01:23 19. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Donald Trump

Ainult kolm minutit: NATO tahab piirata suhtlust Trumpiga

© REUTERS / KEVIN LAMARQUE
Poliitika
lühendatud link
Mihhail Šeinkman
124104

Nagu kirjutab Foreign Policy viitega allikatele NATO peakorteris soovib allianss 25. mail toimuval NATO tippkohtumisel piirata liikmesriikide esindajate suhtlemist Donald Trumpiga. Põhjusi ei nimetatud, kuid arvata võib

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Mida jõuab paari-kolme minutiga? Armastust avaldada, jõuluvanale salmi lugeda, kolm minutit kestab laul või poksiraund. Ja kui lapsed ei kuule, võiks öelda, et see on statistiliselt keskmine toimingu kestus, mille tagajärjel nad ilma sünnivad.

Millest konkreetselt NATO juhindub — pole teada. Kuid nagu kirjutab Foreign Policy viitega allikatele organisatsiooni peakorteris, soovitatakse riigipeadel 25. mail toimuval tippkohtumisel isiklikul suhtlemisel Donald Trumpiga just selle ajaga piirduda. Põhjusi võib vaid aimata.

Esimene, mis pähe tuleb, on hoolitsus Trumpi eest. Juba ette teades, millist elevust tema debüüt esile kutsuda võib, otsustati Brüsselis ehk teda ülepingutusest säästa. Tormavad ju 27 NATO liikmesriigi riigipead temaga lähemat tutvust sobitama, niiöelda märki maha panema. Tema aga on juba kõrges eas.

Sellist asja pole tal varem olnud. Hea, kui peaks igaühega kaks minutitki vastu. Milleks neile seda jama vaja on, kui ta kõige tähtsamal hetkel äkki külge keerama peaks. Kuigi nad Trumpi eriti ei salli ja paljud suisa pelgavad, ega siis ometi niivõrd, et kõigile näidata kuidas ta neid ei huvita. Kui seda aga kiiresti teha, ei pane keegi tähelegi.

Teisalt võidakse seda teha suisa väiklastel kaalutlustel. Kiiev, näiteks, olevat selle eest, et Klimkin (Ukraina välisminister — toim.) saaks Ovaalkabinetis kirjutuslauast kinni hoida, maksnud 400 tuhat dollarit. Merkelile esitati Valges majas läbirääkimiste eest arve 375 miljardile. Temale ettenähtud aja võiks hoopis kellelegi teisele anda, milleks talle seda enam vaja. Kui palju see minut Trumpi vestlemise eest siis ka maksab? Ja kellel rahakott kannatab, saab ka kauem lobiseda. Jaanuaris nimetas Trump NATO-t iganenud organisatsiooniks, kuid hiljem võttis oma sõnad tagasi. Ja ei varjagi enam, et tahaks ka raha tagasi võtta.

Ja mõistatama oleks võinud jäädagi, kui mitte The Washington Post poleks silmi avanud. Väljaannet uskudes võiks arvata, et suhtlust Trumpiga piiratakse selleks, et ta midagi liigset välja ei lobiseks.

Jätkates nagu teisedki USA meediaväljaanded tüli kiskumist sellepärast, et neid kohtumisele Lavroviga ei kutsutud, läks see väljaanne esimesena kadedusest lõhki. Ta teatas, et USA president tilgutas Venemaa välisministrile täiesti salajast teavet ISIS'e (keelatud terroriorganisatsioon —toim.) kohta.

Kuigi esiteks, miks ka mitte, kui me juba nagunii üht asja ajame. Teiseks, see pole küll telefonijutt, kuid Trump oleks võinud teavet ka otse anda. Formaati "Aleksile Justaselt" (Nõukogude luureseriaalis "Seitseteist kevadeist hetke" kasutatud koodnimed — toim.) ei ole ju keegi tühistanud. Seda enam, et ega see päriselt välisministri vastutusala ei olegi.

Valge maja nimetas sellised teated kohe tegelikkusele mittevastavaks. No heakene küll, oleks siis et ainult riigisekretär Tillerson, kuid ka rahvusliku julgeoleku nõunik "pistrik" McMaster kinnitas, et midagi sellist ei toimunud. Kuid nemad eitavad ju ka Venemaa sekkumist üldse.

Tundub siiski, et sellest teemast on USA-s juba üle saadud. Teade Trumpi kuulutamisest kui mitte Venemaa spiooniks, siis vähemalt koputajaks tähistas järgmist etappi tema ametist tagandamise ettevalmistamisel. Nagu kõrgushüppajatel, kui latt on alles algkõrgusel aga üle kuidagi ei saa. "Venemaa jäljest" ei saada kuidagi üle nagu algkõrgusel latist. Nüüd siis tellitakse latti järjest kõrgemale. See olekski siis justkui tõendiks, et eelmisest kõrgusest on üle saadud. Nüüd hakatakse arutama, kuidas Trump riigisaladusi välja annab. Ja polegi tähtis, et tegelikult olid need hoopis Islamiriigi (Venemaal keelatud terroriorganisatsioon — toim.) omad.

Mis aga "kolme minutisse" puutub, siis on see ka kinosaaga "Teadmata kadunud" (i.k. Lost — toim.) ühe seeria pealkiri. Trumpile on see vaid episood. Võibolla tasuks tal vestluste asemel hoopis vait olla. Nagu Vizbor (Juri Vizbor — Nõukogude laulja) laulis: "Kuulata kolm minutit vaikust".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
NATO, Rex Tillerson, välisminister, president, Lavrov, Donald Trump, Trump, USA

Peamised teemad