastal. Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister. Erandiks on välisasjade nõukogu, mille eesistujaks on tavaliselt Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, mis ametikohta täidab praegu Federica Mogherini.

Euroopa Liidu Nõukogu käib koos kümnes eri koosseisus, sõltuvalt arutlusel olevast teemast. Välis- või Euroopa asjade ministrid osalevad üldasjade nõukogul, mis koordineerib Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamist. Välisministrid ning harvem ka kaitseminsitrid osalevad ka välissuhtede nõukogus, mis vastutab EL-i välistegevuse eest, hõlmates välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat, kaubandust, arengukoostööd ja humanitaarabi.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) käivad kas majandus- või rahandusminister. Justiits- ja siseküsimuste nõukogul osalevad kas sise- või justiitsminister. Lisaks toimuvad veel tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu; konkurentsivõime nõukogu, mis katab siseturu, tööstuse, teadus- ja innovatsioonitegevuse ning kosmose valdkonda; transpordi, telekommunikatsiooni- ja energeetika nõukogu; põllumajanduse ja kalanduse nõukogu; keskkonna nõukogu; hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu.

 

Tagid:
Indrek Saar, Kristen Michal, Margus Tsahkna, Urmas Kruuse, Marina Kaljurand, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Reinsalu, Hannes Hanso, Sven Sester, Jürgen Ligi, Marko Pomerants, Arto Aas, Taavi Rõivas, EL

Peamised teemad