10:38 24. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1692
  • RUB89.7875
Poliitika
lühendatud link
33545

Sõda algab nagu sõda ikka: küberrünnak, Lätis on side, ka kaitseväe oma, maas, õhutõrje on halvatud. Pihkva õhudessantdiviis on hetkega kohal, Baltimaad okupeeritakse ...

Indrek Sooda

Enam pole kaua oodata. USA jalaväediviisi tankid ja soomukid on kohal, mehed samuti. Briti pataljoni suurune lahingugrupp koos kõige juurdekuuluvaga tuleb samuti õige pea. Siis veel veidi kokku harjutada, ja ongi valmis. 26. aprillil on Pronksiöö 10. aastapäev ja siis läheb lahti.

Kuidas täpselt, saab lugeda NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) endise asetäitja Richard Shirreffi raamatust "Sõda Venemaaga". Taustaks võiks vaadata vana head filmi "Viimne reliikvia", see sobib nagunii igaks elujuhtumiks. Sittagi ei ole muutunud.

Annotatsiooni kohaselt algab dokumentaalromaan Venemaa lavastatud rünnakuga Donetski koolile. Hukkub ligi 100 last, süü veeretatakse Ukraina vägedele ja Venemaa saab ettekäände agressiooniks nii seal kui ka Balti riikides.

See on judinaid tekitav kirjeldus sellest, mille poole Lääs liigub — sõjast Venemaaga —, kui president Vladimir Putinist lähtuvat ohtu täie tõsidusega ei võeta.

Vend Johannes: Püha Brigitta on meile vaimuväge kosutava testamendi jätnud ja tema reliikvia on meile puhta ja vankumatu usu sümboliks. Nüüd, kus usklik maailm on reformaatorite ja ketserite väärõpetuse läbi hukka minemas, kus lokkab porduelu, kus talupojad jumala ära on salanud ja käe oma isandate vastu tõstnud, just nüüd peame olema meie see kõige tugevam ja õigem usu kants siin riigis. Ja meie hool ei tohi mitte raugeda.

Romaani süžee kandub Lätimaale. Ajad on ärevad. Adažis korraldab Briti jalaväelastest instruktorite meeskond, eesotsas kogenud ja võimeka kapteniga kohalike eriväelaste väljaõpet. Sõjaväelennuväljale saabub USA õhujõudude paarisajameheline toetusmeeskond, et ette valmistada 8 USA F-16 hävitaja saabumist Lätti. Läti kaitseväe juhataja kutsub Briti kapteni enda juurde, laseb tal vaadata radaripilti, kust on näha, et teisel pool piiri — Pihkva 76. õhudessantdiviisi baasis käib vilgas tegevus, palub silmad-kõrvad lahti hoida ja annab talle kaasa kauni blondi naissideohvitseri — konstitutsioonikaitsepolitsei (KoPo) kapteni auastmes kaastöötaja. Aega viitmata lähevad nad Adažisse.

Riia kesklinnas leitakse elajalikult mõrvatuna kaks venekeelse kogukonna liidrit. Nende kehadesse on lõigutud natsionalistlikke sümboleid. Kindel linn vajab kaitset ja Briti väljaõppemeeskond koos blondi sideohvitseriga tulevad Riiga. Siin algavad Tallinna Pronksiöö ja Kiievi Maidaniga võrreldavad sündmused. Ei puudu ka snaiprid, kes tapavad kolm kaunist kohalikku neidu. On nad nüüd Padjaklubist või Kättemaksukontorist, see raamatust ei selgu.

Mõisas. Mässajad murravad värava maha ja tungivad mõisa. Lahing.
Lahinguhääled: Tule siia, tibukene! ¬ Appi!! Appi!! Appi!! [jne.]

