04:06 24. Märts 2017
Tallinn-1°C
Kuula otse
Venemaa ja Türgi presidendid mängivad oma lähenemisega osavat ja samal ajal ka kaugele ette vaatavat mängu

ISIS, Erdogan ja Putin: peidus pool

© Sputnik / Sergey Guneev
Poliitika
lühendatud link
4610

Vaatamata sellele, et Türgi on ISIS-e sihtmärk, leiab poliitikateaduste doktor, Prantsuse armee operatiivreservi kolonel ja raamatute "Rahu ja sõja maneerid" ja "Tehnoloogia ja ühiskond" autor Carolina Galakteros, et Venemaa ja Türgi presidendid mängivad oma lähenemisega osavat ja samal ajal ka kaugele ette vaatavat mängu.

TALLINN, 4. jaanuar — Sputnik. Geopoliitiku arvates puuduvad Läänel just need kaks omadust. Carolina Galakterost intervjueeris Le Figaro ajakirjanik Alexis Feertchak, vahendas INOSMI.

"Islamiriik" on võtnud endale vastutuse terroriakti eest, mis pandi toime uusaastaööl Istanbuli diskoteegis. Kas Venemaaga sõbrunemise taustal on Türgist saanud "Islamiriigi" esmane sihtmärk?" küsis intervjueerija.

"Vaevalt, et esmane, kuid Venemaa ja Türgi koordineeritud tegevus ning Venemaa, Türgi ja Iraani kolmiku sekkumine Süüria poliitilistesse mängudesse ja diplomaatilistesse protsessidesse on tõepoolest "Islamiriigi" kaardid segamini löönud ja meeltesegaduses võisid nad üritada oma endist liitlast "karistada" või sundida teda oma uut käitumisjoont muutma," vastas Galakteros.

"Milline võiks olla president Erdogani võimalik reaktsioon?" küsis ajakirjanik.

"Olukorra ja Türgi võimude prioriteetide analüüs on juba käivitatud. Nüüd on president Erdoganil oluline pääseda istuma võitjate laua taha (mida Washington ja eriti täna talle ei garanteeri) ja kasu lõigata sõjalis-diplomaatilisest teljest Moskvaga poliitilise ja territoriaalse mõjuvõimu vallas Süüria sõjatandril (ja otsustades Moskva ja Washingtoni rollijaotuse põhjal, kui asjad võtab üle president Trump, ka Iraagis)," leiab ekspert.

"Kas džihhadistidest terroristide jõupingutused Türgis võivad muuta Ankara suhtumist kurdidesse?" küsis ajakirjanik.

"Kurdid jäävad Türgi võimude peamiseks sisepoliitiliseks eesmärgiks. Saab üha ilmsemaks, et lõppude lõpuks muutuvad nad suuriikide poolt Süüria konflikti üha suurema reguleerimise ohvriks nii regionaalsel, kui ka globaalsel tasandil. Ükski neist suurriikidest ei ole tegelikult huvitatud kurdide rahvuslikele püüdlustele järele andmisest ja kurdid on oma sisevõitluste tõttu jätkuvalt ebasoodsas positsioonis," vastas väljaande vestluskaaslane.

"Kas Türgi selline russofiilne strateegia tundub teile arukas ja õige?" küsis ajakirjanik.

"See ei ole russofiilia ega russofoobia, vaid president Erdogani arusaamine Türgi poliitilistest ja rahvuslikest huvidest, mida tuleks pidada "kreatiivseks" ja arukaks. Ja loomulikelt on siin tegemist ka tema isiklike huvidega. Türgi on lihtsalt jõudnud arusaamisele, et tema mõju suureneb, sealhulgas suhetes Washingtoniga, kui ta on liidus Venemaaga, kes on end tulevase Süüria peamise eestkostjana kehtestanud, mitte siis, kui ta on temaga vaenujalal. Sellise külma reaalsusega silmitsi seistes oleme meie kahjuks intellektuaalsealt halvatud ega suuda palli eemale lüüa," selgitab Galakteros.

"Kust võib selline viga Lääne mõttekäigus pärineda?" küsis ajakirjanik.

"Mõttekäigud ja piirid nihkuvad ja muutuvad sõltumata meile mugavast mõtteviisist," arutleb geopolitoloog. "Ma pean äärmiselt kahjulikuks ja ohtlikuks, kui iga kord pärast järjekordset terroriakti teatame me valjul häälel oma kindlast kavatsusest võidelda islamiterrorismiga, mis sihikindlalt meie ühiskonda kahjustab. Seejuures keeldume me järjekindlalt kasutamast seda strateegilist võimalust, mida Lääne ja Venemaa loodav ühisrinne meile selleks võitluseks meile pakuks."

