05:09 15. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1375
  • RUB80.8370
Poliitika
lühendatud link
12585

Saksamaa uus välisminister Sigmar Gabriel näitas Tallinnas visiidil viibides, et kaugeltki kõik Euroopas ei soovi kulutada sõjaliseks tarbeks suuri summasid

ТАLLINN, 2. märts — Sputnik, Aleksei Toom. Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel püüdis kohtumisel Eestimaa pealinnas meenutada kohalikele partneritele Teise maailmasõja õppetunde ja suurte sõjaliste ehk kaitsekulutustega seotud ohte, kuid kuulda teda ei võetud.

Jääb mulje, et Eesti valitsus või äärmisel juhul välisminister, sotsiaaldemokraat Sven Mikser jagab täielikult USA uue presidendi, enamikus Lääne-Euroopa pealinnades niivõrd vastumeelse Donald Trumpi vaatenurka. Tallinnal aga on küllalt kerge nõustuda Trumpi poolt varem eurooplastele esitatud nõudmisega tõsta sõjalisi kulutusi 2%-ni SKP-st, kuna Eesti kuulub nende viie NATO riigi hulka, kes kulutavad riigikaitsele vähemalt nimetatud kaks protsenti. Mida on ka korduvalt kõigile meelde tuletatud. Nähtavasti just sel põhjusel pidasid meie ministrid võimalikuks kõnelda Saksamaa välisministri Sigmar Gabrieliga pigem sõjalistest kulutustest ja teda „ebapiisaval" tasemel panustatud kaitsekulutuste pärast peaagu et noomida.

Kuid, esiteks, Saksamaa maksab tegelikult kinni Eesti kulutused infrastruktuuri arendamisele ja muudeks vajadusteks, kuna ta panustab EL-i eelarvesse kõigist kõige rohkem, suurusjärgus 15 miljardit euro kandis igal aastal.

Eesti saab samal ajal eelarvest palju rohkem kui ta ise sellesse annab. Niiviisi tasuvad sakslased ja teised Lääne-Euroopa rahvad tegelikult ja olulisel määral Ida-Euroopa arengu eest, andes seläbi Eestile võimaluse kulutadagi riigikaitsele need 2% SKP-st. Mis peaks eeldama Tallinnalt vähemalt tagasihoidlikkust mis tahes pretensioonides Berliini vastu.

Poliitikud jagavad täitmatuid lubadusi

Teiseks, 2% Saksamaa SKP-st ei ole pehmelt öeldes kaugeltki seesama raha,mis 2% Eesti SKP-st. Vaid üksainus erinevus Saksamaa SKP praeguse 1,2% ja väljahõigatud 2% vahel absoluutarvudes moodustab umbes 25 — 30 miljardit eurot aastas — see on oluliselt suurem summa kui kogu Eesti SKP.

Minister Gabriel väärib oma arukuses tunnustust: ta ei lausunud sõnagi teemal „esiteks", see-eest aga määratles selgesti „teisena" esiletoodu ja tuletas Baltimaa kolleegidele meelde, et Saksamaa ei pea enesele võimalikuks unustada Teise maailmasõja raskeid õppetunde. Sigmar Gabriel märkis, et sõjaliste kulutuste suurendamine ligikaudu 60 miljardi euroni aastas — sellesama 2%-ni — viib riigi sõjalise võimekuse sellisele tasemele, mis üõhjustaks naabrite hulgas paratamatult ärevust.

Nagu kirjutab Sabine Siebold agentuurist Reuters, tuletas minister Sigmar Gabriel Tallinnas meelde, et NATO ei ole alliansi riikidega selles kokku lepinud, et kõik nad peavad lähtuma väljakuulutatud sõjaliste kulutuste määrast suurusjärgus 2% SKP-st.

„Mind teeb murelikuks, et poliitikud annavad selliseid avalikke lubadusi, mida nad täita ei suuda," ütles Gabriel seoses Euroopa kõnelustega kaitsekulutuste teemal.

Ta meenutas, et NATO liikmed on üksnes lubanud teha jõupingutusi kaitsekulutuste kaheprotsendilise määra saavutamiseks.

Euroopa kõige sõjakamad ministrid

Reuters märgib oma artiklis, et kaitsekulutuste küsimusest on saanud pingete allikas koalitsiooni liikmete omavahelistes suhetes — Angela Merkeli leeri konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel, kellega suhestub Gabriel. Viimase vaatenurk, mida ta Tallinnas taas kord väljendas, langeb sisuliselt ühte Euroopa Komisjoni Jean-Claude Junckeri arvamusega. Minister Gabriel nentis vajadust jätkata konfliktide vältimise poliitikat mitte niivõrd jõjalise võimekuse tugevdamise kuivõud vaestele piirkondadele, kus konfliktid reeglina sünnivad, humanitaarabi osutamise läbi.

Saksamaa kaitseminister, konservatiiv Ursula von der Leyen on eelnevalt kolleeg Gabrieli selle eest kritiseerinud, märkides, et sakslased püüavad ometi oma kaitsekulutusi suurendada — käesoleval aastal umbes 2 miljardi võrra. Berliin, kellel nähtavasti seisab eelolevate valimiste tulemusena tänavu ees võimuvahetus, on täiendavate kaitsekulutuste küsimuses siiski küllaltki tagasihoidlik.

Eesti riigiametnikud on märksa julgemad. Nii võitis praegune Riigikogu kaitsekomisjoni esimees ning hiljutine kaitseminister, sotsiaaldemokraat Hannes Hanso koguni, et 2% SKP-st — see on miinimun, kulutada aga tuleb rohkem, veel rohkem, palju rohkem.

Samalaadset seisukohta toetab ka ametisolev kaitseminister, IRL-i esimees Margus Tsahkna. Kuidagi nagu ei vea Eestil kaitseministritega — nendeks saavad väga sõjakad inimesed ja nii püütaksegi sundida riiki täiendavatele ning õlima tõenäosusega mõttetutele kulutustele.

Tagid:
kulud, SKP, eelarve, Välisministeerium, NATO, Sigmar Gabriel, Sven Mikser, Margus Tsahkna, Saksamaa, Eesti

Peamised teemad