11:47 21. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Nõukogude Liidu surma patoloogiline anatoomia.

Nõukogude Liidu surma patoloogiline anatoomia

© Sputnik / Boris Babanov
Poliitika
lühendatud link
Villem Rooda
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
12830

Veerand sajandi eest algas Nõukogude Liidu lagunemise tormiline poliitiline protsess, mida praegu nimetavad ühed õnnistuseks, teised aga traagiliseks katastroofiks.

Villem Rooda, NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse kõrgem ohvitser-analüütik erus

Veerand sajandit on piisavalt pikk aeg, et jõuda lõplike ja veenvate järeldusteni hiigelriigi lagunemise ja sotsialismisüsteemi krahhi põhjuste kohta. Praegu NSV Liidu lagunemise peamiste põhjustena loetletavad asjaolud tunduvad vägagi veenvatena. Relvastuse võidujooks USA ja NATO-ga, Afganistani sõja tõttu ummikusse jooksnud majandus, tekkinud majanduskaos ja inimeste mõttemaailmas alanud käärimine, aktiivne dissidentlik liikumine ja riigi eri piirkondades leviv rahvuslikult meelestatud elanikkonnakihtide üldine vastupanu.

Kõik loetletud nähtused olid küll tõepoolest olemas ja mingit mõju riigi majandusele ja poliitilisele süsteemile nad ka avaldasid, kuid Nõukogude Liidu lagunemise põhjusteks ei saa neid minu arvates mingil juhul pidada.

Sõda, nõrk majandus ega dissidentlus NSV Liitu ei ohustanud

Afganistani sõda oli ränk hoop tuhandetele peredele, kes kaotasid oma poja, mehe või isa, kuid riigile tervikuna see kriitilist mõju ei avaldanud. Isegi sõja mõju riigi majandusele ei olnud märkimisväärne.

Relvastuse võidujooks NATO pidurdas vaieldamatult NSV Liidu majanduse arengut, sest suur osa riigi ressurssidest läks tsiviilotstarbelise majanduse ja rahva heaolu tagamise asemel riigikaitse vajadusteks. Riik talus seda küll raskustega, kuid kokkuvarisemise hirmu tundmata.

Majandusraskused, nagu endiste nõukogude kodanike põlvkond ilmselt mäletab, andsid tõesti tunda: tehniline ja tehnoloogiline mahajäämus arenenud välisriikidest kasvas, välisvaluutareservid kahanesid, riigi välisvõlg võrreldes rahvusliku koguproduktiga oli märkimisväärne. Vaatamata sellele riigi majandus toimis, mõnes majandusharus täheldati koguni kasvu ja arengut. Esmatarekaupade ja toiduainete puudus oli siiski nagu ka kaupade kvaliteedi mahajäämus arenenud maade kaupade kvaliteedist. Aga jällegi, need olid tõsised puudused ja raskused, mitte aga kaose ja riigi lagunemise põhjused.

Dissidentide tegevus arenes tõepoolest, kuid reaalseks riigi juhtimise süsteemi muutmist või NSVL lagunemist põhjustavaks jõuks see ei olnud. Teisitimõtlejate tegevus võimendus osaliselt ka absurdsete kriminaalseaduste tõttu, mis võimaldasid inimest aastateks vangi panna kõigest mõne valitsusvastase loosungi või avalduse eest. Mingit organiseeritud vastupanuliikumist NSV Liidus ei olnud. Oli väikeseid gruppe ja üksikisikuid, kes riskides paljuga julgesid välja öelda seda, mida avalikkuse ette tuua ei tahetud. Tänapäeva sotsiaalmeedia postitustega võrreldes olid need väga tagasihoidlikud vabameelsusavaldused.

Mis siis ikkagi oli "maailma esimese töörahva riigi lagunemise põhjuseks? Olen kindel, et riigi lagunemise ja süsteemi krahhi põhjuseks oli riigi kõrgeim juhtkonna ja kõrgnomenklatuuriga tegevus. Need inimesed ise ei taha seda tunnistada ja ka maailma ajakirjandus ei soovi "kurjuse impeeriumi" kukutamise au neile omistada, sest see teeks seaks kahtluse alla ülalmainitud põhjused ja nendega manipuleerimise.

Võimuvertikaali täiuslik süsteem

NSVL võimusüsteem rajanes kommunistliku partei tippjuhtkonna autoriteedil. Kõik muu, kaasa arvatud riigi repressiivsüsteem, mis hoidis vaos teisitimõtlejad, oli vaid selle toetuseks. Riiki juhiti partei kõrgema juhtkonna autoriteediga. Sellele süsteemile vastutegevus oli tühine, toetus aga piiritu. Sellistes tingimustes valitseda oleks saanud ka repressioonideta, kui vaid partei juhtkond oleks olukorda kasutanud ja tegutsenud sama targalt nagu pea sama kaua oma riigis valitsenud kommunistlik partei Hiinas. NSV Liidu parteisüsteem oli oma ülesehituses nii ülalt alla kui alt üles täiuslik. Kuid laitmatult valitsemiseks oleks vaja olnud ka täiuslikke juhte.

