20:40 23. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Venemaa president Vladimir Putin

Putin: Ei rääkinud. Absoluutselt

© Sputnik / Алексей Дружинин
Poliitika
lühendatud link
9621

Venemaa president Vladimir Putin andis Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil modereerinud USA telekanali NBC News ajakirjanik Megyn Kellyle intervjuu

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Venemaa riigipea rääkis USA presidendivalimistest, Venemaa USA suursaadiku kohtumisest Trumpi väimehega ja olukorrast Venemaal.

Megyn Kelly: Härra president, te olete korduvalt, sealhulgas ka Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, rääkinud, et Venemaa ei ole mingil viisil sekkunud USA presidendivalimistesse. Ometi Ameerikas väidetakse, selles on saavutatud konsensus, et te olete seda teinud. On 17 luureagentuuri, kes nii väidavad, demokraadid, vabariiklased, kõik komiteed, kes on näinud salajasi materjale, ütlevad, et see on tõesti nii. Kas nad kõik valetavad?

Vldimir Putin: Nad on eksitusse viidud. Nad ei analüüsinud seda teavet täies mahus. Ma ei ole kordagi näinud ühtegi tõendit selle kohta, et Venemaa oleks USA presidendivalimistesse sekkunud. Rääkisime sellest endise presidendi Obama ja mõnede teiste ametlike isikutega. Mitte keegi pole mulle mitte kunagi esitanud mitte mingeid otseseid tõendeid. Kui me rääkisime sellest president Obamaga, kuigi parem oleks teil endal tema käest otse küsida, võibolla ta nüüd ütleb, et ka tema on selles veendunud, kuid kui me tookord sellest rääkisime, siis nägin, et ka tema hakkas selles kahtlema. Vähemalt siis paistes see mulle nii. Seepärast, ma olen seda varem öelnud ja ütlen seda veel kord, et tänapäevased tehnoloogiad on sellised, mis võimaldavad lõppaadressi niivõrd hästi maskeerida, et mitte keegi ei saa sissetungija aasdressi päritolu tuvastada.

Ja vastupidi, asjaolud on võimalik esitada selliselt, nagu oleks sissetungija olnud, kes iganes. Võib asja esitada nii, et kõik jäävadki uskuma, et mingi konkreetne struktuur, mingi konkreetne isik on ühe või teise küberrünnaku taga. Tänapäeva tehnoloogiad on väga keerulised ja peened ja võimaldavad seda teha. Kui me seda mõistame, siis vabaneme igasugustest illusioonidest. Seda esiteks.

Teiseks. Olen sügavalt veendunud, et mingi väline sekkumine, mitte üheski, isegi mitte mõnes väikeses riigis, seda enam sellises suures riigis nagu Ameerika Ühendriigid, ei saa mõjutada valimiste lõpptulemust. See pole võimalik, mitte kunagi.

MK: Kuid teine pool ütleb, et see vahe, mis valimiste lõpptulemuse otsustas, oli vaid 17 tuhat häält. Ja see polegi nii väga keeruline, mõjutada 17 tuhandet häält.

VP: Teate, USA konstitutsioon ja valimisseadused on üles ehitatud selliselt, et kandidaadi poolt võib hääletada valijameeste enamus, kelle taga on aga valijate vähemus. Selliseid juhtumeid on USA ajaloos olnud. Kas pole? Seepärast, kui nüüd rääkida mingist sotsiaal-poliitilisest õiglusest, siis tuleks ilmselt seda seadusandlust muuta ja jõuda sinnamaale, et riigipea valitaks otsestel ja salajastel valimistel ning riigipea selguks valijate häälte otsese ülelugemisega, mida on kerge kontrollida. Ja ongi kõik. Ja nendel, kes valimistel kaotasid, ei maksaks oma hädades teisi süüdistada, kes need ka poleks.

