16:06 01. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.1980
  • RUB91.1439
Poliitika
lühendatud link
14 0 0

USA ja Venemaa vaheline vastasseis ÜRO Julgeolekunõukogus võib saada uue peasekretäri valimistel otsustavaks. Seni loetakse peapretendendiks sellele ametikohale portugallast António Guterrest.

ТАLLINN, 27. september — Sputnik. ÜRO peasekretäri ametikoha kandidaatide esialgne vaagimine ja hääletamine organisatsiooni Julgeolekunõukogus tõstis liidrikohale Portugali esindaja António Guterrese. Lõpliku otsuse tegemine seisab veel kaugel ees, võitlus erinevate kandidaatide pooldajate vahel on täies hoos.

Viies salajane vahehääletus, milles vastavalt ÜRO-s vastu võetud keerulisele valimisprotseduurile osalesid 26. septembril valgete valimissedelitega kõik viisteist Julgeolekunõukogu liiget, näitas, et liidrikoha hõivas kõrvaltvaatajate jaoks küllaltki ootamatult portugallane António Guterres. Endine Portugali peaminister, sündinud 1949. aastal, sotsialist, on 2005. aastast käesoleva ajani ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemvolinik. Ta kogus 12 poolthäält (2 vastu, 1 erapooletu), edestades suure edumaaga teisi pretendente.

Üllatuseks osutus ka see, et teisele kohale üheksa kandidaadi järjestuses jõudis serblane Vuk Jeremić, sünniaasta 1975, kes pidas oma riigis välisministri ametit, 2012. aastal aga valiti ÜRO Peaassamblee presidendiks. Lõpetanud Cambridge´i ülikooli, pärit põlisest jõukast Pozderaci suguvõsast. Järjekindel vastane Kosovo iseseisvuse tunnustamisele, mis muudab tema jaoks praktiliselt võimatuks valimiskünnise ületamise Juolgeolekunõukogu liikmete järgmises hääletusvoorus, kus vetoõigusega USA esindaja ta tingimata läbi kukutab.

Bulgaaria on valmis andma teatepulga

Kolmandaks jäi Slovakkia välisminister, russiin Miroslav Lajčák, sündinud 1969. aastal, omandanud hariduse osaliselt Moskva riiklikus rahvusvaheliste suhete instituudis, mis praeguseks kujunenud poliitilise olukorra mõjul muudab tema kandidatuuri samuti haavatavaks.

Seevastu varem peamiseks võitjakandidaadiks peetud bulgaarlanna, ÜRO-s kõrgel ametipostil töötav sotsialist Irina Bokova jäi kõigest kuuendale kohale, mis osutus kahtlemata selle sisevõitluse tagajärjeks, mis oli puhkenud tänu mitmete kaalukate poliitiliste jõudude kavatsusele saavutada Bulgaaaria esindaja pretsedenditu väljavahetamine praeguse EL-i voliniku Kristalina Georgieva vastu. Milles täpselt asi ja miks Bokova ei kiiganud näiteks kantsler Angela Merkeli või miljardär Sorose poole, on raske öeda, kuid nähtavasti olid põhjused piisavalt kaalukad. Euroopa Komisjon eitab oma seotust selle kummalise intriigiga, mis on pälvinud negatiivset vastukaja eeskätt Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt.

Vastavalt ÜRO põhikirjale ei ole Bulgaaria valitsusel, isegi kui tema kahtlused leiavad väljenduse selgesõnalise tahteavaldusena Bokova Georgieva vastu välja vahetada, õigust seda teha. Bokova kandidatuuri võib taandada ainult Bokova ise, saates organisatsiooni sekretariaadile vastava kirja.

Peasekretäri ametisse pürgivate naiskandidaatide hulgas tõusis liidrikohale Argentina välisminister, endine ÜRO kõrge ametnik Susana Malcorra, sündinud 1954. aastal, keda toetasid muuhulgas ka Ameerika Ühendriigid.

Otsustajaiks saavad USA ja Venemaa

Järgmise, järjekorras kuuenda hääletusvooru ajal 5. oktoobril võetakse kasutusele mitte enam valged, vaid värvilised valimissedelid ja otsuse peavad langetama ainult viis riiki — Julgeolekunõukogu alalised liikmed (USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa), kellel erinevalt ajutistest liikmetest on iga küsimuse puhul vetoõigus. Ehkki valimismenetlus võib kesta kasvõi detsembrini, tahaksid kuuldavasti USA ja Venemaa juba oktoobris langetada lõpliku otsuse ja uue peasekretäri ära valida. Ametisolev peasekretär paneb oma volitused maha 1917. aasta 1. jaanuarist.

Väärib märkimist, et kõik pretendendid on ambitsioonikad, silmapaistvad isiksused suurepärase hariduse ja soliidse kogemustepagasiga välispoliitilises tegevuses, kuigi ilmselt ka väga erinevate maailmavaateliste tõekspidamistega. Arusaadav, et neist igaühe taga seisavad ühtede või teiste riikide ja riiklike ühenduste huvid, kuid tavade kohaselt saab ÜRO juhiks inimene, kellel ei ole selgelt väljendunud seotust ühegi suurriigi ega sõjalise blokiga. Ent neid valimisi mõjutab vastasseis USA ja Venemaa vahel, nagu paljud analüütikud arvavad, sel määral, nagu seda ammu pole olnud. Just sellega selgitavad nad Ida-Euroopa riikide esindajatele antud häältearvu langust.

 

Tagid:
ÜRO, Antonio Guterres

Peamised teemad