08:45 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Prantsuse sõdurid Tapa linnakus

Meelespea lätlannadele: enne kui NATO sõdurile ära öelda, mõtle kaks korda järele

© REUTERS / INTS KALNINS
Poliitika
lühendatud link
65394

NATO sõdurid ei käitu kohalike inimeste suhtes eriti viisakalt isegi neis riikides, kes NATO esmaselt moodustasid

Anatoli Vassermann, RIA Novostile

Esmaspäeval toimus Läti sõjaväebaasis NATO mitmerahvuselise pataljoni pidulik vastuvõtt, millest võtsid osa Läti president, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Kanada kaitseminister Harjit Sajjan ja teised ametlikud isikud.

Sündmuse eelõhtul hoiatas Läti kaitsejõudude peastaap NATO rahvusvahelise pataljoni sõdureid, et neil tuleb olla valmis provokatsioonideks. Ning Läti kaitseminister väitis, et kartusteks on alust: naaberriigis Leedus on juba ammu levinud kuuldused sellest, et NATO sõdurid olevat vägistanud kohaliku tütarlapse.

Nõukogude ajast jäänud mastirida, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexey Kudenko

Provokatsioonide allikas on ilmne: selleks on Venemaa ja tema kohalik agentuur. Antud teemal tahaks märkida järgmist.

Niipalju kui mina tean, ei käitu NATO sõdurid kohalike inimeste suhtes eriti viisakalt isegi neis riikides, kes NATO esmaselt moodustasid. Ütleme nii, et selleks ajaks, mil president de Gaulle Prantsusmaa NATO-sse viis, oli kogunenud juba väga palju prantslaste etteheiteid selle kohta, et Prantsusmaal paiknevad ameerika ja briti sõdurid erinevatest, olgugi väikesearvulistest üksustest, kipuvad on pehmelt öeldes eeldama, et iga prantslanna peab suurest õnnest suisa minestama, kui ameerika või prantsuse sõdur talle tähelepanu osutab.

Rääkimata juba Saksamaast, kus on säilinud tava, mis hakkas lääne okupatsioonialadel kehtima juba 1945. aastal. Seesama tava ongi õigupoolest sünnitanud legendi kahest miljonist sakslannast, kes olevat nõukogude sõdurite poolt vägistatud. See legend tugineb ühe Berliini haigla statistikale, mille kohaselt pea iga kümnes sünnitaja väitis, et lapse isaks on nõukogude sõdur. Kusjuures vägistamisest ei rääkinud need naised ise mitte sõnagi. See statistika põhineb ühtlasi tõsiasjal, et kuskil 1950-ndate aastate keskel olid abordid nii NSV Liidus kui ka Saksamaal lubatud üksnes meditsiinilistel näidustustel või juhul, kui laps oli eostatud vägistamise teel. Loomulikult teatas siis neil aastatel peaaegu iga naine, kes tahtis raseduse katkestada, et on rasestunud vägistamise läbi.

Ent ütlen veel kord, et selle legendi kolmandaks allikaks olid sakslannade massilised vägistamised ameerika sõdurite (põhiliselt mustanahaliste, kes sel viisil maksid valgetele üldse kätte alanduste eest, mis neile kodumaal osaks olid saanud) ja prantslaste poolt, kes tasusid kätte oma riigi okupeerimise eest.

Peatähtis aga on see, et niisugune okupeeritud aladel sündinud traditsioon kohaliku elanikkonna kohtlemisel levis tasapisi ka formaalselt okupeerimata jäänud ning lausa sõbralikesse riikidesse. Ja täielikku statistikat kohalike naisterahvaste vägistamistest NATO sõdurite poolt mõistetavatel põhjustel ei avaldata, kuid neistki vähestest juhtumitest, mis siiski avalikult kättesaadavates allikates kajastuvad, piisab täiesti,et tunnistada: see on ammune tava ega ilmuta mingeid kahenemise märke.

Seega ei pruugi kahelda, et NATO liikmesriikidest Baltimaades dislotseeruvad NATO sõdurid hakkavad siin käituma üsna samaviisi, nagu nad teistes piirkondades juba harjunud on.

Liiatigi usun ma, et sedasorti tavaga kaasneb ka ridamisi teisi õigusrikkumisi. Sõduritele on ses suhtes juba ammustest aegadest paljugi lubatud — eriti neis armeedes, mis ei ole mõeldud lähitulevikus lahingusse astuma. Arusaadav, et sõdur, kes on harjunud seadusest üle astuma, rikub ka sõjalist distsipliini puudutavaid seadusi; seetõttu võideldakse kõigis sõdivates armeedes ühtlasi halastamatult marodöörlusega.Kuigi rüüstamine peaks suurel määral vähendama väejuhatuse koormust vägede varustamise osas, tekitab see palju enam probleeme sõjalise distsipliini osas.

Just sel põhjusel karistati Suure Isamaasõja ajal nõukogude vägedes äärmise rangusega nii marodöörluse kui ka vägistamise eest Saksamaa territooriumil, samal ajal kui anglosaksi väeosad 1945. aastal tegelikult enam tõsist vastupanu ei kohanud: saksa väeosad eelistasid neile alistuda. Ja seetõttu puhkes anglosakside poolt okupeeritud aladel õitsele nii rüüstamine kui vägistamine: väejuhatusel polnud lihtsalt vaja väga ranget distsipliini kehtestada.

Kusjuures, niipea kui sai selgeks, et Berliini nad igatahes esimestena välja ei jõua, lasksid nad rihma lõdvaks ja liikusid edasi valdavalt seal, kus sakslased ise alla andsid, või siis seal, kus lennuvägi nende ees linnu maatasa ja ühendusteid puruks pommitas.

Kogu seda ammust traditsiooni arvestades ei kahtle ma sugugi, et nendesamade Balti vabariikide aladel hakkavad NATO sõdurid end ülal pidama oma lõtvade elukommete kohaselt ega hooli vähimalgi määral sealsetest kohalikest seadustest. Ning selles mõttes ootab meid ees veel väga palju teadaandeid salakavalatest vene naisagentidest (kes provotseerivad vapraid NATO sõdureid juba oma välimusega) ja meesagentidest (kes provotseerivad neidsamu vapraid sõdureid peibutava ilmega vitriinidega).

Samal ajal antakse kohalikule elanikkonnale signaal, et mis iganes konflikti korral NATO sõduritega on nende rahulolematus „vene provokatsiooni eelduseks".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
vägivald, NATO, sõdur, Läti

Peamised teemad