07:42 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Süüria sõjavägi

Mida loodab USA Süürias saavutada ja miks provotseerib Venemaad

© Sputnik / Михаил Воскресенский
Poliitika
lühendatud link
Vladimir Ardajev
9851

Vaevalt küll hakkab USA praegu välja õpetama ja relvastama Süüria ja Türgi sõjaväebaasides paiknevaid opositsioonirühmituste võitlejaid. Nagu praktika näitab, satuvad relvad peatselt Jabhat al-Nusra ja seejärel ka IS-i valdusse.

Vladimir Ardajev, meediaagentuuri Rossija Segodnja vaatleja

Lääne meedias on korraga ilmunud artiklid osundustega anonüümsetele allikatele Valgest Majast, mis räägivad sellest, et USA administratsioon uurib erinevaid variante Süüria konflikti „jõuliseks lahendamiseks". Reuters teatab, et kaalutakse erinevaid abinõusid opositsiooni sõjaliseks toetamiseks, sealhulgas õhulööke Süüria valitsusvägede positsioonidele. The Wall Street Journal kirjutab võimalusest varustada Süüria opositsiooni täiendavate relvasaadetistega, et peatada „valitsusvägede pealetung Aleppos".

Samaaegselt teatas USA Riigidepartemangu ametlik esindaja John Kirby: kolmapäeval teavitas USA välisminister John Kerry telefonivestluses oma vene kolleegi Sergei Lavrovi sellest, et Washington on valmis juba lähimal ajal peatama koostöö Moskvaga. Vähe sellest, Kirby ähvardas Venemaad sellega, et Süürias tegutsevad äärmuslased võivad hakata andma „hoope Venemaa huvidele ja võimalik, et isegi vene linnadele".

Valges Majas olevat väidetavalt vaagimisel mitu „jõulise lahenduse" varianti. Esimene näeb ette omalaadse loa väljastamist Süüria opositsiooni toetavatele Pärsia lahe riikidele kõrgtehnoloogilise relvastuse tarnimiseks Bashar al-Assadi vastastele. Vähem tõenäoliseks nimetavad allikad õhulööke Süüria lennuväebaaside pihta. Kõige tõenäolisemaks loetakse opositsiooni toetamist talle täiendava relvastuse tarnimise teel või koguni õhulöökide läbi.
Kaalutakse ka võimalust saata Süüriasse suurem hulk USA eriüksuslasi toetamaks valitsusvastaseid kurdide väerühmitusi.

Igaüks neist variantidest võib juhul, kui neid üritatakse teostada, mitmekordselt teravdada pingeid „palavas" piirkonnas ja juhtida olukorra kahe suurima tuumariigi — Venemaa ja USA — avaliku sõjalise vastasseisuni.

Mida siis Washington loodab saavutada?

Venemaad tagasi hoida

Ameeriklaste sellise käitumise võti peitub Süüria valitsusvägede edus Aleppo provintsis, on veendunud strateegilise kommunikatsiooni keskuse president Dmitri Abzalov. Toimub ametliku Süüria, Venemaa ja osaliselt Iraani positsioonide märgatav tugevnemine, millega USA ei saa kuidagi rahul olla.

„Kui Aleppo ära võetakse, siis saab Jabhat al-Nusra (terroriorganisatsioon, Venemaal keelatud) tegevus tema praegusel kujul, vaatamata hiljutisele nimevahetusele, olema väga tõsiselt piiratud. On juba täiesti ilmne, et selleks ajaks ei suuda USA vallutada Rakkat ega saa seega kuulutada sõjategevuse lõpetatuks. Nii üritabki Washington nüüd Moskvat tagasi hoida, tema aktiivsust selles suunas vähendada," ütleb Dmitri Abzalov.

Abzalovi sõnul on Venemaa omakorda koostöös USA-ga juba „pisut pettunud". Vaherahu sõlmides oli Moskva valmis ohverdama mõnedki oma huvid selle nimel, et olukorda stabiliseerida, kuid Washington demonstreeris järjekordselt, et tal ei ole kontrolli talle formaalselt alluvate struktuuride üle. Sellises olukorras on äärmiselt raske ameeriklaste administratsiooniga milleski kokku leppida.

Sellega, et ameeriklaste „võimuvertikaal" on aina enam paigast ära, nõustub ka rahvusvahelise ühiskondliku fondi Eksperimentaalne Loominguline Keskus asepresident Juri Bjalõi.

„Ameerika Ühendriikide sõjalis-poliitiline võimuvertikaal on purunenud. Seda näitasid eeskätt Senati hääletustulemused, tänu millele õnnestus Kongressil eirata president Barack Obama vetot seadusele, mis lubab USA kodanikel hageda kohtus Saudi Araabia vastu. Seda on näha ka sellest, et mõningaid oma samme sealsamas Süürias võtavad ameerika sõjaväelased ette ilma neid poliitilise juhtkonnaga kooskõlastamata," ütleb ekspert.

Bjalõi leiab, et USA probleem Süürias seisneb antud hetkel selles, et talle jääb üha vähem usaldusväärseid liitlasi.

