23:42 23. Juuli 2017
Tallinn+ 18°C
Kuula otse
Sõjapõgenikud Kreeka laagris

Volinik nõuab „Eestile kuuluvate“ pagulaste äratoomist Itaaliast

© AFP 2017 / ANGELOS TZORTZINIS
Poliitika
lühendatud link
29834

Euroopa Komisjon on hakanud märksa järsutoonilisemalt kritiseerima neid liikmesriike, kes ei ole täitnud oma kohustusi sisserändajate vastuvõtmisel, ja ähvardab rikkujaid kohtuga

ТАLLINN, 18. mai — Sputnik. Eestit ähvardavad ebameeldivused, kui ta viivitamatult ei asu Itaalia pagulaslagritest ära viima neid 125 inimest, kelle ta on kohustunud sisserändekvootide alusel oma riiki vastu võtma.

Liidu liikmesriikide seas on ka kehtiva pagulaste ümberjaotussüsteemi osas palju tõsisemaid seaduserikkujaid ja Brüssel hakkab nende suhtes ilmselt „kruvisid kõvemini kinni keerama", nõudes kõikide kohustuste vastuvaidlematut täitmist.

Eesti on kohustunud ümber paigutama ühtekokku 550 inimest. Kreekast on Euroopa Komisjoni andmetel tänavuse 12. mai seisuga ära toodud 112 inimest. Itaaliast aga ei ole seniajani toodud mitte ühtegi, kuigi vestlusi peetakse 8 pretendendiga. Hoolimata sellest, et Tallinna jõupingutused ei paista sugugi nii viletsad, võrreldes kvoodisüsteemi avaliku saboteerimisega mitmetes teistes liidu liikmesriikides, võib temagi jaoks „vitsakimp leos olla".

Avramopoulos tõotab ebameeldivusi

Liidu liikmesriikide tegevusele sisserändajate ümberpaigutamise osas Euroopa Komisjoni poolt antud hinnangute toon on muutunud märgatavalt karmimaks.

Brüssel ähvardab Euroopa riike ühemõtteliselt karistustega kvootide täitmatajätmise eest ja paistab, et ta järeleandmisi ja leevendusi ses suhtes enam ei tee. Paljud usuvad, et EL hakkab nüüd sagedamini neile liikmesriikidele „hambaid näitama", kes ei mahu EL-i süvendatud lõimumiseks valmisolevate riikide kategooriasse. Liiatigi võib sel suvel Euroopat hõlmata uus migratsioonilaine, mille puhul tuleb samuti mingi lahendus leida.

Neil päevil ilmunud Euroopa Komisjoni pressiteates on öeldud, et eelkõige 2017. aasta esimestel kuudel viidi põgenikelaagritest EL-i riikidesse sama palju Aasia ja Aafrika hädade ja viletsuse eest jõukasse Euroopasse põgenenud inimesi, nagu kogu eelnenud aasta jooksul. Kuid ümberpaigutatud sisserändajate koguhulk, 18 418 inimest, jääb väga kaugele maha „plaanilistest" näitajatest.

Varem otsustas EL jaotada liidu liikmesriike pidi laiali 160 000 inimest neist ligi 2 miljonist, kes on rändekriisi ajal viimase kahe aastaga jõudnud Kreekasse ja Itaaliasse. Kvootide määra, mille kehtestamine põhjustas Euroopa üsna mitmetimõistetavaid vastukajasid, on juba korrigeeritud ja nüüd on ümberpaigutatavate inimeste koguarvuks ligikaudu 100 000 inimest.

„Ma kutsun neid riike, kes järjekindlalt on oma kohustused täitmata jätnud, üles viivitamatult tegutsema asuma," teatas Euroopa Liidu rände-, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos.

„Juhul, kui järgmise aruande (sisserändajatega seotud olukorra kohta — toim.) avaldamiseni juunis midagi ette ei võeta, ei kõhkle Euroopa Komisjon vastavate lepingute raames rakendamast oma võimutäiust ja hakkab karistama (neid, kes ei järgi ega täida sisserändajate vastuvõtukvoote — toim)," märkis EL-i volinik pressikonverentsil

Bulgaarias ei sallita Eritrea pagulasi

Poolat ja Ungarit, aga ka Austriat ähvardab kohtumenetlus ja suured trahvid juhul, kui nad eelseisva kuu jooksul oma kohustusi täitma ei asu: need riigid, kritiseerides kvoodisüsteemi kui sellist, ei ole seniajani viinud Kreeka ja Itaalia laagritest välja mitte ühtegi inimest. Ungari ja Slovakkia püüavad praegu kvoodisüsteemi Euroopa Kohtus vaidlustada.

Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu, illustratiivne foto
© AP Photo / Thanassis Stavrakis

Tšehhi ei ole juba terve aasta sisserändajate vastuvõtmise küsimustega tegelenud. Bulgaariat ja Slovakkiat kutsub Euroopa Komisjon üles alandama „kvaliteetsete" sisserändajate nõuetekünnist ja osutama rohkem tähelepanu nende arvukusele. Bulgaaria keeldub millegipärast vastu võtmast pagulasi Eritreast, Slovakkia valib ümberpaigutamiseks eranditult lastega üksikemad või need sisserändajad, kellele on käes kehtiv isikutunnistus. Iirimaalt ja Eestilt nõuab Brüssel lõpuks ometi Itaaliaga kokkuleppele jõudmist ümberpaigutamisele kandideerijatega vestluste läbiviimise korralduse osas ja kandidaatide usaldusväärsust puudutava nõuetekünnise alandamist.

Brüsselil on etteheiteid ka Hispaaniale, Belgiale ja Horvaatiale, Saksamaale, Rumeeniale, Prantsusmaale ja Küprosele. Pole raske märgata, et ainult mõned EL-i riigid, sealhulgas Skandinaaviamaad ja Soome ei pälvi Euroopa Komisjoni poolt kriitikat.

Tagid:
kvoot, Euroopa Komisjon, migrant, sõjapõgenik, Dimitris Avramopoulos

Peamised teemad