01:09 19. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Berliin on EL sõjaväe juba de-facto loonud ja varsti hakkab „suur Bundeswehr“ kontrollima teiste EL liikmesriikide väekoondisi

Kas Euroopa armee suudab „Putini hävitada“

© AFP 2017 / CHRISTOF STACHE
Poliitika
lühendatud link
6451

Euroopa poliitikute poolt Euroopa Liidu armee loomise kohta tehtud ametlikud avaldused Venemaa-suunalisi ähvardusi ei sisalda

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

„Euroopa Liit loob megaarmeed, mis oleks võimeline Putini kord ja igaveseks hävitama," teatab Briti väljaanne The Daily Star.

Euroopa poliitikute poolt Euroopa Liidu armee loomise kohta tehtud ametlikud avaldused Venemaa-suunalisi ähvardusi ei sisalda, kuid Briti tabloidi pealkiri annab selgelt mõista, milliste loosungite all Euroopa maksumaksjaid Euroopa ühendatud relvajõudude loomise vajaduses veenma hakatakse. See armee hakkab alluma otse Brüsseli bürokraatidele, mitte NATO kindralitele.

Seejuures võib Euroopa Liidu armee loomise pooldajate ametlikul tasandil antud kommentaaridest tabada russofoobia noote ja paanilist hirmu „Venemaa ohu" ees. Ameerika eksperdid leiavad aga, et Euroopa relvajõudude loomine tuleb Vladimir Putinile hoopis kasuks. Sõltumata lõpptulemusest süüdistatakse kõikides hädades nagunii presidenti ja Venemaad tervikuna, kuid tasub siiski selgusele jõuda, mida EL armee endast kujutab ja millised tagajärjed saavad selle loomisel Venemaa huvidest lähtudes olema.

Agentuur Bloomberg teatab, et Euroopa Komisjon on juba avaldanud Euroopa sõjalise kooperatsiooni mitut võimalikku arengustsenaariumi sisaldava dokumendi.

Kahe Euroopa Komisjoni asepresidendi poolt alla kirjutatud dokumendi kandev tees on, et „transatlantiline partnerlus arendab edasi, kuid vastutus Euroopa julgeoleku eest lasub eelkõige eurooplastel". Teksti autor pooldab selgelt radikaalset lähenemist Euroopa sõjalise integratsiooni arendamisele, mis omakorda eeldab ühist julgeolekusüsteemi, NATO-st sõltumatuid sõjalisi operatsioone, Euroopa küberjulgeolekut tagava organi loomist, samuti Euroopa piirivalve- ja rannakitsejõudude loomist. Bloomberg märgib, et antud juhul ei ole kõik need ideed veel vastavat rahastust saanud, kuid esimesed sammud selles suunas on juba tehtud.

Mõjukas Ameerika väljaanne Foreign Policy läheb veelgi kaugemale ja püüab tõestada, et Angela Merkel hiilib osava manöövriga mööda nende Euroopa Liidrite vastuseisust, kes EL armee loomist ja NATO mõju vähenemist ei taha.

Berliinil saab olema raske sõltumatu Euroopa armee loomise ametlikku otsust kõikidest Euroopa juhtivatest struktuuridest läbi vedada ja kõrvaltee on juba leitud. Tõepoolest, milleks taotleda Euroopa armee loomist, kui saab teiste Euroopa riikide armeed allutada Bundeswehrile.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg
© REUTERS / Francois Lenoir

Foreign Policy teatab ärevalt, et allaneelamise protsess on vaikselt alanud ja Saksa väejuhatus on juba saanud käsuõiguse ühe Rumeenia, ühe Tšehhi ja kahe Hollandi armee brigaadi üle. „Saksamaa valitsus demonstreerib, et ta soovib jätkata Euroopa sõjalist integratsiooni," teatas Foreign Policy ajakirjanikele Müncheni sõjalise ülikooli professor Carlo Masala.

Tuleb välja, et Berliin on EL sõjaväe juba de-facto loonud ja varsti hakkab „suur Bundeswehr" kontrollima teiste Euroopa Liidu liikmesriikide lahinguvõimelisemaid väekoondisi. Sellised arengud tekitavad ilmseid negatiivseid ajaloolisi assotsiatsioone. Kui Saksamaa sõjaline juhtkond ühendas XX sajandil oma juhtimise alla Kontinentaal-Euroopa relvajõud, olid tagajärjed väga kurvad.

Paljude Euroopa poliitikute ilmse Venemaa-vastase retoorika kontekstis, samuti Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyeni üleskutse valguses „rääkida Venemaaga jõupositsioonilt" ei saa Euroopa relvajõudude loomise protsess jätta tekitamata teatud kartusi. Kuid sellel protsessil on ka teine külg, miks Ameerika ajakirjanikud ja eksperdid räägivad, et tegelikult saab Euroopa armee loomine olema kasulik hoopis Putinile.

