10:02 21. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Vladimir Putin.

Mida siis Putin ikkagi nii väga kardab?

© Ruptly.
Poliitika
lühendatud link
12750

Putin riskib silmitsi sattuda teatud varjatud poliitilise pöördega, kus ta jääb küll presidendiks ja hakkab uskuma, et ta hoiab endiselt ka võimu ohjasid enda käes, kuid tegelikult hakkavad julgeolekuteenistused manipuleerima nii tema anda, kui ka nende andmetega, mis temani jõuavad.

Uue "KGB" loomine näitab, kui väga Putin oma tuleviku pärast, vaatamata oma ülekaalukale võidule parlamendivalimistel, ikkagi muretseb, selgitavad eksperdid Tomas Heinele Taani väljaandest Politiken oma tähelepanekuid, mida vahendab inosmi.

Äsja kindlustas Vladimir Putin endale Venemaa parlamendis suure enamuse. Tema populaarsus on avaliku arvamuse uuringute küsitluste järgi erakordselt kõrge. Venemaa telekanalites ei ole praktiliselt ühtegi kriitilist märkust presidendi kohta. Vaatamata paljudele teadetele rikkumistest valimistel polnud pärast pühapäevaseid valimisi vähimaidki märke tänavarahutustest.

Sellele vaatamata viitavad paljud märgid sellele, et Putin ei tunne end kaugeltki nii kindlalt, nagu paistab vaadates tema sundimatut käitumist ja naeratust publiku ette ilmudes. Selle viimaseks tõendiks on teade, et ta kavatseb ühendada kõik oma julgeolekuteenistused millekski, mis väga meenutab nõukogudeaegset KGB-d.

Uus ametkond koondab endas senise peamise julgeolekuteenistuse FSB, mis muuhulgas vastutab stabiilse olukorra eest riigis, samuti jälitustoimingute, riikliku julgeoleku ja terrorivastase võitluse eest, välisluureteenistuse SVR ja föderaalse valveteenistuse, mille peaülesanne on tagada Putini ja teiste kõrgete aukandjate isikukaitse.

Kaks viimatinimetatud teenistust vastavad kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. aastal tegutsenud KGB esimesele ja üheksandale peavalitsusele. Isegi Venemaa uue ametkonna nimetusel on oma ajalooline eelkäija: nimetust Riikliku julgeoleku ministeerium — MGB kandis 1946. aastast kuni Jossif Stalini surmani 1953. aastal koletu nõukogude ametkond, mis seejärel nimetati ümber KGB-ks — Riikliku julgeoleku komiteeks.

Kreml ei ole neid plaane kinnitanud, kuid üksikasjalik uudis selle kohta avalati tavaliselt hästi informeeritud ajalehes "Kommersant" ja hiljem veel paljudes teistes riigi poolt kontrollitavates Vene meediaväljaannetes.

Täppisrepressioonid

"Ma ei mõista täpselt, miks, kuid on ilmne, et viimase 8-9 kuu jooksul on Putin silmnähtavalt närviliseks muutunud," räägib Venemaa eriteenistusi uuriva analüütikateenistuse Agentura.ru juht Andrei Soldatov.

"Ta on teinud palju kramplikke samme ja kohaldanud täppisrepressioone. Jääb mulje, et Putini ainsaks eesmärgiks ongi saata oma eliidile ja bürokraatlikule aparaadile sõnum, et nad oleksid valvel ja distsiplineeritud," märgib ta.

Teiseks närvilisuse märgiks on 400 tuhande mehelise rahvuskaardi loomine, mis allub vahetult presidendile ja mida hakatakse muuhulgas kasutatama ka rahutuste mahasurumiseks. Kolmandaks näiteks võib pidada mitmete julgeolekuteenistuse ohvitseride määramist kubernerideks üle terve Venemaa. Neljas näide on terve rea julgeolekuteenistuste juhtide vallandamine.

"Putin on tegelikult hoopis rohkem mures, kui me arvatagi oskame," räägib üks juhtivaid Venemaa asjatundjaid Mark Galeotti, kelle erialaks on riigi julgeolekuteenistused.