„On andmeid, et USA üritab taas alustada läbirääkimisi Türgiga, võttes arvesse, et Ankarale jäävad omad huvid kurdide ja türkmeenidega asustatud Süüria piirkondades. Samal ajal rikkus Washington lõplikult suhted Ar-Riyāḑiga — Senatis presidendi veto eiramise peale — ja Dohaga — seeläbi, kui tunnistas terroristlikeks mitmed organisatsioonid, keda Qatar toetab. Ähvardustega Venemaa aadressil püüab Valge Maja lisaks kõigele muule võita endale tagasi piirkondlike partnerite sümpaatiat," väidab Juri Bjalõi.

Käega vehkida ei tähenda veel, et lüüa

Ameerika Ühendriikide surve Venemaale jääb püsima, kuid seda peamiselt teabealases ja diplomaatilises suunas, leiab Dmitri Abzalov. Tema arvates on hirmutavate stsenaariumide levitamise peamiseks initsiaatoriks tänasel päeval Pentagon.

„Praegusel USA administratsioonil on jäänud toimida veel mõned kuud. Väga raske on endale ette kujutada, et nüüd, vahetult enne valimisi, hakatakse presidendi tasandil langetama mingisuguseid radikaalseid otsuseid ulatusliku sõjategevuse alustamiseks," ütleb Abzalov.

Analüüsides Valges Majas väidetavalt arutlusel olnud stsenaariume leiab Abzalov, et vaevalt küll hakkab USA praegu välja õpetama ja relvastama Süüria ja Türgi sõjaväebaasides paiknevaid opositsioonirühmituste võitlejaid. Nagu praktika näitab, satuvad relvad peatselt Jabhat al-Nusra ja seejärel ka IS-i (Venemaal samuti keelatud organisatsiooni) valdusse.

Tulemusena mingit efekti ei ole, seda enam, et selline tee olukorda põhimõtteliselt ei muuda. Pealekauba, märgib ekspert, rahaeraldis sellise kava teostamiseks peab tulema läbi Kongressi (mis on praktiliselt lootusetu), ühtlasi tuleb jõuda kokkuleppele naabritega — sellesama Saudi Araabiaga, kellega on suhted praegu tõsiselt rikutud.

Teine variant — otsene relvade tarnimine opositsioonile, mis on ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vormiliselt keelatud. Selle variandi rakendamisele, riskides endale kaela tõmmata maailma üldsuse, sealhulgas Euroopa partnerite meelepaha, Ühendriigid vaevalt küll välja lähevad.

Kolmas stsenaarium — kõige radikaalsem ja kiireloomulisem — näeb ette ameerika vägede vahetu sisseviimise Süüriasse. Kusjuures mitte ainult eriüksuste, vaid ka raskerelvastuse, milleta needsamad eliitüksused vaevalt et suudaks edukalt tegutseda.

Kuid sel juhul on tarvis USA õhujõudude tuge, Süüria valitsusvägede positsioone aga katavad vene õhutõrje raketisüsteemid S-400. Sellise stsenaariumi elluviimine oleks otsetee suure avaliku sõjalise konfliktini, mida selles piirkonnas keegi ei igatse: ei Iisrael, ei Saudi Araabia, et Türgi. Seega, tulemusena riskib USA täielikku isolatsiooni jäämisega, selgitab Dmitri Abzalov.

„Ei ole tõenäoline, et Washington otsustab mingeid drastilisi samme ette võtta ja vaevalt ta praegu mingisuguse ulatusliku sõjalise kampaania käivitaks. Kuid tingimustes, kus erinevad ameerika poliitikud — president Barack Obama, asepresident Joe Biden, Pentagoni kindralid ja LKA juhid — annavad olukorrale risti vastukäivaid hinnanguid, ei saa Süürias välistada USA mis iganes impulsiivseid või provokatiivseid samme. Nendeks aga võivad olla pigem väikesed lokaalse tähendusega intsidendid kui ulatuslik kooskõlastatud sõjaline operatsioon," usub Juri Bjalõi.

„Olukord Süürias on kujunenud äärmiselt murettekitavaks ja kuhu see välja viib, on raske ennustada. Kuid on selge, et konflikti edasiarenemise korral kannab suurimaid kahjusid riik, kes võtab endale suurima vastutuse. See, kes teatab, et võtab vastutuse kogu maailma eest, võib tulemusena kõige rohkem kannatada saada," ütleb Dmitri Abzalov.

Surve tõenäoliselt ei rauge

Analüütikud on ühel meelel selles, et infosõda Venemaa vastu jätkub.

Värske näide — esialgne aruanne Malaysia Airlinesi reisilennuki Boeing 2014. aastal Ukraina kohal toimunud katastroofi asjaolude uurimise tulemustest. Poolelioleva juurdluse tulemuste „toorikud", mis on rajatud ilmselgelt ebapiisavale ja vastuolulisele teabele, märgivad eksperdid, lasksid uurijatel teha ühemõttelise järelduse, et lennuk tulistati alla Venemaale kuuluva keskmaa õhutõrje raketisüsteemiga Buk.

 

Tagid:
vaherahu, Jabhat al-Nusra, USA, Venemaa, Süüria

Peamised teemad