20:41 23. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1648
  • RUB73.5314
Ainuke poliitik, keda riigitelevisioonis ligilähedaseltki samal tasemel kajastatakse, on Medvedev, kelle Putin määras enda järglaseks riigipea ametikohale aastateks 2008-2012

Putini dilemma: kuidas enda ümber ehitatud süsteemi eluiga pikendada

© Sputnik / Михаил Климентьев
Poliitika
lühendatud link
7720

Vladimir Putin näib poliitiliselt võitmatuna, eriti pärast seda, kui Kremli peamine partei kindlustas endale ajaloos maksimaalse enamuse niigi kuulekas parlamendis. Tegelikult seisab Venemaa president silmitsi üha teravama dilemmaga: kuidas tagada selle süsteemi toimimine, mille alus on ta ise.

Märtsis 2018 toimuma pidavate presidendivalimiste valguses peab Putin selgusele jõudma, kas ta osaleb või mitte. Ta peab ka otsustama, kas tuua valimised aasta võrra varasemale ajale, et süsteem taaskäivitada ja kindlustada end riskide vastu, mida laisalt edenev majandus endas kätkeb, edastab Inosmi väljaannes Reuters avaldatud arvamus.

Tema lähimast ümbruskonnast väljaspool teab vaevalt keegi kindlalt, mida Putin otsustab. Enamus vaatlejatest on aga üksmeelel selles, et ta valimistel osaleb ja võit on tal juba taskus, nii et mantlipärija küsimus lükkub edasi aastasse2024. Teised aga räägivad, et Putin võib üllatada.

Esmapilgul võiks tunduda, et tõenäoline valik on jätta kõik nii nagu on. Küsitlused näitavad Putini populaarsust — tema toestusreiting on umbes 80 protsenti, võimupartei "Ühtne Venemaa" sai äsja 75% saadikukohtadest Duumas, Krimmi anneksioon aga tugevdas tema mainet rahvuse päästjana paljude kaasmaalaste silmis.

Kuid kaadri taha jäävad üha kuhjuvad probleemid. Nendeks on majanduse aneemilise taastumise ootus, segadus tõenäolise mantlipärijaga, valijate apaatia ja kurtmine füüsilise koormuse üle, mis riigipea ametiga kaasas käib. Siin on ka süsteemisiseste klannide kokkupõrkest tingitud destabiliseerimise risk.

Saab üha ilmsemaks, et ainuke võimalus Moskvale taaskäivitada suhted Läänemaailmaga oleks, Putin astuks kõrvale. USA ja Euroopa Liit kehtestasid majandussanktsioonid vastuseks Moskva tegevusele Ukraina suhtes 2014. aastal ja esialgu on vähe märke, et need sanktsioonid lähiajal tühistada kavatsetakse.

Poliitikaanalüütik Nikolai Petrov Moskva kõrgemast majanduskoolist arvab, et Putin säilitaks süsteemi terviklikkuse, kui annaks juhi ohjad enda valitud mantlipärijale 2018. aastal.

"See stsenaarium on võimalik," ütles Petrov Reutersile.

Kuid ta kahtleb, et Putin sellise stsenaariumi valib, vaatamata üha suuremale vajadusele leida juhtimisvertikaalile laia toetuse säilitamiseks lisaks natsionalismile ja sõjalistele avantüüridele välismaal ka muid teid.

"Putin on oma populaarsuse pantvang," ütles Petrov.

Liidrit tundvad inimesed räägivad, et ta on hakanud väsima. Möödunud aastal tabas mikrofon juhuslikult lauasekatke Putini sõnadega sellest, kui vähe ta magab, mis polnud mõeldud laiale auditooriumile.

Endine Kremlile lähedane ametnik ütles, et presidendi ja peaministrina peaaegu 16 aastat võimul olnud Putin on väsinud.

"Putin on väsinud. Ta on hakanud vanaks jääma," ütles Reutersile tundmatuks jääda soovinud allikas

Liberaalne opositsioonipoliitik Dmitri Gudkov, kes septembrivalimistel Riigiduuma saadikumandaadist jäi ilma, ütles Reutersile, et Putin osaleb kindlasti valimistel, sest kardab, et kõrvalejäämise korral muutuks ta haaavatavaks õigusmõistmise poolt Ukraina suhtes tehtu eest.

"Nii suure hulga riigisiseste ja väljaspool olevate vaenlastega hakkab ta enda tundma vähem kaitstuna. Ei paista küll sedamoodi, et nüüd oleks aeg, kus ta riigi juhtimise hoovad käest laseks," ütles Gudkov.

Kuid Putinile meeldib üllatusi valmistada. Paljud ei uskunud, et ta loobub presidenditoolist 2008. aastal, kuid ta loobus, kuigi vaid selleks, et nelja aasta pärast triumfiga Kremli naasta.

Venemaa liider ise rääkis septembri alguses, et praegu on veel vara arutleda võimaluse üle asuda neljandaks presidenditähtajaks valimisvõitlusesse.

Trump või Clinton?

Kremlile lähedale seisev allikas ütles, et Putini otsust võib mõjutada USA presidendivalimiste tulemused ja see, millist poliitikat hakkab USA uus president ajama Venemaa suhtes.

Allika arvates Putin jääb, kui välispoliitilisel areenil "tema karmi kätt" vajatakse, muul juhul saab presidenditoolile taas praegune peaminister Dmitri Medvedev.