"Milles võiks seisneda huvi sellise Moskvaga lähenemise vastu?" päris ajakirjanik.

"Kordan, et jutt ei ole armusidemetesse astumisest Venemaaga ega tema arvestuste ja tagamõtete alahindamisest (meil on enda omad), vaid sellest, et sõlmida mõlema poole jaoks tavatu kasulikkusega kihlvedu: teineteisele lähenemisele tugineva, valvsa, kuid tõeliselt kordumatu ja loova kahe Lääne alustala vahel," arutleb Galakteros.

"Sel ajal kui me siseneme, tahame me seda või mitte, uue geopoliitilise innovatsiooni faasi, Moskva initsiatiivil, loomulikult, mis heidab kõrvale kogu vana maailmakorralduse, on suurem osa Ameerika koorekihist koondunud lahkuva administratsiooni ümber ja kramplikult tema külge klammerdunud."

"Mida te arvate vene häkkeritest, kes mõjutasid Donald Trumpi valimist?" küsis ajakirjanik.

"See ameerikasisene madin, mille tegelikuks eesmärgiks on uus Ameerika president ja instrumendiks Vladimir Putin, demonstreerib kahjuks, kuidas Lähis-Ida ja tema rahva saatus on ohvriks toodud Ameerika juhtimisaparaadile (kaasa arvatud NATO), kes kaalub oma huve ja sissetulekuid kujunenud olukorrast ega julge sellesse sekkuda," kommenteerib ekspert. "Washington ehk lahkuv meeskond teeb kõik, et püüda uus Ameerika president lõksu, mis ei laseks tal Moskvaga suhete taaskäivitamise plaani edukalt ellu viia," vastas Galakteros.

"Mõte on selles, et suruda ta strateegilisse tegevusetusse ja panna ta hirmu tundma selle ees, et kui ta hakkab vastu, võib ta hukka mõista avalik arvamus, mida ideoloogiliselt järjekindlalt töödeldakse selles suunas, et soovides lõpuks ometi dialoogi Moskvaga mõistusepäraselt korrastada, on ta reetnud ei midagi vähemat, kui rahvuslikud huvid. Nad on langemas täielikku meeltesegadusse ja poleks ime, kui me varsti kuuleksime jutte võimalikust "sobingust vaenlasega", et uut presidenti veelgi rohkem diskrediteerida ja kõik tema projektid nurjata."

USA presidendivalimised 2016

"Kuidas te hindate Vladimir Putini ja Donald Trumpi reaktsiooni sellisele "meeltesegadusele"?" küsis ajakirjanik.

"Donald Trump ei lasknud end sellega lollitada ja Vladimir Putin samuti, ta ei lasknud end ameerika salakuulajate väljaandmise ega Ameerika "repressioone" peegeldamisega kiskuda poliitiliste repressioonide eskaleerimisse. Venemaa president on liiga osav ja eelistab tagasihoidlikku võitu, samal ajal kui Barack Obama ja Hillary Clinton kalduvad õigelt teelt kõrvale valjuhäälse infantiilse kaotuse suunas," vastas väljaande vestluskaaslane.

"Ühesõnaga, "vana maailm" on veel elujõuline. Laip liigutab end veel. Küsimusepüstitus on järgmine: kas me oleme võimelised ära kasutama uskumatute võimaluste akent, mida me "uuenduste sisseviimiseks" vajame, et muutuda järjekindlaks, efektiivsemaks, taastada Lääne reputatsioon, mis on viimase 15 aastaga niivõrd ära rikutud organisatsioonilise küünilisuse ja meie üleskutsetega niinimetatud "moraalile"?

Või eelistame me oma pimeduses jäärapäisust, sõimates seda maailmakorraldust, mis meid enam ei kuula, vaid sellepärast, et me ähvardame tema suunas sõrme vibutades otsida varjupaika aegunud must-valges mõtteviisis, mängides trumbid kätte vastasele ja ajades end eilsete mõttemalidega mis enam ei tööta, kitsastesse raamidesse ja muudavad meid haavatavaks?

Prantsusmaale ja kogu Euroopale on see dilemma otsustava tähtsusega," rõhutab Carolina Galakteros.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ISIS, Donald Trump, Vladimir Putin, Recep Tayyip Erdoğan, Washington, Moskva, Süüria

Peamised teemad