03:03 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
Taevast langevad sõdurid

Taevast langevad sõdurid

© Sputnik / Андрей Александров
Poliitika
lühendatud link
17156

Venemaa salarelv sissetungiks Balti riikidesse ja seal asuvate NATO vägede alistamiseks on taevast langevad sõdurid

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. 2016. aasta veebruaris avaldas USA õhujõududega tihedalt seotud uurimiskeskus RAND ettekande, mille järgi on Venemaa Balti riikidesse sissetungi korral võimeline hõivama Läti ja Eesti pealinnad vähem, kui kolme päevaga, kui sissetungihoiatus tehtaks vähemalt nädal enne selle planeeritud algust, teatab portaal Inosmi viitega Ameerika väljaandele Nation Interest.

Tegelikult on Venemaa võimeline selle piirkonna hõivama veelgi kiiremini, kui Kreml otsustaks ilma mistahes etteteatamiseta sinna saata põhiosa oma õhudessantvägedest. On üpriski tõenäoline, et sel juhal suudab Venemaa võidu saavutada mitte mõne päeva, vaid kõigest mõne tunniga.

Kuidas selline agressioon kulgeks? Koidikul alustatakse raketituleettevalmistuse ja õhulöökidega, mis purustavad Balti riikide kaitsevõime, sellele järgneb massiivne õhudessantvägede operatsioon, millega samaaegselt toimub Venemaa Kaliningradi oblastist piiratud maaväekomponendi sissetung Leetu.

Kõik see toimub muidugi veel enne seda, kui allianss arugi saab, mis toimub.

Balti riikide lahinguvalmidus on kahtlane

Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi andmetel oli Eestil 2016. aastal regulaarses maaväes 5,3 tuhat kaitseväelast, Lätil 4 450 ja Leedul 6 tuhat kaitseväelast. Seega on Balti riikide käsutuses kokku 15 750 kaitseväelast.

Siia hulka ei ole arvatud mere- ja õhuväes teenivaid tegevväelasi, keda Balti riikides on üpriski vähe, reservväelasi, vabatahtlike sõjaväeliste formeeringute liikmeid ega rotatsiooni korras Balti riikides paiknevad NATO sõjaväelasi. Eesti võimud võivad teenistusse kutsuda 12 tuhat kaitseliitlast ja Leedus on umbes 11,3 tuhat maakaitseväelast.

Kuid tõenäosus, et need üksused jõutakse formeerida ja lahinguvalmidusse viia, on üpriski väike. Ei maksa loota ka sellele, et äkkrünnaku korral jõuaksid Balti riikide võimud formeerida ka regulaarseid maaväeüksusi, arvestades, et konflikti puhkemise esimestel tundidel kaotavad valitsuseasutused ilmselt sidevõimekuse.

Venemaa arvuline ja tehniline ülekaal

Venemaa õhudessantvägedes on kokku 45 tuhat sõjaväelast. Nad on hoopis parema ettevalmistuse ja varustusega, kui nende potentsiaalsed vastased ja nad saavad vähemalt paari päeva jooksul arvestada Venemaa absoluutse ülemvõimuga õhus.

Kuid Venemaa ei suuda rakendada kõiki õhudessanvägede üksusi kohe. Nõrk lüli on transpordilennukid. Seepärast suudaks Venemaa lahingusse saata tõenäoliselt umbes kuni 10 tuhat dessantväelast, kui ta rakendaks selleks kõik oma Il-76 tüüpi transpordilennukid, mida tal on tänase seisuga kokku 91.

Kas Venemaa suudab läbi viia sellise mastaapse õhuoperatsiooni? Tasub märkida, et õhudessantüksusi just sellisteks operatsioonideks ette valmistataksegi.

Ootamatus ja efektiivsus

Kuid peamiseks otsustavaks faktoriks saab olema ennetavate löökide ootamatus ja efektiivsus, mis edu korral tekitavad Balti riikide üksustes suure peataoleku.

Näiteks asub Võrus paiknev Kuperjanovi jalaväepataljon kõigest 80 kilomeetri kaugusel Venemaa Pihkvas sõjaväebaasist. БМ-30 "Smertš" («Смерч») tüüpi raketiseadeldise raketid suudavad lennata 88 kilomeetri kaugusele.

Kui Rootsi lubab NATO-l kasutada oma territooriumi alliansi lahingulennukite vajadusteks, siis seaks ta end Venemaa sõjalise, sealhulgas tuumalöögi ohtu. Seepärast ei tasuks alliansil pidada sellist koostööd Rootsiga enesestmõistetavaks.

Kuidas on aga lood Poolaga? Kui operatsiooni esimestel tundidel ei ründa Venemaa Poola territooriumi, siis on Poola kohustatud täitma oma NATO põhikirja järgsed kohustused ja alustama omapoolset vasturünnakut.

Paar päeva kõhklusi ja peataolekut on kõik, mida Venemaa vajab, et oma regulaarväed Balti riikide pealinnadesse viia ja seal oma kohalolekut kindlustada.
Kas ülalkirjeldatud stsenaarium on väljamõeldis? Loodame, et see nii tõesti on.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
desant, RAND, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad