07:58 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Tõenäoliselt annavad esimese löögi 76. kaardiväe õhudessantdiviisi allüksused, mis paiknevad Eesti piiri lähedal Pihkvas.

Venemaa tuleb Gotlandile käima

© Sputnik / Михаил Мордасов
Poliitika
lühendatud link
12642

Venemaal on Gotlandi äralõikamiseks kahtlemata piisav sõjaline võimekus olemas. Füüsilist kontrolli saare üle ei lähegi selleks vaja. Gotlandi on võimalik kontrolli alla hoida ka ilma sellel asumata.

Paistab, et rootslased on tõsiselt mures Venemaast lähtuva sõjalise ohu pärast. Kõige tõenäoliseks esimese rünnaku objektiks peavad Rootsi sõjaväelased Gotlandi saart, mille hõivamise võimalikke stsenaariume kirjeldab põhjalikult Niclas Vent, teatas väljaanne inosmi.

Gotlandil võivad kõigest mõne tunniga maabuda 2500 Vene sõdurit ja siis on saart tagasi vallutada juba võimatu, isegi vaatamata seal paiknevale 150 Rootsi sõjaväelasele. "Rünnaku korraldajad Venemaal ei pööra neile üldse mingit tähelepanu," räägib Gotlandi garnisoni endine ülem.

Venemaale kuuluva gaasijuhtme "Nord Stream" remonttööde ettekäändel saabuvad õhtul Gotlandil asuvasse Slite sadamaase 60 ümberriietatud eriväelast. Neil on kaasas ka maskeeritud õhutõrjerelvad, samuti raadiolevi häirimise seadmed.

Rühm kindlustub ööga Kappelshamni sadamas.

Varahommikul muudavad kaks Gotlandi saarest ida- ja läänepool asuvat Venemaa tsiviillaeva kurssi. Kaks tundi hiljem lasevad nad saarel kaldale kaks täispataljoni, kokku umbes kas tuhat sõjaväelast koos 20 tanki ja muu sõjatehnika ning uusimate õhutõrjerelvadega.

Veel 500 sõdurit ja umbes 30 ühikut tehnikat heidetakse alla lennukitelt saare lõunaosa kohal.

Selline on üks Kuningliku sõjateaduse akadeemia väljapakutud võimalik Rootsi tungimise stsenaarium. Selle järgi on Venemaa eesmärgiks näidata, et Balti regioon on kaitsetu. Riik püüab oma õhu- ja laevakaitserelvade paigutamisega Gotlandile õõnestada usaldust alliansi vastu.

Kuus tundi

Uurimistulemusi käsitleva ettekande toimetajaks sai Karlis Neretnieks. Töös osalesid kokku kaheksa sõjaväelasest ja tsiviilisikust eksperti. Aastatel 1992-1995 oli Neretnieks Gotlandi sõjaväebrigaadi ülem ja alates 1995. aastast vastutas operatiivtegevuse eest Rootsi kesksõjaväeringkonnas, mille vastutusalasse kuulub ka Gotland.

Gotlandi vallutamine on mõne tunni küsimus, räägib Neretnieks. Saarele saadetav abivägi ei hirmuta kedagi.

"Rünnaku korraldajad Venemaal ei pööra oma rünnakuplaanide kavandamisel sellele üldse mingit tähelepanu. Ilma suurtükiväe ja õhutõrjevahenditeta ei ole saare vallutamist võimalik takistada. Siiski on abiväe saabumise lootuses võimalik mõnda aega vastu panna ja üksikuid objekte enda käes hoida".

Panuse tegemine ootamatusele

Venemaa asjatundja, kolonelleitnant erus Jörgen Elfving nõustub, et Venemaa võib Gotlandi vallutada ööpäevaga, kusjuures eriväelasi selleks isegi rakendamata. Seda saaks teha õhulöögiga või õhujõudude ja merejalaväe ühisoperatsiooniga.

Tõenäoliselt annavad esimese löögi 76. kaardiväe õhudessantdiviisi allüksused, mis paiknevad Eesti piiri lähedal Pihkvas ja 336. merejalaväe brigaad, mis paikneb Kaliningradi oblastis Baltiiskis.

"Nad saavad kasutada teatud ootamatuse faktorit. 336. brigaad korraldab õppusi Kaliningradi oblastis üsna tihti. Väljaõppeprotsessis võivad nad järjekordse õppuse ajal lihtsalt kurssi muuta ja maabuda Gotlandil. Loomulikult ei jää see märkamata, kuid aega reageerimiseks jääb väga vähe," räägib Jörgen Elfving.

Tema hinnangul, saabuvad sel ajal, kui esimesed venelaste allüksused sadamad ja muud platsdarmid hõivavad, meritsi saarele vähemalt diviisi suurused konventsionaalsed jõud, et hoida saart enda käes pikas perspektiivis.

Sadamad ja avatud alad

Praegu paigutatakse Gotlandile 150 Skaraborgi P4 rügemendi sõjaväelast. Nad harjutavad õhust ja merelt tehtavate rünnakute tõrjumist.