Venemaa reageerib. Edasi algab sõda, nagu sõda ikka: küberrünnak, Lätis on side, ka kaitseväe oma, maas, õhutõrje on halvatud. Pihkva õhudessantdiviis on hetkega kohal, Baltimaad okupeeritakse…

Sõjaväelennuväljale jõuab 8-st planeeritud USA hävitajast kohale ainult kaks ja needki kutsutakse agressioonide puhkedes kohe tagasi. Ülejäänud 6 pööratakse tagasi juba teel Lätti. Ameeriklastest hooldusmeeskond langeb ebavõrdses võitluses koos Läti kaitseväelastega sissetungi tõrjumisel. Nad võitlevad vapralt, kuid jõud on ebavõrdsed.

Briti instruktorid koos KoPo sideohvitseriga lahkuvad Adaži baasist ja ühinevad Läti metsavendadega. Peagi saadakse Londonist raadio teel käsk minna uuesti aega viitmata Riiga, kus seisab ankrus Briti miinilaev, mis Briti meeskonna Lätist tagasi, vabasse maailma toob.

Varavalges asutakse krossimootorratastel teele. Tee viib mööda Riia rahvusvahelisest lennujaamast. Seal on Läti viimane vastupanukolle võõrvallutajatele. Vastupanu lõpeb peagi, kui venelased heidavad lennujaamale vaakumpommi.

Brüsselis tuleb kokku Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC). Arutatakse, mida Venemaa vastu ette võtta, kas ja kuidas rakendada NATO põhikirja 5. artiklit. Rünnatud on ju koguni kolme NATO liikmesriiki. Põhikiri kohustab justkui nende ründamisse suhtuma nagu oleks rünnatud kõiki liikmeid.

Ungari arvab, siiski, et püha Brigitta ei ole enam tervenisti maetud Vadstenasse. Krahv Bieterns, see Risbieteri kauge esivanem, ei ole enam tema vaenlane. Kreeka ja Saksamaa leiavad, et miski pole maailmas igavene. Ja kuna NATO liikmesriikide otsus saab olla vaid konsensuslik, ei jää ka SACEUR-il (kõrgema väejuhatuse ülem — USA nelja tärni kindral või admiral) üle muud, kui tunnistada: Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!

Riia sõjasadamas seisavad kaks NATO miinitõrjeeskaadri koosseisu kuuluvat miinijahtijat üks Saksamaa, teine Briti oma. Adaži metsadest peaaegu juba kohale jõudnud britid näevad vaid, kuidas korraga ilmuvad taevasse Vene ründelennukid ja lasevad mõlemad miinilaevad nende silme all põhja. Instruktoritemeeskonnal ei jää muud üle, kui metsa tagasi minna.

Agnes: Mis meist saab?
Gabriel: Ei tea.

Londonist teatatakse, et vahelt on lõigatud tähtis informatsioon: et Vladimir Vladimirovitš koos Lääne sõjaväeringkonna ülemaga tulevad Lätti inspekteerima lahingutes tapetud Läti vastupanuvõitlejaid ning neilt kätte saadud relvi. Käsk grupile on mitte tappa okupeeriva riigi riigipead ega sõjaväeringkonna ülemat, isegi kui võimalus selleks avaneb, vaid üritada neid maailma avalikkuse silmis häbistada.

Mässajate laager.
Siim: Täna on kihluspidu. Õhtuks on mõisameeste laager maani purjus. Tahame minna tervitama pruuti-peigmeest. Mis sa arvad? Või on su puss rooste läinud?

Metsavennad võtavad peidikust portatiivsed õhutõrjeraketid Stinger, istuvad taas mootorratastele ja sõidavad varitsusse.

Samal ajal on kusagil Läti kolkas, endisel nõukogude sõjaväeobjektil okupatsioonivägedel kõik kõrgete külaliste saabumiseks valmis. Russia Today võttegrupp teeb presidendist külastusest otseülekande kogu maailmale.

