02:06 28. Mai 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Vene politoloog, Venemaa välisasjade nõukogu peadirektor Andrei Kortunov

Ekspert: Eesti on suurepärane paik investeeringuiks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
2921

Еuroopa omandab oskusi Venemaa mõistmiseks, leiab Tallinnas toimunud Lennart Meri konverentsil osalenud Venemaa välisasjade nõukogu juht Andrei Kortunov

TALLINN, 16. mai — Sputnik. Eesti ja Venemaa võivad leida ühise huvi, investeerides digi- ja biotehnoloogiasse, leiab silmapaistev vene politoloog, Venemaa välisasjade nõukogu peadirektor Andrei Kortunov.

Intervjuus portaalile Sputnik Eesti märkis ta, et Lennart Meri konverents on kujunenud Põhja-Euroopale märgilise tähendusega foorumiks, üheks kõige esinduslikumaks ja kogemustevahetuseks kõige kasulikumate kilda kuuluvaks sündmuseks. 

„Alati on huvitav kuulata ja võrrelda tänaseid hoiakuid möödunud aastate meeleoludega," ütles Kortunov. „Pealekauba on mul olnud ülimalt palju põnevaid ja huvitavaid kohtumisi väljaspool konverentsi raame, sealhulgas Eesti välisministri Sven Mikseriga. Me vahetasime oma arvamusi Venemaa ja Eesti kahepoolsete suhete osas ja olukorra üle maailmas tervikuna. Ma esinesin ka ettekandega Eesti rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses."

See ei ole sugugi esimene Lennart Meri konverents, kus te osalesite. Kas Venemaa teemade arutamise tonaalsuses ja hinnangutes Venemaa tegevusele on olnud erinevusi?

Kui konverentsi tulemusi kokku võeti, kõneldi sellest, et tervikuna on meeleolud tänasel päeval vähem ärevusttekitavad kui need olid aasta tagasi. See käib mitte üksnes Venemaa, vaid ka Euroopa kõikvõimalike probleemide kohta. Aasta tagasi olime me kõik rändekriisi epitsentris, ehkki siis ei olnud veel Brexitit ega USA uue presidendina Donald Trumpi. 

Probleemid muutuvad, kuid neid leidub alati. Kõige tähtsam erinevus on minu meelest selles, et Euroopa harjub mõttega maailma muutlikkusest. Triumfeeriv meelsus, mis oli eurooplastele eelmistel aastatel nii omane, ei ole enam päevakorral ning euroopalikud elukorralduse mallid ja liberaalne ideoloogia ei ole sugugi universaalsed.

Еuroopa tunnetab oma võimaluste piire, sealhulgas ka rahvusvahelises poliitikas, hakates kohanema uute välispoliitiliste tingimustega ja rahvusvahelise olukorra arengusuundadega. Euroopa eksperdid mõtestavad ümber Euroopa võimekust ühtede või teiste küsimuste lahendamisel kaasa rääkida. Seda oli aduda ettekannetes, üldises õhkkonnas, kuluaarivestlustes. Minu arvates on see pigem plussiks kui miinuseks. Aga mõtteviisi inertsust on ikkagi tunda. 

Tiit Vähi
© Sputnik / Андрей Петров

Selle üle, kas see toon, mida Euroopa Venemaaga kõneldes kasutab, on muutunud leebemaks, võib vaielda. Kuid kindlasti ei ole see enam nii negatiivse tundelaenguga kui varem — siis, kui me aasta tagasi kuulsime midagi selles vaimus, et: „Mis te seal Venemaal õige mõtlete, olete lolliks läinud või?! Te olete ju eurooplased, te peate järgima euroopalikke standardeid. Te ei tohi niiviisi käituda, pöörake kõik tagasi!" 

Nüüd aga on tunda arusaamist, et tagasipööramist ei tule. On see hea või on see halb, aga olukorra muutumise mõistmine on nähtavasti põhjustanud ka muutuse kõnetoonis. Meie partnerid Euroopas hakkavad harjuma, et Venemaa läheb oma rada pidi, et Venemaa ettekujutused õigest ja õiglasest erinevad eurooplaste omadest. 

Mis või kes võib teie arvates saada selleks teguriks, mis keerab EL-i ja Venemaa vahelised suhted konstruktiivsesse suunda? Millised on eeldused dialoogi taasalustamiseks?

Dialoog ei ole tõtt-öelda kunagi katkenud. Ei maksa unustada, et me elame 21. sajandil, mis on vastastikuste suhete süsteemi pöördumatult muutnud. Ma võrdleksin Venemaa ja Euroopa suhteid kahekorruselise majaga, millel on ka pööning. Esimene korrus kätkeb teatud käitumispõhimõtteid, reeglistikku, vastastikuse turvalisuse aluseid, suhtluskanaleid. Teine korrus kujutab endast eri riigikordadega Euroopat.

Käesoleval sajandil kulgevad suhted ei sobitu mitte kuidagi kahekümnenda sajandi raamistikesse, külma sõja raamidesse, vaid need on palju arenenumad, keerulisemad, läbipõimunumad. Kultuurivahetus, inimeste omavaheline suhtlus, kaubandus — see kõik liigub üha edasi, hoolimata külmast õhust ja seiskujäämisest esimesel korrusel. Pööning aga — see on asjatundjatest koosneva ühiskonna koostöö, mille näiteks võib pidada ka Lennart Meri konverentsi. Tegelikult tähendab see tööd suhete edasiarendamiseks.

Ekspertide ühiskonnas on omad tuvid ja omad pistrikud. Tallinnas toimunud konverentsil oli nii ühtesid kui teisi, aga mida äärmuslikumaid seisukohti keegi ekspert esitab, seda lähemal on tema väited propagandale ja seda kaugemal on need tegelikust kasutoomisest. Ekspert peab jääma vaatlejaks. Emotsioonid ei tohi tema pilku hägustada, nii et see takistab kainete otsuste ja prognooside tegemist. Venemaasse saab suhtuda mitmeti, kuid konstruktiivseks osutub vaid suhtumine temasse kui võimalikku partnerisse, arusaamine tegutsemise ajenditest ja otsuste langetamise põhimõtetest.

Aga millised ikkagi on konstruktiivsed koostöösuunad, ütleme näiteks Eestiga?

Väärib märkimist, et kuni Venemaa-vastased sanktsioonid on teatud moel Euroopa ühtsuse sümboliks, ei õnnestu meil vastastikustes suhetes silmanähtavat edu saavutada. Ja võib vaielda selle üle, kuivõrd need sanktsioonid Euroopa Liidu huvidele vastavad. Mis puutub Eestisse, siis see riik on hea investeeringuplats, usaldusväärne, stabiilne, soodsa geopoliitilise asendiga.

Piirkonna pikaleveninud majanduslik madalseis annab tunnistust sellest, et kõigil meil tasub üle minna uutele arengumudelitele. Kui kord juba vene kaubavedude transiit, mis varem tagas nii Eestile kui Venemaale vastastikuse kasu ja mõlemapoolse huvitatuse, enam ei toimi, tasub leida uusi mõlemapoolse huvi valdkondi.

Üheks selliseks panustamisvaldkonnaks võiks kujuneda digitehnoloogia, milles Eesti on tugev, edestades Venemaad ja paljusid oma liitlasi Euroopas. Mõlemale riigile huvipakkuvaks võiks saada ka biotehnoloogia, mille arengubaasiks võiks olla Venemaa.

Tagid:
biotehnoloogia, politiloog, digivaldkond, Lennart Meri konverents, Andrei Kortunov, Euroopa, Eesti, Venemaa

Peamised teemad