"Pole saladus, et avatud alad, kuhu saaks dessanti maandada, on väga olulised, samuti sadamad ja muud alad, kuhu saaksid randuda laevad. Kui me need esimestena hõivame, saame suure eelise," selgitab kompaniiülem, major Fredrik Månsson.

Karlis Neretnieksi arvates on kõige tähtsamad objektid saarel sadamad: Visby, Slite ja Kappelshamn, samuti Visby lennuväli. Vaenlase transpordilennukid võivad kasutada ka Visbyst kagus asuvaid sirgeid maanteelõike.

"Mis puutub aga dessandi maandamist, siis selles on Venemaal suur tegutsemisvõimaluste valik, variante on palju. Meie suurim raskus ongi selles, et garnison on väike ja tal pole rünnaku korral saarel liikumiseks oma õhukaitsevahendeid ega suurtükitoetuse võimekust."

"Kerge lokaliseerida ja isoleerida"

Jörgen Elfving leiab samuti, et üks mehhaniseeritud jalaväekompanii ei saa venelaste plaane tõsiselt häirida.

"Sõjaväelaste olemasolu võetakse muidugi arvesse, kuid ühtainust mehhaniseeritud jalaväekompaniid on kerge lokaliseerida ja rivist välja viia. Ja lootus, et mandrilt tuleb kriisi korral abivägi, kasvõi õhutranspordiga, tundub mulle üsna vähetõenäoline."

Venemaa väed maabuvad Gotlandile koos oma luureressursside ja õhukaitsevahenditega, et vastu seista Rootsi või mistahes muu riigi õhujõududele, on ekspert kindel.

"Kui nad paigutavad Gotlandile kaasaegsed õhutõrjesüsteemid, siis muutub Balti meri põhimõtteliselt Venemaa sisemereks. Täna paiknevad õhutõrjesüsteemid C400 Kaliningradi oblastis. Kui need paigutada Gotlandile, siis katavad nad suure osa Lõuna-Rootsist ja Øresundi piirkonnast. Vastasel saab õhus opereerimine olema väga keeruline. Edasine saab sõltuma sellest, kuidas nad otsustavad Gotlandi kasutada. Pole välistatud, et sinna paigutatakse raketisüsteemid "Iskander"", arutleb Jörgen Elfving.

"Meie vastupanuvõime on piiratud"

Endine Rootsi välisminister Carl Bildt teatas Aftonbladet'ile, et kui kõiki saarele juurdepääsuteid pidava kontrolli alla hoida on Gotlandi võimalik kaitsta.

"Meil on õhukaitsevõimekus, et sinna keegi ei lendaks, on kaitsevõimekus merel, et välistada sinna ligipääs laevadega. Igaüks, kes vähegi Gotlandi tunneb, teab, et ega võimalusi väga palju polegi."

Jörgen Elfving leiab, et Carl Bildt "pakkus pisut üle".

"Meie õhu- ja mereväe võimekus on piiratud. Oleks vaja kaasaegseid õhutõrjesüsteeme. Kas õhujõud ikka on nii tugevad, et kaitses teatud aeg vastu pidada? Laevadel pole piisavalt õhutõrjerelvi ja ka nende tõrjevõimekus on piiratud."

Läve on tõstetud

Rootsi sõjaväeakadeemia Venemaa sõjaasjanduse asjatundja Peter Mattsson on veendunud, et jalaväekompanii paigutamine Gotlandile tõstis siiski sõjalise löögi heidutust. Ta leiab, et saare kiire hõivamine ei ole enam päevakorral.

"Sõjateooria kohaselt on agressorile vaja vähemalt kolmekordset, veel parem viie- või kümnekordset jõudude ülekaalu. Rootsi garnison Gotlandil on piisavalt suur, kui arvestada ka maakaitseväe ja laevastiku, eelkõige allveelaevade võimekust ja kasutada olevaid lennukeid. Tegelikkuses rakendatavad jõud saavad olema palju suuremad."

Selleks, et saarele maabuda, tuleks Venemaal enne Rootsi üksuste arvu vähendada või paisata nende vastu lahingusse piisavalt suured jõud.

"Neil läheb vaja vähemalt üht viie tuhande mehelist brigaadi, kui nad, ütleme 2018. aastal tahaksid midagi korda saata. See saab olema raskendatud."

"Uskumatult kallis"

Peter Mattsson ei usu, et Venemaale Gotlandi üldse vaja on.

"Kõik sõltub eesmärgist, kuid see läheks uskumatult kalliks. Ja ka saare enda käes hoidmine ei saa lihtne olema. Tekivad suured probleemid varustamise ja kaitsmisega ning NATO saab selles olema suureks takistuseks. Venemaal on Gotlandi äralõikamiseks kahtlemata piisav sõjaline võimekus olemas. Füüsilist kontrolli saare üle ei lähegi selleks vaja. Gotlandi on võimalik kontrolli alla hoida ka ilma sellel asumata."