Ja nüüd selleks, et selles teemas lehekülge pöörata, ütlen ma teile nüüd seda, mida te ilmselt niigi peaksite teadma. Ma ei taha kellelegi liiga teha, kuid Ameerika Ühendriigid sekkuvad aktiivselt igal pool üle kogu maailma teiste riikide valimiskampaaniasse. Kas te seda tõesti ei tea? Rääkige inimestega, niivõrd kuivõrd see võimalik on, veenge neid selles, et te ei räägi seda avalikult edasi. Kuhu maailmakaardil ka näpuga ei torkaks, igal pool hakatakse teile kurtma, et Ameerika ametiisikud sekkuvad nende sisepoliitilistesse protsessidesse. Sellepärast ma ütlengi, et kui keegi, ma ei ütle, et meie — meie ei ole sekkunud — kui keegi mõjutab või püüab mõjutada või osaleb selles, siis pole Ühendriikidel põhjust solvuda. Keegi räägib meile seda ja on meie peale pahane, et me sekkume, ka teie rõhutate seda kogu aeg, et me muudkui sekkume.

MK: See kõlab nagu õigustus.

VP: See ei kõla nagu õigustus, see kõlab nagu fakti konstateerimine. Igal teol on sellele vastav vastumõju, kuid ma kordan, meil polegi seda vaja teha, sest ma ei rääkinud teile seda ju juhuslikult, teile ja teistele meedia esindajatele, hiljuti rääkisin ka Prantsusmaal sedasama: presidendid tulevad ja lähevad, ja isegi parteid võimu juures vahetuvad, aga peamine poliitiline suundumus ei muutu ja seepärast on laias laastus meil ükskõik, kes Ameerika Ühendriikide eesotsas on, me teame umbes niigi, mis toimuma hakkab ja selles mõttes, isegi, kui me sada tahaksime, poleks sellisel sekkumisel mingit mõtet.

MK: Te ütlesite, te olete mitu kuud rääkinud, et te pole kuidagi seotud Ameerika presidendivalimistega. Sel nädalal hakkasite äkki rääkima mingitest patriootilistest häkkeritest. Miks te olete nüüd hakanud rääkima mingitest patriootilistest häkkeritest, kes võivad kusagil tegutseda?

VP: Pole ma midagi sellist rääkinud. Prantsusmaa ajakirjanikud küsisid minult nende häkkerite kohta. Ütlesin neile ja võin ka teile öelda: häkkerid võivad olla, kus tahes. Nad võivad olla Venemaal, Aasias, Ameerikas, Ladina-Ameerikas, häkkerid võivad olla isegi Ameerika Ühendriikides, kes väga osavalt, professionaalselt võivad, nagu meil öeldakse, pöörata osutid meie suunas. Kas te ei tuleks selle peale, et sisepoliitilise võituse käigus võib sellest asja juhtuda. Neil oli mingitel sisepoliitilistel kaalutlustel mugav see informatsioon välja käia ja nad tegid seda, viidates seejuures Venemaale. Kas teie ei suuda sellist asja endale ette kujutada. Mina küll suudan.

Meenutagem õige president Kennedy tapmist. Oli ju ka versioon, et president Kennedy tapmise korraldasid USA eriteenistused. Ja kui see versioon on õige, aga seda ei saa välistada, siis mis oleks veel lihtsam, kui arvestades eriteenistuse käsutuses täna olevaid tehnilisi võimalusi, neid kasutades korraldada vastavad rünnakud ja viidata seejuures Venemaale.

Kas tõesti demokraatliku partei presidendikandidaati kõik nii väga armastavad USA-s, oli ta tõepoolest nii populaarne inimene? Ka sellel kandidaadil olid omad poliitilised oponendid ja vastased.

MK: Läheme edasi. USA-s määrati erinõukogu selleks, et uurida teie valitsuse sidemeid president Trumpi kampaaniaga. Te ütlesite, et suursaadik Kisljak tegi lihtsalt oma tööd. Mida nendel istungitel siiski arutati?

VP: Polnud seal mingeid istungeid. Kui ma seda nägin, vajus mul suu ammuli ja silmad läksid pärani.

