20:03 22. September 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Maailma küberajaloo suurim „infoleke“ toimus loomulikult USA-s

200 miljonit ameeriklast said end Trump’ina tunda

© AP Photo / Octav Ganea
Poliitika
lühendatud link
Mihhail Šeinkman
3130

Maailma küberajaloo suurim „infoleke“ toimus loomulikult USA-s, seal lekib kogu aeg midagi. Ja taas kord parteidokumentatsioon. Ainult et Vene häkkereid ei anna seekord sinna külge haakida

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ei „Vene häkkerid" ega Snowden koos Assangega poleks suutnud USA kodanikele nii palju kahju teha. 198 miljonit ameeriklast sattusid korraga Donald Trumpi nahka. Kellele see meeldiks? Mitte Trumpi Valgesse majja ega tema voodisse Melanie kõrvale, vaid tema olukorda. Ka nende andmed lekitati välja Ja ka nemad on nüüd nagu peopesal. Selles mõttes, et kuupäevad, telefoninumbrid, aadressid, veendumused on teada. Tõsi, nagu Trumpi juhtumiski, ilma salasõnata. Selles mõttes, et kõikidele andmetele võis vabalt juurde pääseda.

Praegu, muide, räägitakse, et see „pood" on nüüdseks kinni pandud. Et firma korralik töötaja, kes just küberturvalisusega tegeleb, kaotas küberajaloo suurima „andmelekke" avastamise järel kõnevõime. Kuid mitte niipalju, et ei oleks saanud teatada sinna, kuhu vaja. Ja nii rippus esimesest kolmeteistkümnenda juunini 60% USA valijate andmetest ilma igasuguse kaitseta Amazoni andmepilves. Tulgu aga sisse, kes tahes ja võtku mida iganes. 25 terabaiti. Nagu tuntud vene laulus: „Küsisin ma pilvelt, kus mu armsam on (vene keeles — "я спросил у облака, где моя любимая"). Edasi tuleb teisest laulust: „valgustus sai maha võetud, küünlaid aga, põlema ei pandud, esimesest kolmeteistkümnendani otsin vanu sõpru (vene keeles — "сняли иллюминацию, но не зажгли свечей, с первого по тринадцатое старых ищу друзей").

Ja mitte ainult neid. The Hill kirjutab, et see pole mitte isikuandmete kogum, vaid „kodanike 48 parameetri alusel modelleeritud poliitiliste eelistuste analüütikavaramu". Sisuliselt valimiseelse tarkuse varamu, mida kasutati Donald Trumpi valmiskampaanias. Esialgu ei räägita sellest, et seda oleks kasutanud Donald Trumpi valmismeeskond. Spetsiaalselt selleks väljaõpetatud inimesed kogusid ja töötlesid teavet Vabariikliku partei Rahvuskomitee tellimusel. Ja see pole kaugeltki üks ja seesama.

Sellele vaatamata võivad president Donald Trumpi vaenlased sellest kinni hakata. Näiteks süüdistada teda tema prioriteetidest lähtudes valijate manipuleerimises. Kahju, et veenelasi ei saa selle külge kuidagi pookida. Seda enam, et konsultatsiooniagentuur, vabariiklaste „töövõtja" on juba avalikult oma hooletust tunnistanud. Kuigi, miks mitte oletada, et nad ladusid kõik avalikku võrku ilma salasõnata, pidades seda liigseks just sellepärast, et „Putini häkkerid" oleksid selle nagunii lahti muukinud. Sel juhul võiks mingi „Venemaa sekkumise" leida siingi.

Kuid ilma selleta CIA (Luure keskagentuur), NSA (Rahvusliku julgeoleku agentuur) ega kogu Ameerika oma kõrvu juba ei liiguta. Igal juhul pole seni sealtpoolt mingit reaktsiooni olnud. Ilmselt sellepärast, et Vabariikliku partei käealuseid tuleks sellise materjali eest mitte sõimata, vaid tänada. Pole välistatud, et see valvas töötaja, kes „lekke" avastas, ei olnudki ainuke. Ainult et erinevalt neist, kes temast teenistusliku seisundi tõttu ette jõudis, ei taibanud ta, kuidas seda õigesti kasutada. Nüüd ei ole nendest andmetest ilmselt enam mingit kasu. Kuid ega need siis USA viimased presidendivalimised polnud.

Oleks ameeriklased teadnud vene laulu „esimesest ja kolmeteistkümnendast", oleksid nad aru saanud, et see käib nende kohta. „Need kaksteist päeva on kui kaksteist kuud. Ehk selle ajaga muutub midagi sinu ja minu elus (vene keeles — "Словно двенадцать месяцев эти двенадцать дней. Наверно, что-то изменится в жизни твоей и моей").

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
andmelekke, küberrünnak, Trump

Peamised teemad