10:05 21. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Rahvusvahelise Kriminaalkohus, Haag

Kas Trump avab uues maailmasõjas „teise rinde“?

© AP Photo / Mike Corder
Poliitika
lühendatud link
9831

Venemaa ja USA võivad lähemal ajal hakata välispoliitilisel areenil tegutsema enamal või vähemal määral kokkukõlava tandemina, kuivõrd kumbki riik on objektiivselt huvitatud multipolaarsest maailmast.

Vladimir Lepehhin, antropoloogiafilosoof, teaduste kandidaat, meediaagentuuri Rossija Segodnja Zinovjevi klubi liige

Möödunud kolmapäeval kirjutas Vene Föderatsiooni president alla seadlusele Venemaa lahtiütlemise kohta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudist. Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi hinnangul „ei ICC ole õigustanud talle asetatud lootusi ega ole kujunenud täiesti sõltumatuks, autoriteetseks õigusemõistmise organiks".

Peaaegu samaaegselt Venemaa-poolse väljaütlemisega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aadressil kõlas samasugune kommentaar USA Riigidepartemangult. „Me ei usu, et USA sõjaväelaste tegevust Afganistanis puudutav juurdlus oleks asjakohane või põhjendatud… Ameerika Ühendriigid ei allu ICC jurisdiktsioonile," teatas selsamal päeval Riigidepartemangu esindaja Elizabeth Trudeau.

On see juhuslik kokkusattumus? Kas Venemaa ja USA riigipead kooskõlastasid oma seisukoha ICC suhtes? Ei seda ega teist. Minu arusaamise kohaselt algas loogiline, loomulik ja ammugi oodatud sünkroniseerimine mitmetes USA ja Venemaa juhtkonna ettevõtmistes olemasoleva maailmakorralduse mudeli ümberkujundamise osas.

Bensoudal pole kohtulahendeid

Venemaa justiitsministeerium ja USA Riigidepartemang andsid peaagu üheaegselt vastuse ICC järsult kasvanud agarusele. Meenutan, et esmalt teatas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda, et ICC käsutuses olevad tõendusmaterjalid lubavad oletada, et LKA ja ameerika sõjaväelased on sooritanud Afganistanis piinamisi ja muid kuritegusid. Seejärel aga määratles ta ICC kodulehel avaldatud „Vastuses eeluurimise kohta" Krimmi ühendamise Venemaaga kui „relvastatud konflikti Venemaa ja Ukraina vahel".

Märgime, et nende kahe avalduse puhul ei ole tegemist kohtulike lahenditega. Need kujutavad endast üksnes ICC prokuröri isiklikku arvamust. Kuid mispärast on organisatsiooni esindaja, kes — Vene Föderatsiooni välisministeeriumi teatel — on 14 tööaasta jooksul jõudnud ainult nelja kohtuotsuse väljakuulutamiseni (kulutades seejuures üle miljardi dollari) kummalisel kombel lisanud hoogu pärast USA presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamist? Milleks oli ICC prokuröril ühtäkki vaja need „eeluurimise tulemused" avalikustada?

Oletada võib, et Bensouda ettekandel ja aruandel on poliitiline iseloom ning need on adresseeritud mitte niivõrd USA-le ja Venemaale kuivõrd Donald Trumpile ja Vladimir Putinile.

Usun, et Haagi päevakorrale tõstmist oli tarvis selleks, et demonstreerida ülemaailmse oligarhiameelsete lobistide poolt kasutatavate vahenditena teatavate institutsioonide (Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ÜRO Rahvusvahelise Kohtu jt.) olemasolu, keda saadakse mis tahes hetkel mis tahes suveräänse riigi juhi vastu kasutada.

Samas on need lobitegevused suunatud USA-s Trumpi võidu vaidlustamisele, Suurbritannias Brexiti tulemuste delegitimeerimisele või siis Süürias Vene Föderatsiooni tegevuse liigitamise „sõjakuritegudeks", mis ühtekokku tähendab pigem surmaeelseid tõmblusi kui jõu ilmutamist. Selles maailmakorralduse mudelis, mida edendavad Venemaa ja paljude teiste riikide poliitikud, peetakse struktuure, mis vaid imiteerivad õigusemõistmist ja esitavad selgelt poliitilisi süüdistusi neile, kellega maailma hegemoon rahul ei ole, ebasoovitavaiks.

