13:05 19. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1833
  • RUB89.1439
Poliitika
lühendatud link
15751

Venemaalaste vaatevinklist pidanuks kõik minema sootuks teisiti

TALLINN, 25. veebruar — Sputnik. Eelmisel nädalal juhtus Venemaal üllatav asi: president Trump, kes alles üsna hiljuti figureeris kõikides Kremli propagandat levitavate telekanalite jutusaadetes ja õhtustes uudistesaadetes, on sealt ühtäkki kadunud, teatab portaal Inosmi viitega ajalehele The Washington Post.

„Justkui oleks keegi väljalülitusnuppu klõpsanud," ütles ajalehe Moscow Times Venemaa riigimeediast kirjutav ajakirjanik Aleksei Kovaljov. Mõista, miks nii juhtus, ei ole keeruline. Trumpi administratsioon, mässituna skandaalidesse tema tippametnike kontaktide ümber Venemaa ametnikega, on mõnevõrra püüdnud Kremlist distantseeruda.

Ainuüksi nädala jooksul kaebas Washington selle üle, et Venemaa on rikkunud 1987. aasta tuumakokkulepet ja süüdistas Kremlit sekkumises erinevate riikide valimistesse. Nende skandaalide tulemusena oli USA presidendi nõunik rahvusliku julgeoleku alal, kes oli Moskvasse mõistvalt suhtunud, sunnitud ametist lahkuma. Trumpi väljaütlemiste kõlavärving sellistes küsimustes, nagu Krimmi poolsaare okupeerimine Venemaa poolt, muutus märgatavalt karmimaks.

Venemaalaste vaatevinklist pidanuks kõik minema sootuks teisiti.

Ameeriklaste luureagentuurid usuvad, et vene häkkerid, kes said korraldusi president Vladimir Putinilt, püüdsid aidata Trumpil Hillary Clintoni üle võitu saavutada, kuna Venemaa võimud olid veendunud, et see ärimees hakkab Venemaasse heatahtlikumalt suhtuma. Kreml lükkab need süüdistused tagasi.

Ent kui see vastab tõele, siis mida venelased saavutasid? Moskva sai väga pahaseks, kui kaitseminister Jim Mattis samal nädalal teatas, et Washington asub pidama Moskvaga läbirääkimisti „jõupositsioonilt". Justnagu ei olekski Obama administratsioon kuhugi lahkunud.

„See osutus paljudele inimestele pettumuseks," lausus mõjukas vene teleajakirjanik, Venemaa riikliku telekanali saatejuht Vladimir Pozner. „Pettumusega kaasneb raev. Mispärast [Тrump] meile valetas? Miks pani ta meid arvama, et olukord võib paraneda?"

Trumpi valituks saamine tekitas Moskvas tõelise eufooria. Osalt on see seletatav rõõmuga Clintoni kui Putini kõige kurjema vaenlase lüüasaamise üle. Kuid ühtlasi oli tegemist peegeldusega Trumpi administratsiooni lubadustest: Moskva nägi võimalust sõlmida tehinguid ameeriklaste presidendiga, kes lubab Venemaal oma võimu antud piirkonnas konsolideerida ja saada endale tagasi suurriigi staatus.

Osaliselt kajastab retoorika karmistumine Venemaa suhtes asjaolu, et ameeriklaste diplomaatiliste ja sõjaliste ametkondade ametnikud lähtuvad jätkuvalt oma standardsetest seisukohtadest, nagu seda on, näiteks, visa veendumus, et Venemaa rikub kesk- ja lühimaarajettide likvideerimise lepingut. (Venemaa eitab seda süüdistust.)

Washingtonis vallandunud skandaalide taustal on muutunud ka Trumpi Venemaa-teemaliste avalduste toon, mis valimiskampaania ajal oli märksa leebem. Augustis väitis Trump oma intervjuus telekanalile ABC, et ta „uurib veel" Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, lisades: „Selle põhjal otsustades, mida ma kuulnud olen, eelistasid Krimmi elanikud saada Venemaa, aga mitte selle riigi osaks, kus nad olnud olid."

Aga kolmapäeval, 15. veebruaril kirjutas Trump Twitteris: „Venemaa hõivas Krimmi Obama administratsiooni ajal. Kas siis Obama ei olnudki Venemaa suhtes liiga leebel seisukohal?" Teisipäeval, 14. veebruaril teatas Trumpi kõneisik Sean Spicer, et president ootab, et Venemaa tagastaks Krimmi Ukrainale — sellisel seisukohal oli olnud Obama administratsioon ja tema Euroopa liitlased.

Samas toimetavad mitu komisjoni Kongressis praegu juurdlust Trumpi valimistaabi esindajate oletatavate sidemete üle Venemaaga, mis muudab veelgi keerulisemaks uue administratsiooni ees seisva ülesande, milleks väidetult on muuta USA poliitikat Venemaa suhtes.
Kas Venemaa ja Trumpi mesinädalad on tõepoolest lõppenud?

Kreml käitub nii, nagu poleks mesinädalaid kunagi olnudki. Võrreldes koossesisuliste rahvasaadikute ja muude riigiametnikega on Putini administratsiooni tippametnikud olnud oma avalikes väljaütlemistes Trumpi suhtes palju vaoshoitumad, märkides, et neil on hea meel retoorika iseloomus ilmneva muutuse üle, kuid samas ei oota nad drastilisi muudatusi USA seisukohtades.

