20:47 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Venemaa esindab ka majandusarengu minister Maksim Oreškin

Venemaa ja investorid silmitsevad teineteist

© REUTERS /
Poliitika
lühendatud link
4810

Venemaa peamine eesmärk on saada tagasi lahkunud välisinvesteeringud ning tuua riiki uut väliskapitali

TALLINN, 19. jaanuar — Sputnik. Šveitsis Davosis algas teisipäeval iga-aastane ülemaailmne majandusfoorum (WEF). Vene delegatsiooni juhiks on sel aastal Venemaa esimene aseminister Igor Šuvalov. Riiki esindavad ka majandusarengu minister Maksim Oreškin ja asepeaminister Olga Golodets, vahendas RIA Novosti.

Venemaa delegatsiooni peamine eesmärk on sel aastal — saada tagasi Venemaalt lahkunud välisinvesteeringud ning tuua riiki uut väliskapitali. Seda nentis eelnevalt, Gaidari foorumi käigus Maksim Oreškin ise. Ennekõike rõhutas uus majandusarengu minister, et Venemaa majandus on juba tõusuteel ning valitsus keskendub majanduskasvu struktuursete piirangute ületamisele, mis tähendab, et suurimat tulu oma investeeringutest teenivad need investorid, kes asuvad kiiremini tegutsema ja otsustavad kohe praegu panustada rahalisi vahendeid Venemaa majandusse. Sellesama mõtte kavatseb minister viia ka Davosi foorumist osavõtjateni.

Otsus oleneb aktsionäridest

Davosi foorumi osalised kaaluvad juba ise ka võimalusi Venemaa turule naasmiseks. Nii näiteks teatas Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) president Suma Chakrabarti WEF-is töö käigus, et 3-6 kuu jooksul võib pank vene projektide rahastamist jätkata. Rahasaamine EBRD-st lõppes 2014. aastal, kui jõustusid Krimmi annekteerimisest ajendatud Venemaa-vastased sanktsioonid.

Kuid otsuse Venemaale naasmisest peab langetama mitte EBRD juht, vaid panga antsionärid. Kui nad hääletavad vene projektide rahastamise jätkamise poolt, siis on võimalik tegevus kiiresti taastada, kuivõrd pank on oma töötajaskonna meie riigis säilitanud.

Ent eksperdid on selliste väljavaadete suhtes seni pugem vaoshoitud. Saada toetust sedavõrd suurelt investorilt nagu EBRD on vägagi keeruline, kinnitab ettevõtte A-Markets juhtivanalüütik Artjon Dejev.

„Kõik panga otsused eeldavad lobitööd tema suuraktsionäridelt, kelle seas on USA, Inglismaa ja Saksamaa — seega ringkonnad, kes algselt ässitasidki Venemaa-vastast sanktsioonisõda valla päästma," toonitab ta.

„Senikaua, kuni sanktsioone ei leevendata, vaevalt küll tasub panga poolt loota innukat Venemaale naasmist," nõustub Dejeviga General Investi varahaldur Deniss Gorev. Tema sõnul pelgavad investorid Venemaal struktuurseid riske, ja nimelt — naftatulude suurt kontsentratsiooni.

Kuid põhiliseks investoreid pidurdavaks teguriks on siiski jäänud poliitilised riskid. „Ja asi ei seisne koguni Krimmis, on rohkesti muidki küsitavusi — näiteks Minski kokkulepetega seotud küsimused, mis on tänini lõplikult lahendamata," selgitab riikliku uurimisinstituudi kõrgema majanduskooli rakendusliku makromajanduse kateedri juhataja Igor Nikolajev. Kui lepingu tingimused saavad täiel määral täidetud, siis pole välistatud, et sanktsioonidki osaliselt tühistatakse, usub ta. Vastasel juhul, on Nikolajev veendunud, ei õnnestu Venemaa jaoks väliskapitaliga seotud olukorda oluliselt muuta ja investeeringute atraktiivsust suurendada.

On, mida pakkuda

Samal ajal võib Venemaa olla sanktsioonidest hoolimata välisinvestoritele siiski potentsiaaleselt huvipakkuv. Eelkõige krediidi- ja investeeringutulu on Venemaa paraneva makromajanduse taustal täna oluliselt kõrgem kui teistes riikides, märgib Deniss Gorev.
Venemaa ahvatleb investeerima tänu suurtele toorainevarudele, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule ja sisenõudlusele, mis on majanduse taastumise taustal kasvamas, usub panga BCS Ultima tegevdirektor Stanislav Novikov.

Seda vaatenurka toetab ka General Investi peadirektor Aleksei Ištšenko, märkides, et investoritele pakuvad alati huvi alahinnatud, ent mõistetavate mängureeglitega turud. Niisuguseks turuks ongi nüüd saanud just Venemaa.

„Venemaa võib pakkuda välisinvestoritele regioonidevahelisi ühisprojekte nafta- ja gaasitööstuses, keemiatööstuses, aga ka põllumajanduses, mille ressursid on ilmselgelt piiratud, tingituna jätkuvast sanktsioonidepõhisest vastasseisust Läänega," märgib Dejev.
Temaga sama meelt on ka Igor Nikolajev. Tema sõnul väärivad praegustes keerulistes majandusoludes dünaamilisust demonstreerivad tootmisharud investorite teravapilgulist tähelepanu. Selliste tööstusarude kilda kuulavad Nikolajevi hinnangul toiduainete-, keemia- ja ravimitööstus.

Leevendust oodates

Üldiselt loodavad eksperdid, nagu ka Venemaa esindajad Davosis, et foorumi tulemusena hakkab Venemaa-vastane retoorika pehmenema. Kuigi konkreetsetest sammudest on veel vara kõnelda — kuni USA valitud president Donald Trump pole veel ametisse astunud, jääb sanktsioonide küsimus lahtiseks ning seega kestab ka teiste riikide jaoks „ooterežiim".

Seejuures, selgitab Stanislav Novikov, „kui tegelik suhtumine USA poolt muutub, siis järgneb talle ka Euroopa, et mitte kaotada konkurenstis Venemaa turu pärast." Eeldada, et Šveitsis toimuv foorum muudab radikaalselt olukorda seoses välisinversteeringutega Venemaa majandusse, ei tasu. Nagu ütleb Aleksei Ištšenko, on tegemist puhtpoliitilise küsimusega, ja Davosis seda ei lahendata.

Davosi majandusfoorumi ajalugu ja eesmärgid
© RIA Novosti .
Davosi majandusfoorumi ajalugu ja eesmärgid
Tagid:
majandus, foorum, investor, aktsionär, Šuvalov, Golodets, Oreškin, Davos, Šveitsi

Peamised teemad