Ameerika Carnegie keskuse eksperdid leiavad, et „Putin tervitaks Euroopa Liidu armee loomist, kuna USA ei saaks seda mõjutada," järelikult sellise Euroopa struktuuri loomist ei saa mingil juhul lubada. Ameerika ekspertide hinnangus rõhutatakse eriti vajadust vältida NATO nõrgestamist, samuti vajadust „purustada Putini lootus", et NATO kehtivusaeg saab ümber.

Ei saa märkimata jätta mõjukate Ameerika spetsialistide hämmastavat soovi vaadata NATO tulevikku ja EL tegevust eranditult selle riigi liidri arvatavate huvide, lootuste ja soovide prisma läbi, mis oli ametlikult kuulutatud vaid „regionaalseks suurriigiks", samuti „räbalateks rebitud majandusega" „tankla-riigiks".

Tuleb välja, et diskussioon EL relvajõudusid ülesehitamise üle on konkurss, mille võidab kõige veenvamalt oma Venemaa-vastasust tõestav projekt. NATO säilitamist nõudvad Ameerika lobistid leiavad, et just NATO on kõige efektiivsem vahend Venemaa-vastases võitluses, eurooplased aga viitavad sellele, et vastutus EL kaitsmise eest Vaenemaast lasub nüüd EL-l, tähendab tuleb luua tuleb justnimelt Euroopa armee.

Euroopa Venemaa-vastase retoorika fassaadi taga peitub huvitav majanduslik ja sotsiaalne kontekst. Vastavalt Pew Global küsitlusele, millele tuginevad ilmse kurvastusega Bloombergi ajakirjanikud, ei tahaks enamus sakslasi, et Saksamaa kaitseks teisi NATO riike juhul, kui need peaksid sattuma sõjaolukorda Venemaaga.

Sobiv aeg täiendada poliitilise vastasseisu tuules varusid, illustratiivne foto
© Sputnik / Оксана Джадан

Lisaks lõikab kõige suuremat kasu Euroopa relvajõudude loomisest Euroopa sõjatööstus. The New York Times ajakirjanikud leiavad isegi, et eelarvevahendite massiline ühendamine Euroopa ühiskassasse, mitte Ameerika sõjatööstuskompleksi võib saada instrumendiks Euroopa majanduse stimuleerimisel tervikuna.

Ülaltoodust lähtudes võib nõustuda Ameerika ekspertide kartusega, et EL armee projekt on eelkõige katse vähendada Washingtoni mõju Euroopas, mõnede Euroopa riikide soov lõigata kasu konfliktist Venemaaga ja jätta Ameerika sõjatööstus ilma suuremast osast tellimustest, mis suunatakse ümber Euroopa ettevõtetele. On selge, et Washington hakkab sellele stsenaariumile igati vastu töötama ja mingid mantrad sellest, kes tegelikult on Euroopa armee „Putini vastane instrument", ei aita.

Kas eurooplased suudavad oma eesmärgid saavutada, on vee lahtine, kuid positiivseid signaale juba on, eriti kui vaadata Euroopa ja Ameerika vahelisi majandussuhteid. Sel nädalal kritiseerisid Berliin ja Viin ametlikult USA uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone ja mõistsid ühtlasi hukka USA katsed sekkuda EL energiaturgu, et blokeerida „Nord-Stream-2" ja sundida Euroopa Liitu ostma kallist Ameerika vedelgaasi.

Esimest korda pandi ametlikul tasandil maha kurss USA mõju vähendamiseks Euroopa majandusele ja uudis seisneb selles, et vaatamata Ameerika diplomaatia protestidele ja uute sanktsioonide ohule kandsid Euroopa energiaettevõtted Venemaa „Gazpromile" üle raha „Nord-Stream-2" ehitamiseks, mis viitab sellele, et liisk on juba langenud ja tagasiteed enam pole.

Kui majanduse vallas ilmnev otsustavus laieneb ka katsetele põgeneda Ameerika „NATO vihmavarju" alt, siis terendab Washingtonil tõepoolest ees soovimatu Euroopa üle mõjuvõimu kaotamise perspektiiv.

USA ja EL geopoliitiline lahutus on pikk protsess ja veavealt selle mõju nähtavas tulevikus tunda saab, kuid mida rohkem Berliin ja Washington omavahelises võitluses jõudu kulutavad, seda vähem jääb neil ressursse võitluseks Moskvaga. Kusjuures, kui keegi unistabki sellest, et kasutada NATO-t ja tulevast EL armeed Venemaale surve avaldamiseks, siis Venemaa sõjaline (sealhulgas tuuma-) potentsiaal on piisav, et neid soove vajaduse korral üks kord ja igaveseks kärpida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
relvajõud, sõjavägi, armee, NATO, Venemaa, Brüssel, Berliin

Peamised teemad