Venemaa on tema vastu algagatud uue maailmasõja esimese etapi käigus vastu pidanud ega andnud pseudodemokraatlikule, ülemaailmsetel turgudel opereerivale kaalukeelele võimalust lammutada ÜRO-d ja tema Julgeolekunõukogu ega ka Jalta kokkulepete vaimu. Euroopas toimib juba omamoodi partisaniliikumine atlandiülesuse ja euroopaliku revanšismi vastu. Kuid täna on paras aeg rääkida TEISE RINDE avamise vajalikkusest selles sõjas. Usun, et Donald Trumpist võiks täiesti saada analoog Franklin Rooseveltile, kes omal ajal toetas NSV Liitu tema õiglases võitluses fašismi vastu, juhul kui ta ka tõepoolest kavatseb oligarhiavastaseid meetmeid rakendada.

USA mõtestab ümber oma rolli uues maailmasõjas

USA, kes on viimaste aastakümnete jooksul sooritanud hulganisti koletuid inimsusevastaseid kuritegusid, väärib ilma igasuguse kahtluseta kõige karmimat kohtuotsust. Ainult et kuni Trumpi võiduni presidendivalimistel ei erutanud need kuriteod Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröre sugugi. Tulemusena: valeliku ICC ja tema ametnike saatus ei lähe enam korda ei uuele (Trumpi) USA-le ega Venemaale, kes on pikki aastaid tulutult üritanud manitseda Haagi erapooletusele ja objektiivsusele.

Aga tuleme tagasi oligarhiavastaste jõudude tegevuse sünkroniseerimise teema juurde Euroopas ja USA-s. Mõistagi ei piirdu see sellega, et Venemaa ja USA näitasid üheaegselt ICC ametnikele kätte nende tegeliku koha rahvusvahelises õigussüsteemis. Ei piirdu see ka sellega, et Trump kavatseb moodustada põhimõtteliselt uue administratsiooni — inimestest, kes ei ole seotud „banksteritega" (irooniline määratlus rahandustegelastele analoogiana „gangsteritele"), vaid ka Venemaa valitsus asus kohe pärast Vladimir Putini telefonivestlust Donald Trumpiga astuma vastusamme rahvusvahelise oligarhia eestkõnelejatele.

Alanud sünkroniseerimine on olemuselt palju ulatuslikum ja sügavam.

Ma usun, et Venemaa ja USA võivad lähemal ajal hakata välispoliitilisel areenil tegutsema enamal või vähemal määral kokkukõlava tandemina, kuivõrd kumbki riik on objektiivselt huvitatud multipolaarsest maailmast.

Seega järgmine maailmasõda (arvestuslikult neljas, kui võtta arvesse ka globaalse kapitali külm sõda maailma sotsialismileeriga), mida 2013. aastal alustasid Venemaa vastu USA „demokraadid" ja nende selja taga seisvad oligarhilised grupeeringud, omandab täna põhimõtteliselt teistsuguse iseloomu.

Selge see, et pärast USA uue, riigis ilmneva oligarhide ülemvõimu vastu esinenud presidendi valimisi, ei kavatse nood kapituleeruda ega isegi taganeda. Vastupidi, lähemal ajal nad tõenäoliselt mobiliseeruvad ja asuvad uue jõuga tümitama Putinit, Trumpi ja sama soojaga ka Euroopa opositsioonilisi riigijuhte. Aga Venemaal on pärast kolme aastat taas üksinda peetud kaitselahingutes maailma agressori vastu, nagu ka 1944. aastal, tekkimas üha uued ja uued liitlased. Ja mitte ainult USA-s, Bulgaarias või Moldovas.

Teine rinne kui tulevase võidu mõjur

Trumpi oligarhiavastaste meetmete programmi väljakuulutamine USA-s ei tähenda tegelikkuses teise rinde avamist Venemaa toetuseks. Nii USA-l kui Venemaal on oma rinded ja oma sõjad — kummalgi oma rahvuslike huvide eest. Nagu see oli ka Teise maailmasõja aastatel. Kuid miski siiski ühendab nimetatud riike tegelikult ka. See miski on — arusaam ühistest ohtudest.

