02:20 24. November 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Stokholm

Paremäärmuslased kujunevad Rootsi tähtsaimaks parteiks

© Sputnik / Сергей Гунеев
Poliitika
lühendatud link
9151

Sisserändajate kohanemisega seotud raskused muutusid aina ilmsemaks seeläbi, kuidas Rootsi pinnalt saabunud migrandid ühinesid Lähis-Ida islamistidega

TALLINN, 12. aprill — Sputnik. Kokkupõrked migrantidega 2017. aasta veebruaris ja 7. aprilli terroriakt Stockholmis on hoogustanud paremäärmuslaste — Rootsi Demokraatliku Partei populaarsuse plahvatuslikku kasvu. Ettevõtte YouGov küsitlusandmete kohaselt on sisserände radikaalseid vastaseid valmis toetama 23,9% kuningriigi kodanikest, edastas RIA Novosti.

Rahvuslikult meelestatud opositsionäärid ei ole edestanud mitte üksnes oma lähimaid konkurente — Stefan Löfveni Rootsi Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteid, vaid on suutnud siluda suhteid ka mõõdukalt parempoolsete erakondadega. 2014. aastal toetas islamiohuga võitlejaid kaks korda vähem rootslasi — kõigest 13%.

Pakkujooksnud FSB ohvitser rääkis migrantideks maskeerunud vene spioonidest
© AFP 2017 / Andrej Isakovic

„Rootsi ei pöördu tagasi massilise sisserände juurde"

Peaminister Löfven etendab poliitikut, keda paremäärmuslike meeleolude ootamatu kasv tabab üllatusena. 2015. aastal ei leidnud Rootsi valitsus, mida ta oli aasta varem juhtima asunud, sisserändest tulenevale väljakutsele kuigivõrd õnnestunud lahendust. Kahe aasta jooksul saabus riiki 244 000 ümberasujat, mis võrdluses põliselanike arvuga ületab Sakasamma taseme, kes võttis vastu miljon Lähis-Ida põgenikku. Sisserändajad süvendasid negatiivseid sotsiaalseid suundumusi — getostumist (koliti omaette linnaosadesse) ja tööpuudust.

Migratsioonilaine kujunes Rootsis eriti jõuliseks (riik jagab EL-is selle näitaja osas 2015. aastal Austriaga esikohta) tänu peaminister Löfveni hoiakule. Samal ajal kui teised Skandinaaviamaad, eriti Taani, seadsid kiirkorras sisse sisserännet piiravad abinõud, võttis Rootsi teiste riikide poolt edasi saadetud pagulased vastu. Valitsevad vasakpoolsed suurendasid neljakordselt (700 miljonilt kroonilt 4 miljardi kroonini) riigieelarvelisi eraldisi sisserändajate sotsiaalse kohanemise tarvis. Need meetmed mis tüürisid vastuollu ühiskonna meelestatusega: 58% rootslastest leiab, et sisserännanuid on riigis juba liiga palju.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sisserändajate kohanemisega seotud raskused muutusid aina ilmsemaks seeläbi, kuidas Rootsi pinnalt saabunud migrandid ühinesid Lähis-Ida islamistidega. 2016. aastal sai kogu Euroopa Liidu ulatuses kurikuulsaks Malmö eeslinnast pärit Osama Krayem, kes sama aasta 22. märtsil osales moslemiradikaalidele rünnakus Brüsseli pihta.

2017. aasta tänavarahutused võivad aga osutuda pööördepunktiks Rootsi poliitikas. Kolm päeva pärast Usbekistani kodaniku Rahmat Akilovi sooritatud veokirünnakut mõistis peaminister Löfven lähimineviku poliitika ebaõnnestunuks. „Me ei pöördu enam kunagi tagasi 2015. aasta massilise sisserände juurde, mitte iialgi," tsiteerib poliitikut briti väljaanne The Sun.

Mitte kõik ei ole Taani kuningriigis mäda

Erinevalt Rootsist, kes aastate vältel on rahvuskonservatiivset Demokraatlikku Parteid arvestamata ajanud „sanitaarkordoni" poliitikat, on tema naabrid Skandinaavias — Taani ja Soome — integreerinud paremäärmuslased ammu ja edukalt oma võimustruktuuridesse. Eriti puudutab see Hans Christian Anderseni sünnimaad, kus 2016. aastal tunnistati kõige populaarsemaks poliitikuks immigratsiooni- ja integratsiooniminister Inger Støjberg. Oma ülesannet näeb minister ühes: vähenda pagulaste sisserännet Taani. Tulemused on silmanähtavad: 21 316 sisserändajat 2015. aastal ja 6235 migranti 2016. aastal.

44-aastane Støjberg sai üldrahvalikult kuulsaks tänu oskusele põimida ranged seadusandlikud meetmed humoorikate vempudega. Oma Instagrammis pakub ta näha fotot talle küpsetatud tordist numbriga 50 — see on sisserändevastaste seadusemuudatuste hulk, mis tal õnnestus võimukoridorides läbi suruda. Teisekse meeldejäävaks aktsiooniks oli rändevastane reklaam Lähis-Ida ajalehtedes. Selleks ostis Taani poliitik üksjagu lehepinda Liibanoni väljaannetes (selles riigis on miljon Süüriast pärit sisserändajat). Taani poliitika raudne leedi hoiatas pagulasi, et Jüütimaa kallastel neid ei oodata.

Mitte-eestlaste hulgas on põgenike suhtes ilmutatud vaenulikkuse tase tervikuna kõrgem kui eestlaste seas.
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Migratsioonivastase ministri fenomen (seni talle Euroopa suurtes riikides analooge ei leidu) sai võimalikuks tänu usalduslikule õhkkonnale Skandinaavia parempoolsete ja paremäärmuslaste vahelistes suhetes. Hiljutise ajani jäi Rootsi ainsaks erandiks. Kuid ajalehe Présent andmetel on olukord muutumas: mõõdukalt parempoolne Allianss peab Demokraatliku Parteiga läbirääkimisi Löfveni valitsuse kukutamiseks.

Kurdid ja afgaanid jagavad maid Põhja-Prantsusmaal

Samaaegselt Skandinaaviaga annab rändeprobleem endast märku Viiendas vabariigis. 10. aprilli öösel leidis Prantsusmaal rajatud põgenikelaagrite ümber tekkinud pinge ootamatu väljundi. Saksamaalt pagulastena saabunud afgaanid keeldusid jagama laagripaika ennast Lääne-Euroopas ammuilma sisse seadnud kurdidega. Puhkenud kaklus päädis vandalismiaktiga: üks osapooltest (seniajani pole kindlaks tehtud, kumb nimelt) süütas ajutise peatuspaiga põlema. Poolteist tuhat Prantsusmaa valitsuselt elatisabi saavat migranti jäi lageda taeva alla.

Väljaande Libération teadaande kohaselt etendas võtmerolli laagri elukorralduses „reisisaatjate" maffia — kuritegelik grupeering, kes tagas sisserändajate kohaletoimetamise Euroopasse. Kurdidest saatjad ei leidnud väidetavalt ühist keel afgaanidega, kes kasutasid teiste abiliste teenuseid. Kui Prantsusmaa võimuesindajad sündmuskohale jõudsid — laagrit külastasid kaks ministrit —, oli juba hilja midagi veel korda ajada.

Tagid:
islamist, migrandid, partei, Taani, Rootsi

Peamised teemad