Venemaa riigipea koos kaaskonnaga saabubki vanal heal Mi-8 transpordikopteril ja kaks Mi-24 ründekopterit jäävad neid kogu ürituse ajaks õhust julgestama. Kui Vladimir Vladimirovitš on RT kaamera kaadris nii, et tema seljataga õhus on paistmas ka ründekopterid, päästavad metsavennad oma Stingerid, kopterid plahvatavad ja kukkuvad alla. Presidendi turvamehed viskuvad riigipea peale ja kõik koos kukuvad Lätimaa porri. Kõik see ja järgnev mahlakas venekeelne sõim läheb RT otse-eetris laia maailma.

Agnes: Selle püstoli läbi oleksin ma peaaegu oma… päästjast ilma jäänud, kui pihta oleksin saanud.
Gabriel: Kuivatage oma riided ära!

Briti miinilaeva uputamine Riia sadamas sunnib Ühendkuningriigi juhtkonda võimalikke vastusamme kaaluma. Eelmise peaministri säästumeetmed on Kuninglikku laevastikku rängalt rappinud, kuid sellele vaatamata otsustatakse saata Läänemerele heidutuseks Briti mereväe uhiuus lennukikandja, dessantlaev merejalaväega ja mõned saatelaevad. Kuigi eelarvekärbete tõttu pole lennukikandjal lennukeid ja tavapärase nelja allveelaevatõrjelaeva asemel on lennukikandja saateks ja julgestuseks retkekõlbulik vaid üks, ollakse veendunud, et Venemaa heidutamiseks ja Baltimaade vabastamiseks piisab sellestki.

Kloostris.
Vend Johannes: Mäss paisub päevast päeva, meil tuleks veidi mõelda kloostri kaitsele.
Abtiss: Kloostrit kaitseb püha reliikvia, igasuguse õnnetuse eest!
Vend Johannes: Seda kahtlemata, aga igaks juhuks leppisin ma Tallinna raega kokku, et ta saadaks kaitsesalga kloostrisse.

Teel viib dessantlaev ja sellel olev merejalaväeüksus Poola rannikul läbi maabumisharjutuse ja lennukikandja avamerel jääb unarusse. Läheduses viibiv Vene kilo-klassi allveelaev, millel pole veel Briti uusima lennukikandja helipiltigi, laseb selle kolme torpeedoga põhja.

Röövlid tahavad Agnest ahistada ja käristavad ta pluusi eest lõhki. Gabriel sipleb puu küljes jõuetus vihas.
Gabriel: Vaadake, teie hobused põlevad!
Röövlid: Mehed, hobused! [Kisa, hirnumine.] Paigal! Rahu! Raisk! Kus sa…! Paigal! Paigal! Rsk!
Röövel 1 [Puss Gabrieli kõri peal.]: Sure, raisk!

Ühendkuningriigi juhtkond ja NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja, Briti täiskindral, kes Afganistani sõjas on ka jala kaotanud ja kannatab fantoomvalude käes, arutavad taas kujunenud olukorda. Seekord kaasatakse arutlusse ka USA vastvalitud kindlameelne naispresident ja loodetakse suurriigi sõjaline võimekus kaasata vaid kahepoolselt.

Otsustatakse, et Briti treeningmeeskond, mis asub ikka veel Läti põlislaantes metsavendade juures, paigutatakse ümber Leedu metsavendade juurde ja suunatakse sealt edasi Kaliningradi oblastisse. Ülesanne — jälgida Venemaa tuumarelva kandevõimakusega rakette Iskander (need on hajutatud kolme eraldi baasi) ja valmistada ette USA ekspeditsioonikorpuse saabumine. Kahel korras selgitatkse lugejale, et polegi vahet, kas tuumalöök anda ballistiliste rakettidega (näiteks Jars) või taktikalistega (näiteks Iskander) — mõlemate tulejõud ja tekitatud purustused on enam, kui piisavad.

Küberrünnakuga kavatsetakse Venemaa rakettide ja õhutõrje juhtimissüsteemid maha suruda, tuumaraketid oma kontrolli alla saada ja need Venemaa peale ümber suunata. Edasi vallutaksid USA õhudessantväed Kaliningradi oblasti ja Venemaale pakutakse võimalust kogu krempel tagasi saada, kui nad vaid Baltimaad uuesti vabaks lasevad. Selline on plaan.