"KGB 2 oleks võimas instrument mitte ainult mistahes potentsiaalse opositsiooni mahasurumiseks, vaid ka eliidi jälgimiseks ja taltsutamiseks", leiab Mark Galeotti, Prahas asuva Rahvusvahelise suhete instituudi vanem teaduslik töötaja.

Kasvavad majandusliku protestid

Pühapeavased valimised kujunesid Putini partei "Ühtne Venemaa" triumfiks. Kuid ajalooliselt väike valimisaktiivsus (kõigest 48%) ja arvukad valimistulemuste võltsimise juhtumid kinnitavad Mark Galeotti sõnul, et Putinil ei ole enam sellist legitiimsust, mis tal oli alles mõne aasta eest, kui riigi majandus oli heas seisus ja Venemaa tavakodanikud elasid paremini, kui kunagi varem.

Praegu on riik kriisis ja möödunud aastal on valitsus nähtavasti olnud sunnitud vastu võtma uued säästumeetmed. Ilmselt tõstetakse pensioniiga. Reaalpalk on järsult langenud. Iga kuues venemaa elanik elab allpool ametlikku vaesuspiiri. Paljud ettevõtted vähendavad tootmist, lühendavad teenistujate tööaega ja viivitavad palkade väljamaksmisega või ei maksa üldse. Streigid ja muud protestivormid kohtadel on muutunud tavapärasemaks.

Venemaa majanduslike ja poliitiliste uuringute keskus teatas oma viimases "kriisiettekandes" 56 streigist ja muudest majanduslikest protestiaktsioonist teises kvartalis. Seda on 12 protesti võrra rohkem, kui selle aasta esimeses kvartalis.

Ainuüksi augustikuu viimasel kahel nädalal korraldasid lõunapoolse Rostovi regiooni kaevurid näljastreigi protestiks palga väljamaksmata jätmise vastu. Krasnodari krai farmerid suundusid Moskvasse protestimaks selle vastu, et suured põllumajanduskontsernid võtavad neilt ära maa ja nördinud autotööstusettevõtete töötajad Samaaras blokeerisid maantee, sest neile ei makstud palka välja.

… mis võivad muutuda poliitilisteks

Protestid laienevad, kuigi nad ei olnud eriti ulatuslikud ega toimunud poliitilistel põhjustel. Vatsupidi, paljud protestivad grupid on rõhutanud, et nad ei taha mingil juhul revolutsiooni nagu Ukrainas 2014. aastal ja paljud pöörduvad Putini poole abipalvega, kui kohalikud võimud ja kohtud sellest keelduvad.

Kõik see võib aga kiiresti muutuda, kui majanduskriis jätkub, märgib sotsioloog Deniss Volkov Venemaa sõltumatust Lavada analüütikakeskusest. Sel juhul on Putin hoopis rohkem ohustatud, kui pärast eelmisi, 2011. aastal toimunud parlamendivalimisi, mil protestimeelaavaldused valimistulemuste võltsimise vastu olid massilised.

"Kõik viitab sellele, et Krimmi efekt lõpeb varsti ja me oleme sisenemas aina kasvava rahulolematuse ajajärku. On teadmata, millega sellest välja võib tulla, kuid võibolla hakkab valitsus 2011. aasta rahumeelseid proteste isegi härdusega meenutama," rääkis Volkov intervjuus ajalehele Novaja Gazeta.

Riigi kontrollitavad telekanalid teatavad pidevalt, et opositsioon valmistuvat, nagu kunagi Kiievis, "riigipöördeks". Mõne nädala eest näitas telekanal RenTV varjatud kaameraga salvestatud dokumentaalprogrammi, võibolla tendentslikku, kuid sellele vaatamata dokumentaalset, Venemaa liberaalse opositsiooni sidemetest ultranatsionalistidega.

Putini kriitik, miljardär Mihhail Hodarkovski ennustas oma maapaost Londonis, et Venemaa on revolutsiooni äärel. Ja natsionalistlik blogija Vjatšeslav Maltsev, kes paljudele üllatuseks oli liberaalse partei Parnass valimisnimekirjas duumavalimistel kõrgel kohal, ütles välja isegi konkreetse kuupäeva, millal võiks seda revolutsiooni oodata: 5. novembril 2017, järgmisel päeval pärast natsionalistide rongkäiku Moskvas.

Putinismi uus liik

Paljud arvavad jätkuvalt, et Venemaal on Ukraina stsenaariumi kordumine vähetõenäoline. Kuid sellised üritused, nagu planeeritud elavnemine RGB/MGB suunal näitavad, et Putin ei kavatse riske võtta.

"FSB seda aeg-ajalt siiski teeb, kuivõrd tema jaoks tähendab see impeeriumi ülesehitamist. Putin hoidis seda protsessi siiamaani kahel põhjusel tagasi: KGB ja FSB veteranina saab ta aru, et see annab teenistusele kätte suure võimu, võibolla isegi liiga suure, samuti sellepärast, et tema arvates polnud selleks vajadust," räägib Mark Galeotti.

Uurija nimetab Putini peaaegu 17-aastast võimulviibimist "demokraatlikuks etenduseks, mille kattevarjus saab tema autoritaarne režiim jätkuda".

"Kuid ta tunnetab üha selgemini, et ta on surve all ja loob seepärast veelgi tugevama autoritaarse valitsemise instituute juhuks, kui seda vaja peaks minema. See ei tähenda, et ta kindlasti hakkab riiki valitsema kui autoritaarne figuur, kuid ta loob struktuurid, et olla vajadusel valmis seda tegema. Vene "putinism" on lähedal allakäigule ja seepärast laotakse juba alusmüüri potentsiaalselt uuele putinismile," räägib Mark Galeotti.

Putin riskib silmitsi seista "varjatud pöördega"

Mark Galeotti ja Anderei Soldatov ei usu, et uus, ühendatud julgeolekuasutus saab olema niivõrd tugev, et ta hakkaks kujutama mingit ohtu Putinile endale. Endise KGB ohvitseri ja FSB juhina kontrollib ta oma endisi kolleege väga hästi ja peale selle on ka Venemaa relvajõud endiselt sellele heaks vastukaaluks.

Kuid võib selguda, et uus organ saab veelgi suurema võimu, kui KGB, mis oli kommunistliku partei kõrgemate juhtorganite järelevalve all. Need luureandmed, mis tulevikus satuvad Putini lauale, võivad olla veelgi rohkem sorteeritud ja moonutatud, kui praegused andmed.

"Tavaline riigipööre on vähetõenäoline," konstateerib Mark Galeotti.

"Putin riskib silmitsi sattuda teatud varjatud poliitilise pöördega, kus ta jääb küll presidendiks ja hakkab uskuma, et ta hoiab endiselt ka võimu ohjasid enda käes, kuid tegelikult hakkavad julgeolekuteenistused manipuleerima nii tema anda, kui ka nende andmetega, mis temani jõuavad," leiab Briti teadlane.

Galeotti peab MGB nimetuse, mida ilmselt seostatakse Staliniga, juurde tagasipöördumist "suureks ohumärgiks" ja "nüansside eristamise võime täielikuks puudumiseks". Andrei Soldatov märgib, et probleem ei ole mitte ainult nendes kolmes tähes, vaid ka institutsiooni loomises "riikliku julgeoleku" vajadusteks.

"Tuleb välja, et muret tekitab režiimi, mitte rahva julgeolek ja seda demonstreeritakse üsna varjamatult," räägib Soldatov.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
MGB, Vladimir Putin, Venemaa

Peamised teemad

  • Peaminister Jüri Ratas kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga

    Peaminister Jüri Ratas arutas kolmapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga, kuidas ta soovib edasi liikuda ambitsioonikate ideedega, mille käis välja nädala eest kõnes Euroopa Parlamendi ees.

    4
  • Sputniku videosillast osavõtjad

    Poliitikaeksperdid on veendunud, et ka pärast Venemaa sõjaväelaste väljaviimist Valgevene territooriumilt jätkavad lääne poliitikud neid ühisõppusi teravalt kritiseerima

    21
  • Rein Müllerson

    Rahvusvahelise meediaklubi Formaat A3 kutsel Krimmi külastanud Tallinna Õigusinstituudi direktor, õigusteaduste doktor professor Rein Müllerson rääkis oma visioonist tänase maailma poliitilise olukorra suhtes.

    46