MK: Kas te tahate öelda, et Kisljaki kohtumisi Trumpi valimismeeskonna liikmetega polnud?

VP: Mul polnud sellest õrna aimugi. Ütlen seda täiesti avameelselt. Need on saadiku jooksvad tööasjad. Kas te tõesti arvate, et saadikud üle kogu maailma ja USA saadik, helistavad mulle iga päev ja kannavad ette, kellega nad kohtuvad ja mida arutavad. See on ju haige jutt, saate te aru, mida te küsite?

MK: Te olete ju tema ülemus.

VP: No kuulge, tema ülemus on välisminister. Kas te arvate, et mul on aega iga päev suhelda meie suursaadikutega üle kogu maailma. See on ju jama. Kas te tõesti aru ei saa, et see on jama. Ma isegi ei tea, kellega ta seal kohtus. Kui selles oleks olnud midagi erilist, midagi erakorralist, oleks ta muidugi ministrile ette kandnud, minister oleks ette kandnud mulle. Kuid midagi sellist polnud.

MK: Kas pärast seda, kui see juhtus, olete te suursaadikuga rääkinud sellest, mida siis ikkagi tookord Kushner'iga arutati, Michael Flynniga, veel kellegagi valimisstaabist?

VP: Ei. Ei ole rääkinud. Absoluutselt.

MK: Kas teid ei huvitanud?

VP: Ei. Kui oleks olnud midagi olulist, oleks ta ministrile ette kandnud, minister mulle. Isegi mingeid ettekandeid polnud. See oli igapäevane, tähendust mitteomav, jooksev, mitte midagi tähendav töö, millel võibolla polnud isegi mingeid perspektiive. Lihtsalt keegi otsustas sellest kinni hakata ja võimul oleva presidendi vastu ära kasutada. Tegelikult pole see meie probleem. Tegelikult on see teie endi sisepoliitiline maadejagamine, tegelege sellega ise, meid see ei puuduta. Siin pole isegi millestki rääkida. Ei olnud isegi mingit konkreetset sanktsioonide arutamist ega veel midagi. Uskumatu, te olete tühjale kohale tekitanud sensatsiooni. Ja te olete selle sensatsiooni muutnud vahendiks võitluses ametisoleva presidendiga. Te olete tõesti seal väga leidlikud inimesed. Tublid olete, küllap on teil seal elu igav.

MK: Ma tean, et tänaseks olete te juba kuulnud, et uuritakse, kuidas Jared Kushner, presidendi sugulane, arutas detsembris saadik Kisljakiga Trumpi staabi ja Venemaa valitsuse vahelise kommunikatsioonikanali loomist ja Kushner tegi seal ettepaneku, et nad võivad seda teha Venemaa konsulaadis või saatkonnas, võivad kasutada sidepidamiseks Venemaa seadmeid, et oleks mingi sidekanal, mida USA luure ei saaks jälgida. Kas teie arvates oli see hea mõte?

VP: Venemaal ei olnud mingeid sidekanaleid ühegi presidendikandidaadi (valimis)staabiga. Mitte mingeid. Venemaa ei seadnud sisse mingeid kanaleid ja tal polnud kellegagi mingeid kanaleid. Võimalik, et olid mingid ametlikud kontaktid kõikide valimisstaapidega. See on tavaline diplomaatiline praktika.

MK: Kuidas te hindate hr Kushneri sellist ettepanekut?

VP: Mina ei tea sellisest ettepanekust midagi, minule sellist ettepanekut ei laekunud.

MK: Kas te tundsite kindral Michael Flynni, ta käis siin õhtusöögil, Ameerika meedias levitatakse sellest fotot. Milliseid olid teie suhted hr Flynniga, kindral Flynniga?