Vend Johannes: Mjah, õige. Nüüd tuleb meil tegutseda, teha üks kombinatsioon. Tuleb ära kasutada sellist meest nagu Ivo Schenkenberg.
Abtiss: Ta on ju röövel!
Vend Johannes: Kes? Ivo Schenkenberg? Jaa, ta on röövel. Ja lurjus. Ehk vaba mees, nagu ta iseennast nimetab.
Abtiss: Vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid.
Vend Johannes: Isegi kõige suurem ketser _võib_ olla kloostri liitlane, kui ta teenib püha reliikviat, nii on lood. Otsi ikka omale sõpru oma vaenlaste hulgast ja sa oled suuremeelne ning võitmatu. Palun.

USA-l ja brittidel on tõsine mure, et sellist plaani ei kannata arutada NATO nõukogus, sest paari tunni pärast oleks see juba Kremli laual. Pealegi on tegemist mitte NATO kaitseoperatsiooniga, mida NATO põhikiri võimaldab, vaid ründeoperatsiooniga Venemaa vastu. Nii jäetaksegi teised NATO liitlased arutelust ja otsustamisest targu kõrvale.

Pealik: Kas tallame pihuks ja põrmuks kloostri, selle võõra vaimu ja võimu kantsi, kes meie vabaduse, meie maa, meie leiva on ära pilanud ja jalgade alla sõtkunud?
Mässajad: Jaa!
Pealik: Siis küsin ma teilt, miks ei näe me Ivo Schenkenbergi mehi, meie vendi, meie hulgas? ¬ Klooster on nad ära meelitanud ja äraandmise teele ahvatlenud! Mis on äraandja palk?
Mässajad: Surm!
Pealik: Ja sellepärast hüüan ma teid üles ka ennast isekeskis valvama, et äraandjal ei oleks asu ega armu, et salakõrv ei kuuleks, silm ei seletaks, hammas ei hakkaks!

NAC kutsutakse küll taas kokku aga sellel arututakse vaid SACEUR'i volituste suurendamist, et tal oleks edaspidi ainuisikuliselt, oma äranägemisel volitused sõjalisi operatsioone planeerida ja läbi viia, ilma liikmesriikide esindajaid planeerimis- ja otsustusprotsessi kaasamata. NAC nõustub.

Vend Johannes: Jäta. Kloostri tõde ja õpetus on hoopis tugevamad kui sinu mõõk. Saa sellest aru, kui suudad, et preili Agnes on Hans von Risbieteriga kihlatud ja see, silmas pidades püha reliikvia saatust, on meie kloostrile küllaltki tähtis, saa aru, Ivo, püha kirik ei mõista eksijat hukka ja iga kaabakat manitseb ta mõistlikkusele.

Leedu metsavennad koos Briti instruktoritega võtavad Kaliningradi oblastis asuvad spetsnazi valve all olevad Vene tuumaraketid üle. Kohe maandub USA ekspeditsioonikorpus ja võtab oma kontrolli alla kogu Kaliningradi oblasti. Mingit vastupanu pole, sest venelaste side ei toimi.

Vene väed lahkuvad Baltimaadest, Vladimir Vladimirovitš kaotab kodumaal igasuguse autoriteedi ja saab kopteriõnnetuses õnnetult hukka. Briti kapten läheb erru, sest kärbitud Briti relvajõududes pole talle väärilist kohta. Tema kaunis kaaslane jätkab Lätis riigiteenistuses.

Noviits: Klooster põleb. Kas see on lõpp?
Vend Johannes: See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus. Aidaku meid jumal. [Kaob salakäiku.]

