09:50 24. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Hillary Clinton

„Sa lähed vangi!“: Hillary Clintonit kahtlustatakse korruptsioonis

© AFP 2017 / Brendan Smialowski
Poliitika
lühendatud link
Vladimir Ardajev
7160

Möödunudaastase presidendiralli haripunktis lubas vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump oma rivaali – demokraat Hillary Clintoni – trellide taha pista

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

USA Senati õiguskomisjoni esimees, vabariiklane Chuck Grassley alustas uurimist endise riigisekretäri ja viimatiste valimiste presidendikandidaadi Hillary Clintoni suhtes. Teda kahtlustatakse korruptsioonis, teatas RIA Novosti viitega USA uudisteportaalile The Daily Caller.

Uurimine puudutab episoodi, mis leidis aset ajavahemikul 2009-2013, mil Clinton oli ametis riigisekretärina. Grassley kinnitab: on alust arvata, et ta üritas peatada Clintonite fondi doonori ja ühtlasi nende perekonnasõbra, ettevõtja Muhammad Yunuse kohtuasja menetlust Bangladeshis.

Möödunudaastase presidendiralli haripunktis lubas vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump oma rivaali — demokraat Hillary Clintoni — trellide taha pista.

„Sa lähed vangi!" teatas ta Clintonile tookord Missouri osariigis Saint Louisis 2016. aasta 9. oktoobril toimunud valimisdebatil. Ning pool aastat pärast Trumpi võimuletulekut ongi alustatud juurdlust — praeguse administratsiooni puhul esimest, kuid kaugeltki mitte esimest viimaste aastate jooksul.

Skandaaliderohke fond

The Daily Calleri andmeil, mis on saadud Kapitooliumi allikatelt, üritas riigisekretär Clinton aidata Yunusel vältida kohtumenetlust teda korruptsioonis süüdistanud Bangladeshi võimude poolt. Ta andis korralduse, et juhtivad USA diplomaadid avaldaksid Bangladeshi peaministrile šeik Hāsinā Oyājedile ja tema pojale Sajeebile survet, et sundida valitsusjuhti uurimist Yunuse suhtes lõpetama. Näiteks olevat Clinton, nagu väidetakse, ähvardanud Sajeebi tema USA-s arendatunud äritegevuse täieliku maksuauditiga.

Chuck Grassley on juba pöördunud praeguse riigisekretäri Rex Tillersoni poole palvega esitada tema komisjonile kõik selle episoodiga seotud hädavajalikud dokumendid ja kirjavahetused — tähtajaga hiljemalt 15. juuniks.

Tegemist on esimese parlamendijuurdlusega, mida alustati Clintoni vastu pärast tema läbikukkumist presidendivalimistel. Samal ajal jätkub Kongressi Esindajatekoja valitsusreformi järelevalvekomisjonis teine juurdlus, mida alustati juba eelmise administratsiooni ajal. See puudutab endise riigisekretäri isikliku serveri kasutamist ametialaseks kirjavahetuseks.

Clintonite perekonna (Hillary Clintoni ja tema mehe, endise presidendi Bill Clintoni) fond on uurimise all, millega FBI tegeleb juba kolmandat aastat. Uurimise katalüsaatoriks sai Clintoni valimiskampaaniaga seotud kiri, mis varastati Demokraatliku Partei serverist ning mille avaldas organisatsioon WikiLeaks. Agendid uurivad, kas endine riigisekretär sai fondi doonoritelt raha vastutasuks „poliitiliste teenete" eest.

Poliitilised mängud

Möödunud novembris omistas FBI fondi Clintoni suhtes käivitatud uurimisele „väga kõrge prioriteetsuse". Analüütikud nägid selles tookord osakest „poliitilistest mängudest", millesse kaasati USA õiguskaitseorganid ja iseäranis FBI.

Asi on selles, et kuni möödunud aasta suveni uuris Föderaalne Juurdlusbüroo Hillary Clintoni isikliku serveri kasutamist tööalase kirjavahetuse pidamiseks, mis võis põhjustada riigisaladuste lekke. Kuid suvel see uurimine lõpetati — ametkond jõudis järeldusele, et tema tegevuses puudus kuriteokoosseis, ehkki ta tegutses „eriti ettevaatamatult".

Vabariiklased tõstsid kära, lahvatas skandaal, mida süvendas see, et tagantjärele avastas FBI veel 15 000 elektronkirja, mis polnud varem nende vaatevälja sattunud. Olukorrale lisas pikantsust asjaolu, et osa neist uutest kirjadest leidsid agendid arvutitest, mis kuulusid Anthony Weinerile — endise riigisekretäri nõuniku, tolleks ajaks Clintoni valimisstaabis töötanud Huma Abedini abikaasale. Endine kongresmen Weiner aga oli juba 2011. aastal sunnitud tagasi astuma tänu süüdistustele alaealise seksuaalses ärakasutamises.

Aga isegi vaatamata esilekerkinud uutele asjaoludele ei taastanud FBI juurdlust ja infopomm kärgatas nii võimsalt, et vabariiklaste leerist hakkas kostma hääli, mis kahtlustasid FBI direktorit James Comeyt demokraatidega kokkumängus. Pole välistatud, et just temalt sedasordi süüdistuste pareerimiseks teataski büroo Clintonite fondi suhtes toimuva uurimise prioriteetsuse tõstmisest.