VP (ohkab): Mul on teiega, teiega isiklikult, hoopis lähedasemad suhted, kui olid hr Flynniga. Me kohtusime teiega eile õhtul, töötasime täna koos terve päeva, nüüd oleme jälle koos. Kui ma tookord tulin meie Russia Today korraldatud üritusele ja istusin laua taha, istus mu kõrval keegi härra, teisel pool istus veel keegi. Siis tegin ma oma ettekande, siis rääkisime veel millestki, siis tõusin ma püsti ja läksin ära. Pärast öeldi mulle, et teate, see oli Ameerika kodanik, ta tegeleb seal millegagi, on töötanud varem eriteenistustes ja nüüd on ta tegija. Ma ütlesin, et väga hea, kas teete temaga… Nad ütlesid, et ei, nad kutsusid ta lihtsalt õhtusöögile. Ma vastasin, et no siis on hästi, jumal tänatud. Kõik, kogu lugu. Ma isegi ei rääkinud temaga.

Ütlesin talle tere, kui tulin ja head aega, kui ära läksin. See ongi kogu mu tutvus härra Flynniga (naerab). Ja nüüd siis, kui mul oli Flynniga selline kontakt ja teiega olen ma suhelnud terve päeva, Flynn lasti töölt lahti, siis tuleks teid nüüd vahi alla võtta ja vangi panna.

MK: Paljud ameeriklased usuvad nime Vladimir Putini kuuldes, et ta juhib riiki, mis on vajunud korruptsiooni, et ajakirjanikud, kes tema seisukohti ei jaga, tapetakse, riiki, kus teisitimõtlejad võidakse vangi panna või veel midagi hullemat. Mida te ütleksite sellistele inimestele, kes nii mõtlevad?

VP: Ma ütleksin neile, et Venemaa areneb demokraatia suunas ja see on vaieldamatu. Selles ei tohiks kellelgi olla mingit kahtlust. See, et meil võib mingite sisepoliitiliste protsesside või veel mingite sündmuste käigus toimuda midagi, mis on iseloomulik ka teistele riikidele, selles ei näe ma midagi imelikku.

Meil kogunetakse opositsioonimiitingutele, meil võivad inimesed oma seisukohti vabalt avaldada. Jah, kui inimesed oma arvamuse väljendamise käigus seadust rikuvad, siis üritavad õiguskaitseorganid korra maksma panna. Juhin teie tähelepanu sellele, millest ma rääkisin hiljuti Prantsusmaal viibides ja ka teiste oma Euroopa kolleegidega suheldes. Meie politsei ei kasuta praegu, jumal tänatud, ei nuiasid, pisargaasi ega teisi korra taastamise äärmuslikke vahendeid, mida me näeme tihti teistes riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides.

Mis puutub opositsiooni, siis meenutame õige liikumist Occupy Wall Street, mis sellest liikumisest saanud on? USA politsei ja eriteenistused võtsid selle liikumise üksipulgi koost lahti ja lahustasid, niuhti, ära. Ma ju ei küsi teie käest, kuidas teil Ühendriikides demokraatiaga lood on. Seda enam, et valimisseadus on teil veel täiuslikkusest kaugel. Kust võtate te endale õiguse selliseid küsimusi esitada, tegelda pidevalt meile moraali lugemisega ja õpetada meid, kuidas elada tuleb?

Me oleme valmis kuulama meie partnereid, kuulama meile antavaid hinnanguid siis, kui seda tehakse heatahtlikult, eesmärgiga luua kontakt või tekitada ühine atmosfäär, pühendada end ühistele väärtustele, kuid meil on täiesti vastuvõetamatu, kui selliseid asju kasutatakse poliitilise võitluse instrumentidena ja ma tahan, et kõik seda teaksid. Selles seisnebki meie „message".

MK: Ameerikas on tõusetunud küsimusi seoses Donald Trumpi rahaasjadega. Ta avalikustas deklaratsiooni. Tema kohta on koostatud mingi toimik, nagu räägitakse. Tema ütleb, et see kõik on võltsing. Väidetavalt olevat seal mingi venelastepoolne šantaaž. Milline oli kommunikatsioon Kremliga, kommunikatsioon venelaste ja Trumpi valimismeeskonna vahel? Kas teil on mingeid presidenti diskrediteerivaid andmeid?