Kremlile lähedased figuurid arvavad, et USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton pooldaks karmimat kurssi, erinevalt vabariiklasest miljardär Donald Trumpist, kes on rääkinud suhete soojendamisest Moskvaga.

Majanduslik prognoos on nutune, kuigi Lääne majandussanktsioonide mõju on kahe aasata jooksul jäämas üha nõrgemaks ja Venemaa majandus pöördub järgmisel aastal taas mõõdukale tõusule.

Varem majanduskasvu tõusus tähtsat osa etendanud välisinvesteeringute defitsiit tähendab, et taastumine jääb tõenäoliselt aastateks venima. 2017. aastal oodatakse SKT tõusu kõigest 0,5% võrra ja selline tempo säilib veel pikaks ajaks.

Rahva toetuse näivuse säilimine olukorras, kus üha rohkem valijaid peab valimas käimist vaid sisutühjaks rituaaliks, muutub üha raskemaks ülesandeks.

Valimisaktiivsus 18. septembri valimistel langes nõukogude järgsele aja madalaimale tasemele.

Kuigi eliidi sees pole mingeid märke tõsisest rahulolematusest, on Putini liitlased pelgama hakanud, et süsteemi ähvardavad ohud võivad ükskord ilmuda justnimelt süsteemi seest.

"Meie riik on alati lagunenud ülalt- ja seestpoolt," kirjutas pärast valimisi Dmitri Olšanski, kremlimeelse tabloidi "Komsomolskaja Pravda" kolumnist, oletades, riigi saavutatud võit on petlik.

Sellised kartused ja ametnike ümbertõstmised, et luua süsteemi eneseuuendumise muljet, aitavad selgitada, miks Putin viimastel kuudel vahetas välja kõrgeid ametnikke Kremlis, eriteenistustes ja regionaalsetes administratsioonides ja uued ametissemääramised on ikka veel võimalikud.

Ennetähtaegsed valimised?

Varsti tuleb Putinil otsustada, millal korraldada presidendivalimised.

Võimude majandusnõunik ja endine rahandusminister Aleksei Kudrin soovitas presidendivalimised läbi viia aasta varem, seletades, et see kindlustaks riigipeale mandaadi hädavajalikeks ja valulikeks reformideks.

Putini võitluskaaslane Kudrin ei öelnud, keda ta näeb järgmise riigipeana, kuid eliidi hulgas ei kahelda, et ta pidas silmas just Putinit.

Spekulatsioonide tulle teemal, et otsus on juba tehtud, valas õli juurde rahandusministeeriumi teade, et 2017. aasta riigieelarve kuludesse on arvestatud kümneid miljardeid rublasid presidendivalimiste läbiviimiseks.

Varem mainitud Kremlile lähedal seisev allikas hindas ennetähtaegsete presidendivalimiste tõenäosust suuremaks kui 50%.

Politoloog Petrov pidas seda aga väga vähetõenäoliseks, kui just Trump ei võida USA presidendivalimisi ja sanktsioone ei tühista.

Kuid teine Kremlile lähedane allikas teatas: "Aastaks 2018 majanduse olukord ei parane ja elanikkond hakkab kannatust kaotama. Negatiivne foon tugevneb, Putini reiting hakkab langema ja meie finantsressursid ammenduvad," ütles allikas anonüümsuse tingimustel.

"Kõik need on argumendid ennetähtaegsete valimiste kasuks."

"Operatsioon "Järglane"

Kuid isegi kui Putin vastavalt paljude ootustele Venemaal ja raja taga, tema esitamist uueks ametiajaks ennustab isegi Luure Keskagentuuri juhtiv analüütik, otsustabki neljandat korda presidendikoha pärast valimisvõitlusesse minna, peab ta ikkagi järglase suhtes seisukoha võtma.

Venemaa telekanalid lipitsesid piiki aastaid Putini ees ja paljud valijad ei kujuta lihtsalt ette, et poliitiline elu ka ilma temata võimalik on.

"Putin leiab ise ennast lõksus olevat," arvas septembris Moskva Carnegie keskus.

"Karismaatilisele liidrile omane legitiimsus ei lähe automaatselt üle tema järeltulijatele".

Ainuke poliitik, keda riigitelevisioonis ligilähedaseltki samal tasemel kajastatakse, on Medvedev, kelle Putin määras enda järglaseks riigipea ametikohale aastateks 2008-2012. Tema viibimine Kremlis aitas Putinil vältida konstitutsioonijärgset keeldu kahele järjestikusele presidendiametiajale.

Medvedevit peetakse endiselt potentsiaalseks järglaseks, kuigi paljud valijad peavad tema poliitilist stiili liialt pehmeks.

Spekulatsioonid teiste võimlaike järglaste üle puudutavad väga suurt ametnike armeed kaitseministrist kuni hiljuti ametisse määratud presidendi administratsiooni juhini.

Uute nimede hulgas on pärast valimisi Vjatšeslav Volodin, kes oli siiamaani Kremli administratsiooni ülema asetäitja. Putin ütles, et Volodin peab saama Riigiduuma spiikeriks, see ametikoht aitab ametnikul tõsta oma tuntust elanikkonna hulgas.

Toimetuse seisukoht ei pruugi kokku langeda autori seisukohaga.

Tagid:
president, Dmitri Medvedev, Vladimir Putin, Venemaa

Peamised teemad