13:51 19. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1505
  • RUB75.5050
Donald Trump

Kust Trump sidrunid sai

© Sputnik / Alexey Filippov
Poliitika
lühendatud link
USA presidendivalimised 2016 (102)
5910

Vabariiklase Donald Trumpi võit presidendivalimistel ajas paljud vaatlejad tupikusse. Analüütikud ja rahaturud tegid panuse tema vastaskandidaadile, demokraat Hillary Clintonile, Trumpi aga peeti „mustaks hobuseks“.

TALLINN, 13. november — Sputnik. USA ametlikud valimistulemused kuulutatakse välja alles jaanuari algul, kuid eilne kandidaat on juba kukutanud maailma aktsiaturge, mängijad on segaduses, teatas RIA Novosti.

Kuid hääled on juba kokku loetud ja üks on selge: lähema nelja aasta jooksul juhib maailma kõige võimsamat ja mõjukamat majandust 70-aastane ekstravagantne miljardär, kelle varanduse väärtust hindab Forbes 3,7 miljardile dollarile.

Sotsiaalmajadest pilvelõhkujateni

Ettevõtja isa Fred Trump, rootsi immigrantide poeg, kogus 20 miljoni dollari suuruse varanduse odavate korrusmajade ehitamisega Brooklynis. Oma teed alustas Trump sissetallatud rajal. Isaga koos ostsid nad üle 1000 korteri Cincinnati pankrotistunud kvartalis (Ohia osariik) ja riigi toel rekonstrueerisid need, saades juba paari aasta pärast kenakese kasumi. Trump ise aga pühendus „tarakanipesade" asemel pilvelõhkujate ehitamisele.

USA esileedi Melania Trump
© AP Photo / John Bazemore

Ärimehe põhitähelepanu keskendus ehitusettevõttele Trump Organization, mille president ja asutaja ta on.Trumpile kuulub ka hotellikett Trump Hotels, millele kuulub ja mis opereerib arvukalt hotelle üle kogu maailma. Praegu moodustavad Trumpi äriimpeeriumi, mida ta on rajanud mitu aastakümmet, ligikaudu 500 ettevõtet.

Trumpi tornid

Tehinguks, mis avas Trumpile uksed suurde ehitusärisse, sai New Yorgi hottelli Commodore ostmine. Tänu sellele tehingule vabastas linn ta 40 aastaks maksudest. 1980-ndatel aastatel hakkas Trump kokku ostma ja ehitama kinnisvara Atlantic Citys, et luua isiklik hotellide ja kasiinode võrk. Nii kerkis 39-korruseline Trump Plaza — 1990. aastal rajatud meelelahutuskeskus kasiinode, võõrastemajade, restoranide ja spordiväljakutega.

Небоскреб Башня Трампа (слева) в Нью-Йорке
© Sputnik / Наталья Селиверстова
Trumpi tornid

Trumpi suurettevõtte tähtsaim rajatis ja peamine uhkus on tema isiklik peakorter Trump Tower Viiendal avenüül, ühel kõige kuulsamal New Yorgi tänaval. Selle ehitas Trump 1983. aastal. Kontoreid täis pikitud 58-korruselise pilvelõhkuja kõrgus on 2012 meetril. Sealsamas paikneb ka Trumpi tähtsaim residents, tema luksuslik katusekorter kolmel ülemisel korrusel.
1990-ndate aastate lõpul püstitas Trump Trump World Toweri — ärikeskuse Manhattanil, kus on nii eluruumid kui kauplused kui ka jahtklubi ja kasiino. Samal ajal ehitas ta arendajana Trump Place´i — suuremahulise elamukompleksi Hudsoni kaldal.

Trumpi kuulsate pilvelõhkujate nimistus on hotell ja kasiino Trump Ocean Club Panamas, kuurortlinna puhkemajadena rajatud pilvelõhjujad Trump Towers Floridas, multifunktsionaalne pilvelõhkuja Trump International Hotel and Tower Chicagos ja kodumajutuse tüüpi hotell Trump SoHo New Yorgis.

Ajab äri perekonnaga

2000-ndatel aastatel asus auväärt arendaja, olles selleks ajaks juba pankroti äärel, kuid suutes äri ikkagi püsti hoida ja ise uuesti tippu tõusta, arendama uut suunda. Ta otsustas muuta oma nime kaubamärgiks ja selle pealt teenida. Ta hakkas välja andma raamatuid, arvutimänge, osalema telešõudes, mängima filmides iseennast. Ühendades õnnelikul viisil eduka ärimehe ja kuulsuse kuvandi, teenis Trump taas kasumit: näiteks telešõu The Apprentice (Kandidaat) 14. hooaja eest maksis NBA talle üle 200 miljoni dollari.