Selle asemel, et kritiseerida Trumpi Moskva suhtes karmima positsiooni võtmise pärast, otsustas Venemaa ta lihtsalt mõneks ajaks välja lülitada. Tema avaldusi Krimmi teemal nimetati poliitiliste oponentide poolt avaldatud surve tagajärjeks. Veel enne valimisi rääkis Putin ning tema meeskond sellest, et Washingtoni võimuladvik püüab takistada Trumpi Moskvaga tihedamaid suhteid sõlmimast. Nüüd kinnitavad nad, et nimelt nii kõik juhtuski.
„Kõik on nördinud neist Trumpi administratsiooni saatvatest skandaalidest ja selle sõja ulatuslikusest, mida Kongress, meedia, sise- ja välispoliitiline ladvik tema vastu peab," lausus riikliku ülikooli kõrgema majanduskooli professor Dmitri Suslov. „See surve seab administratsionile praegusel hetkel väga tugevad piirid."

Kuid tema sõnade kohaselt — isegi kui Trumpi administratsioon võtab Venemaa suhtes vaenuliku hoiaku, ei muutu Moska olukord sellest hullemaks kui see olnuks Clintoni võidu korral.

Hommikul pärast Trumpi valimisvõitu jõid Riigiduuma saadikud tema auks šampust. Nüüd on eufooria möödas. Endine Putini lähedane abiline Vjatšeslav Volodin, kes nüüd peab parlamendi esimehe ametit, kaebas sel nädalal, et Trump ei täida Venemaa suhtes oma valimiseelseid lubadusi. Üks Venemaa rahvasaadik aga teatas, et Washingtonis on russofoobia niivõrd laialt levinud, et valmidust dialoogiks võrdsustatakse seal Orwelli kirjeldatud mõtteroimaga.

Vene telekavade uudistesaated ei ole ilmutanud erilist huvi Trumpi abilisi ja Venemaa ametnikke ümbritsevate skandaalide vastu, sealhulgas endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni ja ja Venemaa suursaadiku Sergei Kisljakovi vahel peetud telefonikõnede osas, kus väidetavalt arutati ameeriklaste Venemaa-vastaste sanktsioonide küsimust.

Venemaa uudistes ei meenutata ka mitmeid samme, mida USA poliitikud peavad Venemaa-poolseks provokatsiooniks, kaasa arvatud vahejuhtumit seoses Vene sõjalennukite ülelennuga Mustal merel paiknenud USA sõjalaevast.

Trumpi äkiline kadumine Venemaa uudistest ei ole ilmselgelt juhuslik.

Kolmapäeval, 15. veebruaril teatas teleajakirjanik Konstantin Eggert, et tema kolleeg riiklikus meediaagentuuris Ülevenemaaline Riiklik Tele- ja Raadiokompanii sai juhtkonnalt korralduse: „Mitte mingit Trumpi enam". Hiljem väitis Bloomberg News viitega teatavatele allikatele, et Kreml on käskinud riiklikel infoagentuuridel vähendada Trumpist tema suhtes heatahtlike kajastuste osakaalu.

Eggerti sõnade kohaselt usub ta, et Kreml otsustas loobuda Trumpile sedavõrd suure tähelepanu osutamisest USA presidendile avaldatava surve tõttu, aga ka tänu vähesele tõenäosusele, et lähimal ajal võiks saabuda läbimurre riikidevahelistes suhetes.

„Kütta üles USA ja Venemaa vältimatu lähenemise ideel põhinevaid ootusi — see ei ole Kremli jaoks arukas, kuna neid ootusi ei saa ellu viia," ütles asjatundja. „Seetõttu vähendab Kremli propagandamasin USA-st ja Trumpist kõnelevate uudiste osakaalu seni, kuni olukord Washingtonis ei ole selginenud."

Eggerti sõnul see vaevalt küll Kremlit üllatas, et Trump on Venemaa suhtes sedavõrd jahenenud.

„Ma arvan, et Putin oli juba ammu valmis sellega leppima, et olukord kiiresti muutub — kui ta üldse muutub," lisas ta.

Kreml eitab infot selle kohta, et ta meediale ette kirjutab, mida ja kuidas kajastada. Putini esindaja Dmitri Peskov nimetas seda järjekordseks „libauudiseks". Neljapäeval, 16. veebruaril andis Trump pressikonverentsil selgesti mõista, et tema meelest on tema abiliste Venemaa-kontaktide ümber vallandunud hüsteeria mõjutanu tema suhteid selle riigiga.

Säärased kajastused „muudavad Venemaaga kokkulepete sõlmimise olulisel määral keerulisemaks," ütles Trump. „Ning võib-olla ka Putin… istub oma laua taga ja ütleb: ma saan aru, mis Ameerika Ühendriikides toimub, ma jälgin seda tähelepanelikult; president Trump ei suuda kunagi suhteid Venemaaga parandada tänu kogu sellele survele, mida talle nende võltsitud lugude tõttu avaldatakse".

Erinevalt mõnedest saadikutest ei oodanud Kreml Trumpi administratsiooni esimestel töönädalatel ilmselt mingeid äkilisi muudatusi kahe riigi vahelistes suhetes. Mis aga sugugi ei tähenda, et ta üldse midagi ei oodanud.

„Tõenäoliselt kaldusid need, kes otsuseid langetavad, panustama vähemasti liiga suuri lootusi Trumpi valimisele, kuid lootused neil ometigi olid," ütles Pozner. „Nüüd on need lootused ilmselgelt kokku varisenud."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
valimised, Hillary Clinton, Putin, Trump, Vladimir Putin, Donald Trump, Washington

Peamised teemad