00:58 19. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
President Vladimir Putin

Sajandi pettumus

© Sputnik / Алексей Дружинин
Poliitika
lühendatud link
42997

Ilmselt on Donald Trump esimene USA president, kellel õnnestus juba 17 aastat võimul olnud Venemaa presidenti üllatada

TALLINN, 13. märts — Sputnik. Putin paneb abitud Lääne liidrid pidevalt ebasoodsasse olukorda ja nad on sunnitud reageerima, mitte vastupid, kirjutab portaal Inosmi viitega väljaandele Forbes.

Vladimir Putin on omandanud strateegilise mõtleja ja tõsise tegija maine, sest on alati suutnud olla oponentidest sammu võrra ees. Krimmi välkkiire annekteerimine tabas maailma ootamatult, kõik arvasid: "Ta tee seda kunagi." Putin sekkus Süüria konflikti Läänega, kui too ei olnud selleks valmis. Venemaa president tegi seda Bashar al-Assadi kliendirežiimi päästmiseks just õigel ajal. Kui Lääs tegi kooskõlastatud jõupingutusi Putin isoleerimiseks, saatis ta väed Ida-Ukrainasse ja sai "vahendajaks" Minski rahuläbirääkimistel.

Putin paneb abitud Lääne liidrid pidevalt ebasoodsasse olukorda ja nad on sunnitud reageerima, mitte vastupidi.

Ilmselt on Donald Trump esimene USA president, kellel õnnestus juba 17 aastat võimul olnud Venemaa presidenti üllatada ja ta segadusse ajada.

Trumpi kampaania andis Putinile hingetõmbepausi ja lootust — erinevalt oponentidest hoidus Trump eelvalimistel teravast Putini kriitikast. Trump nimetas Putinit "tugevaks liidriks" ja keeldus tema hukkamõistmisest sõjalise agressiooni ja dissidentide tagakiusamise eest. Selle asemel teatas ta, et ootab läbirääkimisi Putiniga ja soovib luua suhted Venemaaga uuel, soodsamal alusel. Veelgi enam lootust andis Trumpi kriitika Putini hernehirmutise — NATO suhtes. Trump nimetas seda organisatsiooni iganenuks ja nõudis, et selle liikmed lõpetaksid teiste arvel elamise. Trump keeldus sanktsioonide tühistamist välistama, kuid ütles selle asemel üsna segaselt: "Me tegeleme sellega." Oma retoorikas maalis Trump pildi, kuidas harmoonias Venemaa ja Ameerika annavad ühise vastulöögi islamiekstremistidest vaenlasele.

Mis võis toimuda Putini peas? Kas ta mõtles, et Ameerika valijaskond kingib talle asjaarmastajast narri, kes annab talle kõik soovitu: Ukraina igavaeseks Venemaa mõjusfääri, teovõimetu NATO, Krimmi tunnustamise, tähelepanuväärse positsiooni Lähis-Idas; samal ajal, kui Ameerika hakkab tegelema vaid oma siseasjadega?

Kui nii, siis võis Putin otsustada tagasi tõmbuda ja Trumpile võimalus anda. Tasu Trumpi valimisvõidu korral oleks selliste jõujoonte korral olnud liig suur, et sellest niisama lihtsalt mööda vaadata.

Sammud, mis Putin aasta jooksul tegi, vastavad tema ootustele hetkeni, kui taevast hakkas sadama Trumpi valimisevõiduga seotud ootamatuid kingitusi, kuigi ta pidas algusest peale sellist varianti vähetõenäoliseks. Muidugi oleks pidanud võitma Clinton, nagu avaliku arvamuse uuringud ennustasid.

Putin läks väga suurele riskile, kui keeras maha riikliku narratiivi tooni teemal riigi "ümberpiiratus vaenlastega", mille najal kogu tema režiim püsti seisab. Kremli meedia hakkas avaldama heasoovlikke artikleid Trump'ist ja tema Taaveti- Koljati stiilis valimiskampaaniast ning võitlusest kurja establishmendiga. Tegelikult võttis Vene rahvas ja tema parlament teate Trumpi valimisvõidust vastu juubeldustega. Avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et venelased hakkasid Trumpi Ameerikasse suhtuma heatahtlikult.