Taktika toimis: tema nimest on nüüdseks saanud eduka ärimehe elustiili sünonüüm. Õiguse kasutada tema nime oma toodangu promomiseks ostis Trumpilt terve hulk ettevõtteid. Trumpi kaubamärgi all müüakse nii kinnisvara kui mööblit kui ka rõivaid ja parfüüme ja pudelivett.

Donald Trump
© AP Photo / Matt Rourke

Vaatlejad on kokku arvestanud: 515 varaühikust, mille vastvalitud president oma tuludeklaratsiooni on märkinud, sisaldub 264 nimetuses sõna „Trump".

Sadu miljoneid dollareid on Trump investeerinud golfiväljakutesse USA-s ja teistes riikides. Forbesi arvestuste kohaselt jääb golfisegment oma maksumuselt vaid õige pisut maha tema varanduse aluse moodustava ärikinnisvara maksumusest.

Möödunud aasta juulis, kui Trump teatas oma osalemisest valimisvõitluses USA presidendi ametikoha eest, tema varad salastati. USA föderaalne valimiskomisjon avaldas 92-leheküljelise aruande miljardärile kuuluvast varandusest, lugedes üles kõik ettevõtja varad. Nimekirja jõudsid nii hotellid kui ka golfiklubid, nii modelliagentuurid kui finantsteenuseid pakkuvad firmad väärtusega 1000 kuni 50 miljoni dollarini.

Trumpil on ka osalusi kõige erinevamate valdkondade suurimates ameerika ettevõtetes, nagu telekommunikatsiooniteenuste pakkujad Comcast ja Verizon, karastusjookide tootja Pepsico, maailma suurim internetikauplus Amazon, internetihiiud Apple ja Google, hulgimüügi hüpermarketite võrk Costco.

Huvide konflik?

Praegu aga erutab vaatlejaid küsimus,: kuidas hakkab vastküpsetatud president oma varasid haldama, kas ei teki siin huvide konflikti? Trump ise on varem teatanud: kui ta saab kõrgesse ametisse valitud, siis annab ta juhtimise teatepulga üle oma lastele.

Mitt Romney, kes oli USA presidendikandidaat 2012. aasta valimistel, rääkis näiteks, et võidu korral kannab ta kogu oma vara üle „pimeda usalduse" alusel (piirab kasusaaja sekkumist vara haldamisse).

Kas Trump peaks pärast ametisse astumist oma muljetavaldavad varad maha müüma ja neist distantseeruma? Juristid kinnitavad: USA-s 1978. aastal vastu võetud valitsemiseetika seaduse kohaselt Trump midagi maha müüma ei pea.

See tähendab, et oma äridega võib ta teha kõike, mida iganes tahab. Põhiline on täita informatsiooni avalikustamistingimusi ja mitte kuritarvitada riigivõimu isikliku kasu saamise eesmärgil.

Kaheksajalaga võrreldav ärimees

Kõik ei ole siiski nii ühetähenduslik.

„Huvide konflikt võib sellegipoolest tekkida. Arvestades Trumpi kõrget ametikohta ja tema ettevõtluse keerulist struktuuri võidakse kehtivaid eeskirju muuta," leiab ettevõtete Skadden, Arps, Slate ja Meagher & Flom partner Kenneth Gross.

„Donald Trump on kaheksajalast ärimees ja pole raske ette kujutada stsenaariumi, kus president võib riigivõimu isikliku rikastumise huvides kuritarvitada," nendib MSNBC analüütik Ari Melber.

Ekspert märgib: mitmed endised kõrgeimad juhid, kaasa arvatud George Bush, Bill Clinton, George Bush vanem ja Ronald Reagan andsid oma varad vabatahtlikult üle täisvolitusega usaldusmeestele. Obama seda ei teinud, põhjendades, et tema varandus on sedavõrd tagasihoidlik, et selleks ei ole vajadust.

Trumpi olukorda peavad juristid unikaalseks ja pretsedendituks, osutades tema äritegevuse ulatusele ja paljuharulisele struktuurile.

Vaatlejate arvates võib USA uuemast ajaloost tõmmata paralleeli, kuid sedagi kaudselt, Michael Bloombergiga — New Yorgi linnapea ja hiiglasliku erafirma omanikuga. Bloomberg delegeeris ettevõtte juhtimise ametlikult teistele töötajatele, säilitades seejuures endale võimaluse avalikult kontrollida võtmetähtsusega otsuseid, mis on seotud hangetega ja inimeste töölevõtmisega.

Teema:
USA presidendivalimised 2016 (102)
Tagid:
president, Donald Trump, USA

Peamised teemad