VP: See on järjekordne jama. Kust meil sellised andmed? Kas meil olid temaga mingid erisuhted, meil polnud temaga mingeid suhteid. Omal ajal käis ta Moskvas. Mina temaga tookord ei kohtunud, meil käib palju ameeriklasi. Praegugi on minu teada Venemaale tulnud üle saja Ameerika ettevõtte esindajad. Kas te arvate, et ma kohtusin iga Ameerika ettevõtte esindajaga. Ilmselt te nägite, või ei näinud, ma tulin saali, kus nad istusid koos meie inimestega. Ma pean neid meie sõpradeks, nad töötavad kõik Venemaal, kusjuures paljud neist on siin töötanud juba palju aastaid. Nad on investorid, nad on Ameerika suurettevõtete juhid, nad on huvitatud koostööst. Ja jumal tänatud, me tervitame neist igaüht. Me peame neid oma sõpradeks ja aitame neist igaüht nende plaanide elluviimisel Venemaal, püüame kaasa aidata, et nad töötaksid siin tulemuslikult ja kasumiga. Kas nad tuleks selle pärast vahistada? Kas te olete seal kõik peast segi läinud või? Kuidas jääb siis ettevõtlusvabadusega, kuidas jääb inimõigustega. Kas te arvate, et me korjame praegu nendest igaühe peale kompramaterjali. Kas te olete seal ikka täie mõistuse juures?

MK: Viimane küsimus. Oleme siin Peterburis olnud peaaegu nädala ja iga inimene, kellega me siin rääkinud oleme, rääkis meile, et austab teid sellepärast, et te olete Venemaale tagasi andmenud tema väärikuse. Te olete Venemaa teinud taas kõigi poolt lugupeetavaks riigiks. Te juhite seda riiki juba 17 aastat. Öelge palun, kas see on kuidagi ka teile isiklikult mõju avaldanud?

VP (ohkab): Loodan, et mitte. Loodan, et mitte. Teate, mida ma tunnen, ma tunnen selle maaga sellist elavat sidet, tema ajalooga, selle riigiga. Te ütlesite, et olete siin Peterburis olnud juba mitu päeva. Me vestlesime eile India peaministriga. Ta külastas Piskorjovi memoriaalkalmistut, kuhu on maetud umbes 400 000 Leningradi elanikku, peamiselt tsiviilisikut, kes hukkusid Teises maailmasõjas, blokaadis, nad surid nälga. Ühes hauas on ka mu vanem vend, keda ma pole kunagi näinud. Ma ei unusta seda kunagi. Nagu ka seda, millises olukorras oli meie riik 90-ndate aastate alguses.

Me diskuteerisime täna meie vestluse käigus, kuid meil on sellest ajast, kahe tuhandendast aastast kuni tänase päevani, kordades,… meil on väga palju probleeme ja isegi vaesusepiir on pisut langenud, rohkem, kui me planeerisime. Olukord läheb paremuse poole, olen selles veendunud, kuid siiski on elanikkonna reaalne palk kordades kasvanud. Kordades on kasvanud pension, majandus on muutunud hoopis teistsuguseks, majandus on tervikuna kasvanud, maht on kasvanud peaaegu kaks korda ja kvaliteet on muutunud. Mitte küll nii kiiresti nagu me tahaksime aga struktuur on muutumas.

Meil on täna hoopis teistsuguse relvajõud, võrreldes sellega, mis oli näiteks viisteist aastat tagasi. Ja kõik see, muidugi kaasa arvatud meie kultuur ja ajalugu, kõik see ja mitte ainult see, mida me näeme täna, kutsub valdavaus enamuses kodanikes esile uhkustunde oma riigi eest.

MK: Härra president, tänan teid väga!

VP: Tänan teid.

Tagid:
presidendivalimised, Megyn Kelly, riigipea, Sergei Kisljak, Michael Flynn, Obama, Putin, Jared Kushner, Trump, suursaadik, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa

Peamised teemad