22:22 20. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Tšižov ei välistanud Euroopa Liidu kursimuutust Venemaa suhtes

Olukord on küpsemas

© Sputnik / Максим Блинов
Poliitika
lühendatud link
4812

Euroopa Liit võib lähiajal muuta oma poliitikat Moskva suhtes

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Еuroopa Liit võib lähiajal muuta oma poliitikat Moskva suhtes. Nagu kõneles intervjuus ajalehele Izvestija Venemaa alaline esindaja EL-i juures Vladimir Tšižov, tuleb euroopalastel ilmutada selleks „piisavalt poliitilist tahet", vahendas RIA Novosti.

Venemaa ja lääneriikide suhted halvenesid seoses olukorraga Krimmis ja Ukrainas. 2014. aasta juuli lõpul läksid Euroopa Liit ja USA otsestelt sanktsioonidelt konkreetsete isikute ja ettevõtete suhtes üle terveid Venemaa majandussektoreid hõlamatele sanktsioonidele. Vastuseks piiras Moskva toidukaupade importi riikidest, kes toetasid Venemaa-vastaseid piiranguid.

Moskva on korduvalt nimetanud absurdseiks katseid siduda lääneriikide sanktsioonid Minski lepetega, kuna Venemaa ei ole Ukraina siseriikliku konflikti osapool ega nende lepingute subjekt.

„Olukord on küpsemas"

Tšižov lausus, et juuni lõpu poole võib EL arutlusele võtta ühe kolmest Venemaa-vastaste piirangute paketist, mille kehtivus lõpeb 31. juulil. Samas rõhutas diplomaat, et termin „sanktsioonid" ei ole korrektne: antud olukorras käib jutt „ühepoolsetest piiravatest meetmetest".

„Küsimus on selles, millal EL kogub piisavalt poliitilist tahet, et see poliitika ümber mõtestada. Kas toimub see juunis või kuue kuu pärast — see on juba ennustuste kilda kuuluv küsimus. Aga igal juhul on märgata, et olukord on küpsemas EL-i kursi muutmiseks Venemaa suhtes tervikuna ja antud küsimuses ennekõike. Sellest on juba üksjagu tunnismärke, aga millal see kriitiline mass poliitilist tahet saavutatakse, seda on raske öelda," märkis alaline esindaja.

Samas sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriikide alalised esindajad teisipäeval kokkuleppe pikendada aasta võrra sanktsioone Krimmi vastu. Eeldatavasti langetatakse see formaalne otsus 19. juunil — allikas Euroopa Nõukogus ütles RIA Novostile, et välisministrid kiidavad selle ilma aruteluta heaks. Praegused piirangud poolsaare vastu kehtivad 23. juunini.

Euroopa Liidu seisukoht

Euroopa Liit seab sanktsioonide tühistamise tingimuseks Minski kokkulepete täitmise. Aprilli lõpul külastas Moskvat Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini, kes pidas läbirääkimisi Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Siis juhtis Venemaa minister tähelepanu sellele, et Kiiev ei täida endale võetud kohustusi, kuid Lääs on kehtestanud sanktsioonid ainult Moskva suhtes.

„Meie püüame oma osa kohusetundlikult äita, kuid Kiiev hoidub kahjuks otsesest dialoogist Donetski ja Luganskiga, ehkki see on Minski dokumentides must-valgel kirjas… Aga muidugi, juhul kui Euroopa seisukohaks on, et kõik peavad oma kohustusi täitma, siis kerkib küsimus: aga miks on sanktsioonid ainult Venemaa vastu?" nentis Lavrov pärast Mogheriniga kohtumist.

„Kiievi juhtkonna ilmselge sabotaaž kõige suhtes, mis on kirjas Minski dokumentides, peab loomulikult saama mingisuguse reageeringu nende poolt, kes seda valitsust toetavad," lisas diplomaat.
Märtsis nimetas Mogherini ise tingimused, mille puhul EL on valmis piirangud tühistama.

„Me tühistaksime hea meelega Venemaa-vastased piirangud, kui Minski kokkulepped oleks täielikult täidetud," ütles Euroopa diplomtia juht.

Minski kokkulepete kohaselt pidi Kiiev 2015. aasta lõpuks läbi viima põhiseaduse reformi. Selle olilisimaks osaks pidi olema detsentraliseerimine ning seaduslikult Donetski ja Luganski oblastile eristaatuse omistamine, kuid Ukraina võimud ei ole seniajani seda osa kokkulepetest täitnud.
USA seisukoht
Hulk eksperte arvab, et Euroopa Liit vaatab sanktsioonide tühistamise küsimuses USA poole. Samas aga Washingtonis konkreetset otsus veel tehtud ei ole.

Mai lõpul lausus Valge Maja riikliku majandusnõukogu juht Gary Cohn ajakirjanikele, et president Donald Trump ei ole veel Venemaa-vastaste sanktsioonide osas kindlat seisukohta võtnud.

„Ma usun, et president alles kaalub seda küsimust. Seni tal seisukohta pole. Tal (Trumpil) on palju variante," teatas ametnik.

Pärast USA riigisekretäri Rex Tillersoni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi läbirääkimisi, mis toimusid Washingtonis 10. mail, teatati Riigidepartemangust, et piirangud jäävad jõusse seni, „kuni Moskva ei muuda oma samme, mis nendeni viisid".

Päev pärast Lavrovi ja Tillersoni kohtumist kutsus USA alaline esindaja ÜRO-s Nikki Haley Euroopa Liitu üles sanktsioone Venemaa suhtes jätkama.

„Ukraina on veel üks valdkond, kus me oleme tõhusalt koos tegutsenud. Euroopa Liit etendas olulist rolli Venemaa vastutuselevõtmises tema tegude eest Ukrainas. USA ja EL peavad jääma üksmeelseks kavatsuses hoida sanktsioonid jõus seni, kuni Moskva ei asu täiel määral kinni pidama Minski lepingutega seatud kohustustest," teatas Haley ÜRO Julgeolekunõukogu istungil.

Tagid:
sanktsioonid, Vladimit Tšižov, Venemaa, EL

Peamised teemad