Siit algas draama lõppvaatus. Pärast Stalini surma töötas riigi võimusüsteem veel mingi aeg vanast harjumusest edasi ja partei kõrgem juht oli ka riigi liider. Samas aga koondus reaalvõim erinevate nomenklatuuri tagatubade kätte. Aastatel 1960 kuni 1978 formeerus süsteem, kus partei peasekretär oli rohkem võimu tagatubadele vajalike allkirjade andja, kui tegelik riigi kõrgem juht. Partei peasekretär sümbolina oli vajalik. Teda hoiti ikoonina isegi siis, kui tal oli vanaduse tõttu juba raske kõndida ja rääkida. Tema asemele ei soovinud tagatubadest keegi astuda. Vajati just sellilt allkirjaõiguse ja võimuga, kuid väheaktiivset liidrit. Vähesed teavad, et ainsa NSV Liidu kõrgeima parteijuhina esitas Brežnev poliitbüroole kahel korral avalduse tervislikel põhjustel tagasiastumiseks, kuid mõlemal korral jäeti tema avaldus rahuldamata.

Peale Brežnevi surma ei olnud võimu tagatoad riiki laostavad ega süsteemi ohustavad. Nende tegevus hoidis riigi kõigele vaatamata elujõulisena. NSV Liidus ei tõusnud riigi etteotsa sellist tippjuhtide meeskonda, nagu Hiinas, kus peale Mao lahkumist võimule tulnud isikud koondasid kõik "tagatoad" kokku ühtseks avalikuks meeskonnaks. NSV Liidus tegutses peaaegu iga poliitbüroo liige oma "tagatoaga" iseseisvalt.

1988. aastal hakkas olukord riigis järsult halvenema. Poliitbüroos tekkisid tõsised lahkarvamused ja vastuolud. "Perestroika" oli sama hästi kui liiva jooksnud ja üksmeelele tehtud vigade parandamiseks ja riigi arendamiseks veel alles jäänud võimaluste kasutuseks ei jõutud. Poolikult käivitunud "perestroika" ja "glasnost" hakkasid riigi huvidele kasu asemel kahju tooma. Läbimõeldud arengusuunda ei olnud. Juhtkond tõmbles ühelt muudatuselt, täienduselt, paranduselt teisele ühtegi neist tegelikult lõpuni ellu viimata. Majandusraskused süvenesid. Kuigi katastroofist oli riik veel kaugel, ei saanud olemasolev tase kaua püsida. Gorbatšov ja tema lähimeeskond oli võimetu vastu seisma Pavlovi, Krjutškovi, Jazovi ja Pugo grupeeringule.

Pavlovi-Krjutškovi grupeeringu lapsik viga

Kokkuleppele jõuda ja koostööle asuda ei õnnestunud. Perestroika toetuseks tugevat meeskonda Gorbatšov koondada ei osanud. Pealegi pani ta liialt lootusi välistoetustele. Augustiks 1991 oli enamik nomenklatuuri "tagatubasid" koondunud kolme: Pavlovi-Krjutškovi, Jeltsini ja Nazarbajevi grupeeringusse.

Sellises olukorras tegi Pavlovi, Krjutškovi, Jazovi ja Pugo nelik lausa lapsiku vea. Olles juba jõudmas kolme rühmituse variliidrite tasemel edasise osas kokkuleppele edasiste arengute suhtes, korraldas nelik läbimõtlematu ja puudulikult korraldatud Gorbatšovi tagandamise. Sellega pöörasid nad kõik, sealhulgas ka oma "tagatoa" ja lõpuks ka kogu rahva enda vastu.

Gorbatšov asus Jeltsini poolele, kelles ta aga üsna ruttu pettus. Jeltsin organiseeris salaja Valgevenes kohtumise Kasahstani ning Valgevene liidritega ning otsustati moodustada NSV Liidu asemele uus liitriik. Ei Nazarbajev ega Valgevene liider targu NSV Liidu lõppu avalikustama ei hakanud. Jeltsin aga kuulutas Venemaa Föderatsiooni iseseisvuse avalikult välja. Pärast seda "võtsid" teiste liiduvabariikide parteiliidrid koos oma tagatubadega igaüks oma vabanenud liiduvaabariigi endaga kaasa ja NSV Liit oligi lagunenud.

Jeltsini astutud samm ei jätnudki neile teist valikut. Kaukaasia ja Kesk-Aasia liiduvabariikide liidrid olid siiski tõsiselt mures üliootamatu ja ettevalmistusajata protsessi tagajärgede pärast nende vabariikides. Nüüd on kõigile teada, et nende mure tol ajal oli igati põhjendatud.

Sellist kiiret lagunemist soosis ka stalinlik konstitutsioon, kus igale liiduvabariigile antud õigus NSV Liidust vabalt välja astuda. Samas aga ei olnud selleks sätestatud mingit regulatsiooni. Olgu mainitud, et Euroopa Liidul on selline "lahutuse" regulatsioon olemas. Inglismaa EL-st lahkumise protsess kestab kuni kaks aastat, NSV Liidu lagunemise protsess kestis vaid ühe päeva. Ühel päeval oli riik veel olemas, järgmisel enam mitte. Euroopa Liidust lahkub iseseisva riigina toiminud riik, NSV Liidu näol oli tegemist liiduvabariigi nimeliste kolooniatega. Selline lagunemine tõi kaasa ulatusliku kaose ja probleemide rägastiku, mille mõju ulatub osaliselt ka tänasesse päeva.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

 

 

Teema:
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
Tagid:
putš, Mihhail Gorbatšev, NSVL

Peamised teemad