Keskendumine ainult Gotlandile oleks "suur viga"

Sõjanduse õppejõud, kolonelleitnant Håkan Edström keeldub üldse võimalikku Gotlandi ründamist kommenteerimast. Tema arvates oleks keskendumine Gotlandile "suur viga".

"Arvestades, kui vähe meil sõjalisi ressursse on, peame me iga oma kaarti välja käima suure ettevaatusega. Mida teha siis, kui olema paigutanud Gotlandile teatud tüüpi relvastuse, kuid tegelik olukord kujuneb hoopis teistsuguseks? Kuidas sellisel juhul vajalik relvastus mandrile tagasi tuua?

Venemaa võimaliku löögi ainsa sihtmärgina Gotlandile keskendumine oleks äärmiselt ettevaatamatu. Kaitseministeeriumi viimases otsuses loetleti tulevase sõja iseloomulike tunnustena suuri vahemaid, kiireid operatsioone, ennetavaid meetmeid ja küberrünnakuid. Kuidas suudavad 150 inimest Gotlandil sellistele ohtudele vastu seista?"

Håkan Edström püstitab küsimuse — miks peaks Venemaa piirduma Gotlandiga, kui ta tahab rünnata mõnd Euroopa Liidu liikmesriiki, et parandada oma positsioone vastasseisus NATO-ga.

"Kui sõjalised ressursid, mida Venemaa on valmis välja panema sissetungimiseks Rootsi, annavad mujal kasutamise korral hoopis parema tulemuse, siis miks ei võiks nad kohe sinna minna? Tuleb arvestada kõik võimalikke stsenaariume, kus ühtesid ja samu ressursse kasutatakse erinevate sihtmärkide vastu."

Håkan Edström kardab, et me ei näe puude taga metsa.

"Venelased oskavad väga hästi eksitada. Võibolla oleme me kasulikud idioodid, kes vahivad vaid Gotlandi, sest just nimelt seda Venemaa meilt ootabki."

Pigem kistakse Rootsi potentsiaalsesse Venemaa ja Balti riikide vahelisse konflikti veel selle varases staadiumis, nagu märkis septembris oma ettekandes "Uue aja julgeolek" valitsuse ekspert Krister Bringéus. Enne, kui rünnata Balti riike, tekib Venemaal ilmselt tahtmine paigutada Gotlandile oma õhutõrjerelvad, et NATOt tõrjuda.

Kolmapäeval, 14. septembril andis Rootsi kaitseväe ülemjuhataja käsu jääda Skövde rügemendi P4 150 sõduril pärast õppusi Gotlandile ja tagada seal alaline kohalolek. "Peamiselt on asi Venemaa tegevuses: Krimmi annekteerimine ja sündmused Ukrainas. Venemaa viib läbi sõjalist reformi, eraldab selleks suuri vahendeid ja demonstreerib sellega, et on valmis oma eesmärkide saavutamiseks kasutama sõjalist jõudu," teatas ülemjuhataja Micael Bydén.

Tavaline lahingugrupp saabub Gotlandile 1. juulil 2017, see tähendab pool aastat varem, kui oli algselt planeeritud (1. jaanuar 2018).

Ajalehe Dagens Nyheter arvates oli sõjaväegarnisoni taastamine Gotlandil Venemaa sõjalise ohu kasvu kohta saadud viimaste andmete tulemus.

Vastavalt Euroopa poliitilise analüüsi keskuse ettekandele "Lähenev torm" viis Venemaa 2015. aastal läbi õppusi, mille stsenaariumi järgi tungisid 33 tuhat sõjaväelast Gotlandile, Ahvenamaale ja Bornholmi saarele.

Gotlandi kiire hõivamine

Kuninglik sõjateaduste akadeemia töötas välja kolm stsenaariumi Venemaa tungimiseks Rootsi. Siin on üks nendest:
1. päev, õhtu: "tsiviillaev" ümberriietatud eriväelastega pardal saabub Slite sadamasse ja kindlustub.

1.-2. päev: eriväelased maabuvad allveelaevalt ja hõivavad Kappelshamni.

Päev 2, 05:00: mobiilside- ja arvutivõrkudele tehakse küberrünnak.

Päev 2, 06:00: tsiviillaevad muudavad kurssi ja saabuvad kella 07:00 Kapplshamni sadamasse (pardal julgeolekujõud ja rannakaitse raketikompleks) ja Slite sadamase (pardal merejalaväelased ja õhutõrjekahurid).

Päev 2, 06:30: hävitajad ja allveelaevad lõikavad Gotlandi Rootsi mandriosast ära.

Päev 2, 09:00: lennukitelt maabuvad kerged mehhaniseeritud jalaväeüksused. Lahingukopterite saabumine Kaliningradist.

 

 

 

 

 

Tagid:
stsenaarium, vallutamine, Gotland, Venemaa, Rootsi

Peamised teemad