USA presidendivalimiste käigus sai teoks oligarhidest hõivatud Riigidepertemangu enesepaljastus, misjärel Obama ja Clintoni riigist ülerulliv, ameerikavastane (mitte üksnes venevastane) olemus sai selgeks mitte ainult nendele rahvustele, kes sattusid jõuga „demokratiseeritavate" kilda, vaid ka paljudele ameeriklastele. Globaliseerunud turg, mis ei näe kohta suveräänsetele riikidele ega sellele turule ebalojaalsetele riigijuhtidele, ohustab iga riigi rahvuslikke huve kogu maailmas.
Nüüd on kõik oligarhiavastased jõud huvitatud sellest, et kindlustada oma riikidele rahvuslik suveräänsus, blokeerida see üleilmastunud kapital, mis on kindlustanud endale kohad IMF-is, FED-is, EL-is, NATO-s, ENPA-s, OSCE-s ja teistes struktuurides, mis on mandunud kollektiivseks agressoriks, hitlerliku koalitsiooni analoogiks.

Kõik tervemõistuslikud jõud on huvitatud multipolaarse maailma väljakujundamisest, mis koosneks pariteetsetest tsivilisatsioonialadest: Põhja-Ameerikast, Lääne-Euroopast, Euraasiast, Hiinast jne, mis kujutavad endast üheaegselt ka mitut iseseisvat valuutatsooni — dollari, euro, jüaani, rubla, ruupia, dinaari jm.

Maailma multipolaarsus omakorda eeldab ÜRO tugevdamist ja üleminekut põhimõtteliselt uut tüüpi diplomaatiale, mis on rajatud tegelikule rahvusvahelisele õigusele, aga mitte tugevama õigusele. Usun, et lähimal ajal väheneb järsult G7 ja NATO roll, kel tuleb oma operetlikud üksused Baltikumist ära koristada ja asuda moodustama professionaalseid väeosi võitluseks rahvusvahelise terrorismiga.
Ei ole ka välistatud, et varjatud vastuseisult Lähis-Idas lähevad Venemaa ja USA üle kooskõlastatud tegevusele selles piirkonnas, USA saadikud SRÜ maades aga, kes on eelprogrammeeritud erinevat liiki provokatsioonide teostamiseks Venemaa vastu, kas vahetatakse teiste vastu välja või programmeeritakse ümber.

Säärane on lähiaastate suure geopoliitika loogika, mida ei taha tunnistada rahvusteülese kapitali käpa all olevad USA demokraadid ja Euroopa revanšistid eeskätt mõnede Saksamaa poliitikute näol.
Neil päevil teatasid saksa meediaväljaanded, et föderaalkantsleril Angela Merkelil on kavas asuda neljandat korda Saksamaa LV valitsusjuhiks. Paistab, et maailmaturul toimetavad ettevõtjad kavatsevad taas lahendada oma geopoliitilisi probleeme Saksamaa kätega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Rahvusvahelise Kriminaalkohus, Vladimir Putin, Angela Merkel, Donald Trump, USA, Venemaa, Haag

Peamised teemad

  • Peaminister Jüri Ratas kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga

    Peaminister Jüri Ratas arutas kolmapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga, kuidas ta soovib edasi liikuda ambitsioonikate ideedega, mille käis välja nädala eest kõnes Euroopa Parlamendi ees.

    4
  • Sputniku videosillast osavõtjad

    Poliitikaeksperdid on veendunud, et ka pärast Venemaa sõjaväelaste väljaviimist Valgevene territooriumilt jätkavad lääne poliitikud neid ühisõppusi teravalt kritiseerima

    21
  • Rein Müllerson

    Rahvusvahelise meediaklubi Formaat A3 kutsel Krimmi külastanud Tallinna Õigusinstituudi direktor, õigusteaduste doktor professor Rein Müllerson rääkis oma visioonist tänase maailma poliitilise olukorra suhtes.

    46