Sir Richard Shirreffi karjäär on olnud eurooplasest sõjaväelase jaoks kõrgeim, mis üldse võimalik, ta on tõusnud NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitjaks. Kõrgemal on vaid ülemjuhataja, kelleks saab olla ametikoha staatuse järgi vaid USA 4-tärni kindral. Veel kõrgemale ainult USA ühendatud staabiülemate komitee ja edasi vaid kosmos.

Hans: Me tegime veidi nalja. Ta võitleb väga hästi! Vapralt! Ma… ma võtan ta oma teenistusse.

Kas tõesti on Sherriffi raamat lihtsalt naiivsevõitu jutustus Briti maaväe kapteni ja Läti Kopo kaastöötaja militaarromantilistest seiklustest endise NSV Liidu Punalipulise Balti sõjaväeringkonna kunagisel vastutusalal. Mis on küll olnud selle meistri mõtteis neid ridu kirjutades.

Või on see äkki valm oma peene allegooriaga.
Ühel seikleval priiuserüütlil
Olgu pistoda alati vööl.
Või peitku ennast hoopis ta põues,
Nii on kindlamgi veel.

Tegelikult õige ju. PASI ja CV-90 soomukid, Javelinid ja 2% SKT-st kaitsevajadusteks meil juba on. Kõu tellimuse kavatsus on tootjale sisse antud, uued käsitulirelvad, millega kannataks ka metsa minna ja hulk laskemoona tuleb ka varski-varsti.

Mis küll on selle meistri mõttes,
Kes selliseid riistu taob?
Mis küll on tema õige hind?
Ja kas ta jääb või kaob?

Tuleb tunnistada, et meistrid on väljaspool Maarjamaad. Ja ilma ei liitlasteta ei saa. Teeme, mis suudame, õpime, harjutame, otsime liitlasi, loodame, räägime, mõistame vastast hukka, kui vaja, tunnistame häbenemata, et peame teda suurimaks ohuks — enam suuremat ju tõepoolest pole. Aga hirmu ei tunne.

Kõikide aegade suurimaks filosoofiks peetav ning sealsamas Königsbergis sündinud, elanud ja surnud Immanuel Kant kirjutas kolmest kriitikast, millest viimane oli otsustusvõime kriitika. Põhiküsimus — Millele ma võin loota? Kant lahutas otsustavalt oleva olemapidavast: küsimus olevast on matemaatilis-kausaalse loodusteaduse probleem. Selles ei ole kohta inimvabadusel. Seevastu olemapidav on uskumuste, mitte teadmiste sisuks.

Shirreff annaks justkui mõista, et peale sissisõjaoskuste ja ameeriklaste polegi meil rohkem loota kellelegi ega millelegi. Euroopas pole kellelgi meie jaoks aega, mahti, tahtmist ega jõudu. Aga tegelikult teame me seda ju isegi. Seda on öelnud ja kirjutatanud nii kindral Ants Laaneots, kui ka Rootsi totaalkaitse instituudi spetsialistid. Ja NATO pühakirja 5 artikkel on lugemiseks ja rääkimiseks mitte sõdimiseks. Mitte, et Euroopa ei tahaks või ei julgeks, aga lihtsalt pole võimalik. Saldo ei luba.

Ja ka sellest, et häda korral tuleb metsa minna, nagu Shirreff õpetab, teame ju samuti ja mitte ainut lauludest, kuidas metsa läksid sa ja metsa läksin ma ja kaks karujahimeest ka või nagu uuemal ajal laulis Ruja. Nii The New York Times, kui isegi kauge Uus-Meremaa väljaanded on oma lugejatele värvikalt jutustanud, kuidas meie kaitseliitlased metsas usinasti ellujäämiskunsti õpivad ja harjutavad.

Hans: Kas me oleme ikka õigel teel?
Ivo: [Noogutab.] Te oletegi kohal.

Järgmist sõda tuleb Eestis oodata aastani 2023. Selle stsenaariumi on ette valmistanud reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
reliikvia, sõda, Pronksiöö, NATO, Leo Kunnas, Richard Shirreff, Ühendkuningriik, Leedu, Läti, USA, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad