13:34 25. Aprill 2017
Tallinn+ 7°C
Kuula otse
Telekanali RT ja RIA Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan

Simonjan: hoopis meie peaksime kartma, et Eesti tirib meid tagasi Nõukogude Liidu õudustesse

© Sputnik / Михаил Климентьев
Poliitika
lühendatud link
Meedialahingud (72)
186137

Margarita Simonjan räägib portaalile Sputnik Eesti antud eksklusiivintervjuus sõnavabadusest, mineviku fantoomvaludest ja Eesti "demokraatlikest" väärustest

TALLINN, 20. aprill — Sputnik, Yelena Cherysheva. Telekanali RT ja RIA "Rossija Segodnja" peatoimetaja Margarita Simonjan rääkis agentuuri Sputnik kolme Balti riigi esinduste juhtidele töötamisest kohaliku valitsuse surve, infoblokaadi ja laimu tingimustes.

Eestis, mis peab end demokraatlikuks riigiks, soovitas kaitsepolitsei (KaPo) ametlikele mitte ainult hoiduda koostööst portaaliga Sputnik Eesti, vaid isegi portaaliga suhtlemisest. Väljaandele kehtestati sisuliselt boikott. Kuidas te sellist sõnavabadust Eestis hindate?

Ma ei varja oma imestust, kui ruttu pärast Sputniku ilmumahakkamist on valgustatud ja haritud Euroopa oma väärtustest taganenud. Nendest väärtustest, mille nimel Balti riigid kunagi Nõukogude Liidu hülgasid. Millest jutt? Sellest, et Euroopa on alati tähendanud vabaduse, demokraatia, teistsuguse arvamuse sallimise, teisitimõtlemise tolereerimise, tingimusteta meediavabaduse prevaleerimise, sõna- ja koosolekuvabaduse võidukäiku.

Sputnik
© Sputnik / Константин Чалабов

Ja nüüd me siis näeme, et kõik see, kui asju nende õigete nimedega nimetada, oli labane vale. Mingit vabadust tänaseks Euroopa osaks saanud Eestis ei ole. Lihtne on targutada vabadusest, kus kõik kooris laualavad. Pruugib aga vaid sinna tekkida häälel, mis teist laulu laulab, kui selgub, et see on väga hirmus ja ohtlik.

Uskumatu, kui kiiresti Eesti institutsioonid, alates meediast kuni kohaliku KGB (kunagise Nõukogude Liidu Riikliku julgeolekukomitee — toim.) analoogini on vabaduse kirstukaane kinni löönud. Jääb vaid kahetsust tunda selle üle, et me olime illusioonide kütkeis ega teadvustanud endale, kuidas kõikvõimalike vabaduste deklareerimine osutus vaid argpükslikuks silmakirjalikkuseks.

Võimud andsid kohalikele meediaväljaannetele suunise mitte mainida kusagil meie väljaannet, mis lubab endale avaldada teatud küsimustes alternatiivseid seisukohti. Kui portaali Sputnik mainitaksegi, siis vaid Nõia-Ellana eriteenistuste teabeleketes. Selline on riigis professionaalse ajakirjanduse tase.

Loomulikult ei ole sellel ajakirjandusega mingit pistmist. Need on mingid postsovjetlikud fantoomvalud, mis oleksid pidanud juba ammu taanduma. Ilmselt on see tingitud sellest, et möödunud 25 aasta jooksul ei ole Eestil olnud tõeliselt suuri saavutusi, mille üle tuntav uhkus oleks minevikuhirmud teadvusest välja tõrjunud. Kui pole millegi üle uhkust tunda, siis haarab rahvast hirm ja sellega hakatakse üksteist muserdama.

Ja nii meenutavadki inimesed juba 25 aastat ühtejärge muudkui seda, kui halb oli elu nõukogude võimu ajal ja hoidku jumal, kui tuleks jälle selle võimu all elada. Kuigi meile Veenemaal on ilmselge, et see pole võimalik. Kasvõi sellepärast, et meil endil oli selle võimu all elu kehv. Ajakiri Forbes küsis minult: "Milline oli teie elu Nõukogude Liidu ajal, mida te sellest mäletate?" Ja ma taban end mõttelt, et ei suuda sellest ajast midagi head meenutada peale tasuta hariduse ja arstiabi: hea hariduse, kuid alla keskmise meditsiini, mis oli vähemalt tasuta. See-eest halba võiks meenutada palju.

Miks arvab Eesti, et me kavatseme tagasi pöörduda ja ka Eesti sinna kaasa vedada!? Meie siin ei saa sellest aru. Me oleme selle lehekülje juba ära pööranud, meie jaoks on see minevik, mida peaksid uurima ja selgitama ajaloolased: mis tegelikult toimus, mida ei toimunud, milliseid vigu tehti. Kuid mitte keegi terve mõistusega ega võimu juures olevatest inimestest Venemaal ei ole seda meelt, et tuleks tagasi minevikku pöörduda ja pealegi veel koos Eestiga.

Mailis Reps
© Sputnik / Вадим Анцупов

Meil on muidki muresid. Meil on Krimm, on Olümpia, me konkureerime Ameerikaga Islamiriigi alistamises, tegeleme Süüria päästmisega. Meil on muudki teha, kui oma 25-aasta taguses minevikus sorida.

Valitsuse pressiteenistused keelduvad pidevalt Sputnik Eesti ajakirjanikke akrediteerimisest, vastates iga kord päheõpitud fraasiga: "Ärge pange pahaks aga see üritus on ajakirjanikele". Tuleb välja, et madalama taseme ametnikud reguleerivad juurdepääsu informatsioonile, vaatamata sellele, et Eestis ei ole isegi meediaseadust. Kas see pole kummaline?

On ju arusaadav, et nad teevad seda käsu peale. On selge, et Euroopa, kes hakkas uue hääle ilmumist kartma, püüab nüüd näidata, et see hääl ei ole legitiimne. Kuid meie teiega ju teame ometi, et nad valetavad. Me saame ju aru, et võitluses meiega ei võitle nad mitte propaganda vaid teisitimõtlemisega.

Kui nad aru saavad, et mingi informatsioon võib nende meelerahu häirida, hakkavad nad selle vastu võitlema, nii nagu teeb seda mistahes totaalne režiim. Nad on õnnetud, hirmul inimesed, kes ei usu mingisse vabadusse, vaid mõtlevad ainult enda meerahule. See toimub igas diktatuuris nii. Sellel pole mingit pistmist ei demokraatia ega sõnavabadusega.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Nad ei suuda mõista, et võita ei ole võimalik ärakeelamiste ega akrediteerimiskeeldudega, hirmutamise ega KGB-sse väljakutsumisega. Võita tuleb tõe kasutamise ja professionaalse tööga ja sellepärast võidate te varem või hiljem. Kas mäletate Mahatma Gandhi kuulsat ütlust: "Kõigepealt sind ignoreeritakse, siis naerdakse su üle, siis hakatakse sinu vastu võitlema ja siis sa võidad"? Te olete juba eelviimasel staadiumil, teie vastu võideldakse, sest teid kardetakse.

Inimesed pole idioodid, kõik ei ela eilses, on ka neid, kes vaatavad kõrvale ja tulevikku, sest nad saavad aru, et neile jäetakse midagi rääkimata. Kui ajakirjanikud Eestis ja Euroopas teeksid tõepoolest ausalt oma tööd, poleks meil sellist suurt auditooriumi. Miks on RT maailmas esikohal Youtube videoplatvormil olevate teabekanalite seas? Sellepärast, et ülejäänud ei räägi "teravatel" teemadest, meie aga räägime nendest ja auditoorium hindab seda.

Iga aasta aprillis üllitab kohalik julgeolekuasutus KaPo oma aastaraamatu, omapärase "rahvavaenlaste" ülevaate. Möödunud aastal ilutses Sputnik Eesti seal üle kahe lehekülje. Venemaa meediaväljaanded on aastaraamatu "püsikangelased". Kas selline asi on demokraatlikus riigis võimalik?

Venemaal selliseid raamatuid ei tehta ja välismaa ajakirjanikke FSB-sse (Venemaa julgeolekuteenistus — toim.) ei kutsuta. Ka neid, kes "Vabadusraadios" töötavad, meil ei solgutata. Saan teile vaid kaasa tunda — te elate võitnud totalitarismiga riigis. Selles osas ei ole nõukogude ajaga võrreldes midagi paremaks läinud, peale selle, et nüüd varjatakse tsensuuri Euroopa demokraatia loosungiga. Selle pärast on häbi ja vastik ning sellel pole mingit pistmist euroopalike väärtustega. Kõige järgi otsustades peaksime hoopis meie kartma, et Eesti toob meid tagasi nõukogude mineviku õudustesse.

Venemaa võib vastata samade meetmetega

Infosõja teema jätkuks märkis RT peatoimetaja, et Läänes süüdistatakse väljaandeid Russia Today ja Sputnik kõikides surmapattudes ja tõi näiteks Ameerika luureteenistuste ühisettekande Venemaa meedia tegevusest, nimetades seda "vaimuhaige sonimiseks".

"Hiljuti aga ilmus seaduseelnõu, et Föderaalne juurdlusbüroo peaks RT America tegevust kontrollima. Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova ja Venemaa meediakomitee teatasid juba, et kui nad seda teevad, siis võtab Venemaa tarvitusele vastumeetmed. Nii tulebki teha," ütles Simonjan Sputnik Latviale.

"Venemaa pole see riik, kes end vaikselt tümitada laseb. Kui meile liiga tehakse, vastame me samaga. Me reageerime adekvaatselt välisministeeriumi kaudu. Välismaised ajakirjanikud peavad tundma samasugust survet, mida tunneme meie, sest mitte meie ei alustanud seda," ütles Simonjan.

Ta toob Balti riikidele eeskujuks Ameerikat, millele need oma välispoliitikas orienteeruvad. "Russia Today" peatoimetaja sõnul seal tegutsevad meediaväljaanded "sülitavad mistahes keeldudele — nad teevad, mida tahavad ega osale mingis kollektiivses vandenõus." Balti riikide meedia sellist luksust endale aga lubada ei saa.

Vastates Sputnik Lietuva küsimustele venekeelsete meediaväljaannete olukorrast Balti riikides toonitas Margarita Simonjan: "Sputnik räägib teemadest, mis ei saa kunagi Euroopa Liidu finantseeritava massimeedia kõneaineks. Asi pole selles, millises keeles väljaanne ilmub. Tõsistest probleemidest, mis on Leedu ühiskonnas viimasel ajal kogunenud, tuleb avalikult ja avameelselt rääkida. Lääne meediaväljaanded, palju neid ka ei ilmuks, kas kümme või sada, ei pane neid probleeme tähele. Erinevalt meist. Just selles on Sputnik Lietuva konkurentsieelis teiste meediaväljaannetega võrreldes."

Teema:
Meedialahingud (72)
Tagid:
peatoimetaja, Sputnik, RT, telekanal, Simonjan, Margarita Simonjan, NSVL, Leedu, Läti, Eesti

Peamised teemad