Siiski peab Putin nüüd, kuu aega pärast Trumpi võimuletulekut, endale teadvustama, et sellist Trump'i, nagu tema ootas, ei tule, nagu näidendis "Godot'd oodates", kunagi. Kui Donald Trump on Putini agent või, mis veelgi laiduväärsem, Venemaa ettur, siis on Venemaa luure agendid teinud halba tööd.

Nad aitasid valida presidenti, kes teatas kaitsekulutuste märgatavast tõstmisest, avas Ameerika süsivesinike reservid ja määras ametisse välispoliitikaga tegelema hakkava "pistrike" meeskonna. Nagu märgib Walter Russell Mead, "on Trump Putini õudusunenägu ja hoopis suurem oht Putini eesmärkidele, kui oli või tahtis olla president Obama." Kui Putini agendid olid pidevas kontaktis Trumpi meeskonnaga (nagu väidavad mõned meediaväljaanded), siis tuleks nad ebakompetentsuse pärast vallandada. Nende ettur on muutunud koletiseks.

Nüüd saab Putin aru, et Trump olulisi järeleandmisi ei tee ja Venemaa president hakkas aktiivselt tegutsema. Ta ei saa endale lubada ühiskonda, mis suhtuks Ameerikasse hästi ja käskis oma meediaväljaannetel lõpetada Trumpi kujutamine soodsas valguses.

"Sajandi pettumus" Trumpi isikus tekitab ärevust seoses Putini tagasivalimisega presidendiks 2018. aastal. Ta peab välistama Trumpi Venemaa stsenaariumi nendel valimistel. Enda tagasivalimisele mõningase legitiimsuse andmiseks planeeris Putin lülitada valimissedelitesse Aleksei Navalnõi. Putin lähtus sellest, et Navalnõil ei ole mingit võidulootust, kuid pärast Trumpi võitu ei saa ta selles enam nii kindel olla.

Oma ärritajarolli aktiveerimiseks Ukrainas teatas Putin, et Venemaa tunnistab kahe Donbassi isehakanud rahvavabariigi passe. Sellega andis Putin suuremal või vähemal määral teada enda poolt toetatud Minsk 2 rahulepingu lõppemisest. Nüüd saab Ukraina Euroopale kurta et just Putin, mitte Ukraina, on takistuseks rahuprotsessile.

Rahvusvahelisel rindel, nagu selgub kuulamistest Kongressis, rikkus Putini režiim avalikult 1987. sõlmitud kesktegevusraadiusega rakettide lepingut. See leping keelas pooltel omada maismaal paiknevaid tiibrakette tabamisulatusega 500-st 5500 kilomeetrini. Hiljuti paigutatud Venemaa raketid ohustavad nii Ameerika, kui ka NATO objekte Euroopas. Vaevalt, et Moskva oleks sellise sammu astunud, kui ta kavatseks Trumpi administratsiooniga tõsiseid läbirääkimisi pidada ja see on veel üks märk, et Putin Trump'ile enam ei looda.

Kaitsekulutuste tunduv suurendamine, millest Trump teatas oma pöördumises Kongressi mõlemale kojale, on Putinile tema väidetavalt "agendilt" saadud suur peavalu. Putin on juba üle kahe aasta lubanud riigi majandus kriisiseisundi välja tuua. Tema statistikud on käteosavust kasutanud isegi selleks, et näidata tööstustoodangu taastumist juba 2015. aasta keskel. Selle trikiga tahab Putin läänemaailmale ja oma rahvale öelda, et Venemaa majandus on taas tõusule pöördunud. Artikli autor kahtleb, et Vene rahvas oleks sellest "libauudisest" vaimustuses. Valitsus räägib rahvale muudkui, et olukord paraneb, kuid tegelik elu on hoopis teistsugune. Reaalne sissetulek ja isiklik tarbimine teevad vähikäiku. Ehituses pole mingeid taastumise märke, pensionide kasv jääb maha inflatsioonist. Valitsuse kulutused tervishoiule ja haridusele vähenevad üha, samal ajal kui suremus kasvab ja inimkapital kahaneb.

Vene rahva külmikud saadavad hoopis teistsugust sõnumit, kui valitsuse statistikaametnikud.

Ja olukord ei parane. 2013. aasta konsensusliku prognoosi kohaselt saab Venemaa majanduskasv olema oluliselt väiksem, kui 2%. Vaevalt, et Venemaa majandus suudab sellise kasvutempoga Krimmieelset tootmise taset saavutada enne, kui 71-aastane Putin oma neljanda presidendiaja lõpetab. Ja see saab nii olema vaid juhul, kui Putin ei tõmba Venemaad veel mingisse välismaisesse avantüüri, mis riigi majandust kahjustaks.

Ekspertide arvates sõltub Trumpi tagasivalimine 2020. aastal riigi majandusest. Kas tema kavandatavad muudatused maksusüsteemis, tervishoius ja poliitikas tagavad Ameerika majanduse riikliku reguleerimise vähenemise ja viivad selle 3%-lisele kasvule?

President Vladimir Putini tagasivalimine 2018. aastal saab sõltuma Venemaa majanduse olukorrast, mis on seisakus 2014. aasta keskpaigast. Putinil ei ole tõsiseltvõetavaid vastaseid (Navalnõi valimistel osaleda ei saa ja Boriss Nemtsov on õnnelikul kombel surnud), putinivastastest demonstratsioonidest osavõtjaid ähvardavad karmid karistused ja kremlimeelne meedia edastab valju trummipõrina saatel vaid putinimeelseid läkitusi.

Putin rakendas repressioone, et mitte ohverdada majanduskasvu ja rahva heaolu valijate häälte nimel. 2018. aastal saavad tema oponentideks olema mitte eduväljavaateid mitteomavad, ammu riiulile vedelema jäänud kommunistide raugastuv liider Gennadi Zjuganov ega korrumpeerunud ja klouni meenutav Vladimir Žirinovski. Selliste oponentide kõrval paistavad Putini šansid isegi üsna head.

Venemaa majandusstatistika annab tunnistust sellest, et Putin on lähenemas piirile, kuhu tal on võimalik Venemaa rahvas viia. Ta on viinud äärmuseni valiku "kahurid liha asemel", mille tõttu on rahva elatustase vähenenud juba kolm aastat. Vene rahva kannatusel on piir. Seda näitasid oblastites ja regioonides toimunud protestidemonstratsioonid ja —aktsioonid, sealhulgas üleskutsed saavutada suurem sõltumatus Moskvast.

Putin testib Venemaa relvastamise piire, samal ajal kui Ameerika president Donald Trump tahab Ameerika sõjalist võimsust taastata. Selles võistluses hakkavad Putin ja Venemaa maha jääma.

Trumpi ja Putini puhul liigume me tagasi Reagani-Gorbatšovi ajastusse, kuid Venemaa jaoks hoopis ebasoodsamates tingimustes. NSV Liidu rahvaarv oli suurem, kui Ameerika Ühendriikidel ja tema SKT oli pool Ameerika omast. Kas Putin hakkab tõepoolest võistlema riigiga, mille rahvaarv ületab Venemaa oma kaks ja pool ja SKT-d 14 korda? Kas ta ohverdab veelgi oma rahva elatustaseme, tervise ja hariduse? Artikli autor kahtleb selles.

Trumpi ja Putini esimene kohtumine ütleb meile ilmselt rohkem selle kohta, mida Putin läheneva tõsise probleemi lahendamiseks teha kavatseb.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
valimised, NATO, Putin, Melania Trump, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa

Peamised teemad