Lisaks sellele avaldas büroo materjalid 15 aasta tagusest uurimisest endise presidendi Bill Clintoni suhtes. Endist riigipead kahtlustati toona armuandmisseaduse rikkumises ettevõtja Marc Richi suhtes, keda süüdistati maksudest kõrvalehoidmises ja ebaseaduslikes tehingutes Iraaniga 1979-1981. aasta pantvangikriisi ajal. Tema armuandmismäärusele kirjutas Bill Clinton alla vaid mõni tund enne oma presidendivolituste lõppemist.

Skandaali sekkus justiitsministeerium, heites Comeyle ette õiguslikke üleastumisi ja ametialaste volituste kuritarvitamist. Ajakirjandusse imbusid kuuldused, et tolleaegne president Barack Obama kavatseb FBI direktori tema poliitikasse tungimise pärast vallandada. Ja ehkki Obama seda tookord ei teinud, siis James Comeyt see ei aidanud — poole aasta möödudes vallandas ta juba uus president Donald Trump.

Kas Trump teeb oma ähvarduse teoks?

Clintonite perekonna heategevusfond on maksudest vabastatud, kuna formaalselt see sissetulekut ei teeni. Kuid USA meediaväljaannetes on korduvalt avaldatud dokumente, mis annavad tunnistust sellest, et heategevuseks läheb vaid tühine osa selle fondi vahendeist. Aga säärased publikatsioonid moodustavad ainult väikese osa kõigist skandaalidest, mis on saatnud seda fondi kogu tema olemasolu jooksul, alates 2001. aastast, mil ta loodi.

Reeglina käib jutt suurtest sissemaksetest, mis kummalise kokkusattumusena on laekunud fondi arvele ikka pärast seda, kui tema asutajad on sponsorile mingi teene osutanud. Näiteks pärast Bill Clintoni visiiti Kasahstani 2005. aastal sai Kanada ärimees Frank Giustra õiguse selle riigi uraanivarude käitlemiseks — ning fondi arvele laekus temalt annetus kogusummas 30 miljonit dollarit. Või kui Hillary Clinton veel senaatorina surus läbi mõne ettevõtja Robert Congelile kasuliku seaduseelnõu, kandis too fondile üle 100 00 dollarit.

Selliseid näiteid on hulganisti, ja sageli ei ole neis esinevad isikud pehmelt öeldes mitte just päris laitmatu mainega. Nagu näiteks Bill Clintoni isiklik sõber, liibanonlane Gilbert Chagoury, keda Šveits on süüdistanud rahapesus ja Hezbollah´ga seotud Liibanoni poliitikute spondeerimises. Või Ukraina oligarh Viktor Pintšuk, kes maksis fondile isikliku ligipääsu eest Clintonite abielupaarile ja Riigidepartemangu toetuse eest.

Fondi sponsorriikide seas on Alžeeria, Omaan, Saudi Araabia, Maroko, Araabia Ühendemiraadid. Mõnedel andmetel figureerivad nende hulgas ka Kongo ja Põhja-Korea. Möödunud aasta novembris vallandus skandaal seepeale, et miljon dollarit laekus fondile Katarilt, ning fond tunnistas, et selline „kingitus" leidis tõesti aset.

Muuseas, Lähis-Idas lahvatanud diplomaatilise skandaali käigus, kui terve rida riike Katariga suhted katkestas, ilmus meedias informatsioon, et endine riigisekretär Hillary Clinton oli omal ajal teadlik tõigast, et selle riigi võimud spondeerivad ISIS-st.

Paljud neist skandaalsetest seikadest on praegu FBI uurimisobjektiks. Kuid analüütikud ei kiirusta kinnitama, et Trump oma ähvarduse Clinton vangi panna tingimata teoks teeb. Mitte ainult sellepärast, et kohe pärast tema ametisseastumist muutis ta tema suhtes tooni ja on temast mitu puhku kiitvaltki kõnelnud, vaid ka sellepärast, et sedasorti raputus võib USA-s tõepoolest esile kutsuda poliitilise tsunami. Eriti praegu, mil terve hulk riigiasutusi on poliitilises võitluses räsida saanud.

Rääkimata juba sellest, et uurimine — nii FSB-s toimetatav kui parlamendipoolne — kestab tõenäoliselt veel väga kaua.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
fond, FBI, Rex Tillerson, James Comey, Donald Trump, Hillary Clinton, USA

Peamised teemad

  • Politsei tõhustab inimeste ja sõidukite kontrolli

    Seoses EL eesistumise digitaalvaldkonna tippkohtumisega kontrollib politsei esmaspäevast reedeni tavapärasest rohkem inimesi, sõidukeid ja nende dokumente

    6
  • Tallinn tähistab Eesti rahvusvähemuste päeva

    Eesti rahvusvähemuste päev ehk Eesti rahvuste päev on 24. septembril tähistatav tähtpäev, mis meenutab Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal

    16
  • Illustreeriv foto

    Juba aasta otsa üritavad ametnikud ja poliitikud jälile saada ühes Rootsis Älvrosis asuvas kollases majas toimuvale. Selles majas magab sõjaväenaridel 35 Ukrainast ja Valgevenest pärit hooajatöölist.

    28