10:24 20. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Venemaa ja EL lipud

Balti riigid ei lase Euroopa Liidul Venemaa vastaseid sanktsioone tühistada

© Sputnik / Владимир Сергеев
Poliitika
lühendatud link
12933

Balti riigid, samuti Poola ja Skandinaaviamaad avaldasid survet Euroopa Liidule, mis on valmis Venemaaga läbirääkimisi alustama ja võimalik, et juba lähitulevikus sanktsioone tühistama, ütles Milano riikliku ülikooli majandusprofessor Giulio Sapelli.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Euroopa Liit pikendas ametlikult Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioone 31. juulini 2017. Agentuurile Sputnik Italia antud intervjuus nimetas Milano riikliku ülikooli majandusprofessor Giulio Sapelli seda eksituseks ja järjekordseks väärsammuks. Samuti peab professor ebaõigeks katset siduda Minski lepete täitmine Venemaa poliitikaga geopoliitilisel areenil ja püüdu Venemaad selle eest karistada.

"Sanktsioonid on viga, väärsamm, mis ei too kaasa midagi peale poolte seisukohtade karmistumise," ütles professor.

Tema sõnul on Venemaa ja EL "juba jõudmas läbirääkimiste staadiumi, kuid selleks, et need tulemuslikud ei oleks, hakkasid Baltimaad ja Skandinaavia riigid EL-le survet avaldama." Suurt survet oli tunda Rootsi poolt, märkis Sapelli.

"Need on Ameerika vana hinge vaakuva diplomaatia viimased hingetõmbed, peale selle veel Venemaa ja Türgi lähenemise mõju Lähis-Idas," leiab ekspert. Sapelli avaldas arvamust, et Trumpi valitsemise ajal tühistatakse sanktsioonid juba järgmisel aastal.

"Tema poolt Euroopa riikidesse nimetatud uued suursaadikud jätkavad tööd sanktsioonide tühistamiseks.

Me võime arvata mida iganes Trumpi poliitika ja vaadete kohta, kuid ta mõistab peamist: maailmas saabub kord ainult siis, kui USA ja Venemaa hakkavad koostööd tegema," teatas professor.

Ta märkis samuti, et Itaalia on alati sanktsioonide vastu olnud, kuid ta on sunnitud need heaks kiitma, sest kõikide Vahemere äärsete riikide välispoliitikat mõjutab suuresti USA.

"See on Itaalia suur viga, sest meie suurim probleem Vahemere piirkonnas on Prantsusmaa. Prantslased on Itaalia peamised vastased, nad teevad kõik võimaliku, et meid Liibüast välja ajada, siis oli veel jama üliõpilase Regeniga, kelle tapsid veel teadmata, kuidas väidetavalt egiptlased. Selle tagajärjel halvenesid Itaalia ja Egiptuse suhted ja see tõukas meid poliitmaastikul eemale," seletas Sapelli.

Professori arvates mõistavad riigi võimud hästi, et Itaaliale on koostöö Venemaaga eluliselt tähtis, kuid nad teevad Ameerika surve tõttu vigu. "Kui kõik vanaviisi jätkub, siis saavad tagajärjed majanduskriisis vaevleva Itaalia jaoks olema katastroofilised. Itaalia suudab majanduslangusest väljuda ainult siis, kui osaleb Lähis-Ida taastamisel.

On selge, et Venemaa otsustab, kes seda piirkonda taastama hakkab ja seepärast on Itaaliale Venemaaga heade suhete säilitamine oluline," ütles ekspert.

"Oleks väga hea, kui Gentiloni (Paolo Gentiloni — Itaalia peaminister — toim.) keelduks vaatamata Prantsusmaa, Saksamaa ja USA survele Venemaa sanktsioonide pikendamisest.

See oleks heaks esimeseks sammuks peaministri ametikohal," märkis Sapelli. Tema arvates võiks Itaalia sel ajal, kui Prantsusmaal ja Saksamaal käib valimiskampaania ja poliitikud ei ole Venemaa vastaste sanktsioonide tühistamiseks avaliku arvamuse tõttu valmis, mängida Venemaa ja Euroopa vaheliste suhete taastamisel olulist rolli.

"Mulle tundub, et Trumpi tulekuga paranevad Venemaa ja EL suhted, eriti kui Prantsusmaa presidendivalimistel võidab Fillon, kes on Venemaa ja Euroopa suhete parandamise pooldaja," teatas ekspert.

Tema arvates seisavad EL-s ees Venemaa vastaste sanktsioonide teemalised konfliktid ja diskussioonid.

"Eriti Poola ja Baltimaad on aga häälestatud Venemaa vastu. EL tulevikus näen ma kestvat ja tormilist diskussiooni, millest võib saada esimene samm Euroopa Liidu lagunemisel," lõpetas professor.

Euroopa Liit pikendas 19. detsembril ametlikult poole aasta võrra Venemaa vastaseid sanktsioone, mis muidu oleksid lõppenud jaanuari lõpus ja sellega pikenes piirangute toime 31. juulini 2017.

"15. detsembril toimunud EL riikide riigipeade ja valitsusjuhtide istungil "Minski lepete" ellurakendamist hinnates sillutati tee sanktsioonide pikendamiseks veel kuue kuu võrra, 31. juulini 2017. Nõukogu kinnitas selle otsuse formaalselt 19. detsembril 2016 kirjalikus menetluses," öeldakse EL Nõukogu kommünikees.

Kremlis peetakse Lääne sanktsioonide seostamist Minski lepete ellurakendamisega absurdseks, kuna Venemaa ei ole Ukraina konflikti osapool ega Ukraina kriisi reguleerimise subjekt. Venemaa välisministeeriumis märgiti, et just Venemaa etendab "Normandisa" formaadis peetavates läbirääkimistes konstruktiivset rolli.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
sanktsioonid, EL, Poola, Itaalia, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad