02:23 23. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.6525
LKA peakorter

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad

© REUTERS /
Poliitika
lühendatud link
Meedialahingud (221)
5730

Kõiki demokraatlikke valitsusi juhivad ebatäiuslikud inimesed

Julian Assangem, Inosmi

Oma esimeses avalikus esinemises LKA direktorina otsustas Mike Pompeo kuulutada sõja sõnavabadusele, aga mitte USA tõelistele vaenlastele. Ta kritiseeris WikiLeaksi, kus ma olin peatoimetajaks, nimetades seda organisatsiooni „vaenulikuks valitsusväliseks luureteenistuseks". Pompeo vaatevinklist võib administratsiooni kohta tõe avalikustamine olla kuritegu, mida peaprokurör Jeff Sessions kohe rõhutama tõttas, nimetades minu vahistamist „prioriteediks". Nagu teabeväljaanded on edastanud, kaalub föderaalne prokuratuur võimalust esitada WikiLeaksi liikmetele süüdistus, sealhulgas vandenõus, riigivara riisumises ja luuretegevuse seaduse rikkumises.

Kogu see retoorika, mille eesmärgiks on sõnavabaduse mahasurumine, on kujunenud vastukaaluks terve rea dokumentide, mis on saanud nimeks Vault 7, WikiLeaksi veebilehel avaldamise algusele. Vault 7 dokumendid kujutavad endast tõendeid LKA ebakompetentsusest ja teistest vajakajäämistest. Siia hulka kuulub ka tõsiasi, et agentuur — hinnaga miljardeid dollareid, mis on võetud maksumaksjate taskust — on loonud terve arsenali arvuriviirustest ja häkkeriprogrammidest, mille üle ta väga kiiresti kontrolli kaotas ja seepeale üritas oma vigu varjata. Neis dokumentides kõneldakse ka LKA katsetest nakatada arvutiviirustega kõige menukamaid tarbekaupu ja autode elektroonikasüsteeme.

Kui LKA direktor, kes ei ole oma ametisse valitav riigiametnik, sellist organisatsiooni nagu WikiLeaks avalikult mustab, nimetades teda „petturiks", „argpüksiks" ja „vaenlaseks", siis on see — või peaks olema — kõigi ajakirjanike jaoks hoiatussignaaliks. Pompeo järgmine faktidega kinnitamata tees, et WikiLeaks kujutab endast „vaenulikku valitsusvälist luureteenistust", on relvaks, mis on sihitud ameeriklaste põhiseadusliku õiguse vastu saada ausat teavet oma valitsuse kohta.

See süüdistus on osutunud järjekordseks näiteks pikast reast möödaniku ja tänapäeva bürokraatide ebaõnnestunud katsetest teha nende vajakajäämiste paljastajatest kurjategijad. President Theodore Roosevelt mõistis, et ei tohi järele anda neile „rumalatele ja reetlikele, kes üritavad nimetada kuriteoks katseid administratsiooni kohta tõtt rääkida, kui administratsioon on süüdi ebapädevuses või teistes vajakajäämistes". Sellised „katsed on iseenesest kuritegudeks rahva vastu," kirjutas Roosevelt. President Trumpil ja tema nõunikel tasub seda nõuannet kuulda võtta.

LKA hoones
© AP Photo / J. Scott Applewhite

Sõnadel on tähendus ning ma eeldan, et Pompeo tõepoolest mõtles nii, öeldes, et „Julian Assange´il ei ole põhiseaduse esimese muudatusega tagatud vabadusi. Ta ei ole USA kodanik." See väide lihtsalt ei vasta tegelikkusele. Ja see kinnitab veel kord, kuivõrd ohtlik on anda mittevalitaval kohal ametnikule ja agentuuri juhile, kelle töö eeldab pidevat valetamist ja katseid kõiki segadusse ajada, õigus olla ainsaks tõe üle otsustajaks ja põhiseaduse tõlgendajaks.

Pompeo demonstreeris täielikku võimetust taibata irooniat, kui ta soovitas WikiLeaksil „keskenduda meie maailma autoritaarsetele režiimidele, mis tegelikult suruvad maha sõnavabadust ja mis tahes rahulolemakust" — ehkki ta ise oli justsama kutsunud üles pealetungile sõnavabaduse vastu. Tuleb välja, et Pompeo enda saab asetada samasse ritta Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani (257 934 dokumenti, mis on avaldatud WikiLeaksi veebilehel), Süüria presidendi Bashar al-Assadiga (2,3 miljonit dokumenti) ja Saudi Araabia diktatuuriga (122 609 dokumenti), kuna kõik nad on üritanud, kuid pole suutnud WikiLeaksi tsenruurile allutada.

Veel üsna hiljuti oli Pompeo WikiLeaksi austaja. 24. juulil postitas Pompeo Twitteris kahjurõõmsa sõnumi: „Kas vajate uusi tõendeid sellest, et Obama oli olukorraga kursis? Vahele jäi! WikiLeaks avaldas 19 252 Demokraatliku Partei Rahvuskomitee e-kirja."

Pompeole oli WikiLeaksi veebileht meelepärane, kui seal ilmusid tema poliitiliste rivaalide puudusi paljastavad materjalid. Aga niipea kui meie publikatsioonid hakkasid puudutama Pompeod ennast ja tema aatekaaslasi, muutus WikiLeaks tagakiusamise objektiks. Hiljem eemaldas Pompeo tolle säutsu oma Twitteri-kontolt, kuid nagu ta on saanud veenduda, on digiajastul väga raske tõde varjata. Ei saa täna tõde armastada, kuid homme juba püüda seda summutada ja kõiki, kes seda avaldavad, vangi panna.

Olles veel presidendikandidaat, kirjutas Trump oma Twitteris: „Ebaausad meediakanalid ei ole pööranud peaaegu mingit tähelepanu hämmastavatele andmetele, mida WikiLeaks on avaldanud." Möödunud kuul meenutas president WikiLeaksi 164 korda, teatades: „Ma armastan WiliLeaksi."

Kõiki demokraatlikke valitsusi juhivad ebatäiuslikud inimesed. Diktatuuride puhul on lood veelgi hullemad: „leebe diktaator" — see on müüt. Need inimesed, niihästi demokraadid kui ka diktaatorid teevad vigu ja väärtegusid ja tihtilugu teenivad pigem ennast kui oma riiki. Nimelt neist saavadki WikiLeaksi üllitiste objektid.

„Pompeo doktriin", mis kajastub tema esinemistes, on suunatud kõigi tõsiseltvõetavate uudistekanalite ja inimõigusorganisanktsioonine vastu alates ProPublicast ja Amnesty Internationalist kuni Human Rights Watchini. Väited sellest, et WikiLeaks või need organisatsioonid kujutavad endast mingil kombel „luureagentuure" on samavõrd absurdsed kui deklareerida, et LKA on teabeväljaanne. Nii ajakirjanikud kui ka luureagentuurid otsivad ja kaitsevad omi allikaid, koguvad infot ja kirjutavad raporteid, kuid sellega nende sarnasus ka piirdub. Maailm ei saa endale lubada — ja meie põhiseadus on selle keelanud —, et võimud sulgeksid nende organistasioonide suu, kelle töö seisneb läbipaistvuse tagamises ning USA ja maailma avalikkuse informeerimises.

Sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse aluspõhimõtted, nagu ka vabaduse ja julgeoleku vastastikuse sõltuvuse põhimõte ulatub oma juuri pidi vabariigi kui sellise rajamise ajastusse.

Nende nimed, kes tõe mahasurumise ja tagakiusamise kaudu üritavad oma piiratud eesmärke saavutada, vajuvad tahes-tahtmata unustusse. Ausas võitluses, nagu kunagi kirjutas Johm Milton, pääseb tõde alati võidule.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Meedialahingud (221)
Tagid:
LKA, WikiLeaks, Pompeo, Julian Assange

Peamised teemad